Võlaõigus › Alusetu rikastumine

MENETLUSKULUDE JAOTUS

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) 30 päeva jooksul,

Tsiviilasi nr 2-09-26691

alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 08.06.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt KORTERIÜHISTU „KREENHOLMI 9 plus“ loomisel sisse kandsid elumaja aadressil Kreenholmi 9 Narva linnas korteriomanikud osamaksud üldsummas 39,642 krooni. 01.03.2008.a moodustasid selle elumaja korteriomanikud uue KORTERIÜHISTU „ÜHTEHOIDEV“. Seoses sellega pöördusid korteriomanikud 09.03.2009.a KÜ KREENHOLMI 9 plus poole palvega tagastada nendele eelnimetatud osamaksed. Sama kirjaga loovutasid korteriomanikud oma osamaksude nõudeõiguse uuele KORTERIÜHISTUle (VÕS § 164 lg 1). 13.03.2009.a teatas kostja juhatuse esimees pr Irina Andrejeva Kreenholmi 9 korteromanikele, et KÜ-l KREENHOLMI 9 plus puuduvad seaduslikud alused korteriomanikele nende osamaksude tagastamiseks. See tähendab, tema keeldus ebaseaduslikult kinnipeetud raha tagastamisest. Vastavalt VÕS § 1028 lg 1 kui isik (antud juhul KÜ KREENHOLMI 9 plus) sai teistelt isikutelt (antud juhul Kreenholmi 9 korteriomanikelt) midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võivad viimased (s.t korteriomanikud) saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Alates 01.03.2008.a ei teosta kostja elumaja Kreenholmi 9 hooldamist ja haldamist. Järelikult, langesid hageja korteriomanike kohustused oma osamaksude KÜ-s KREENHOLMI 9 plus pidama. Seega, langes kostja õigus oma pangaarvel neid osamakse kinni pidada. Sel viisil, toimub kostja poolt ebaseaduslik kasutamine rahavahendeid, mida pidi olema korteriomanikele tagastatud. Teiste sõnadega, toimus alusetu rikastumine. Vastavalt VÕS § 1037 lg 1 õigustatud isiku nõusolekuta tema antud juhul rahavahendeid valdamise ja kasutamisega rikkunud isik peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. 27.02.2009.a sõlmisid korteriomanikud eraldi lepingu osamaksude nõudeõiguste loovutamiseks KÜ ÜHTEHOIDEV kasuks. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista kostjalt KÜ ÜHTEHOIDEV kasuks 39 642 krooni elumaja Kreenholmi 9 korteriomanike alusetult kinnipeetud osamaksude näol; välja 2(10)

Tsiviilasi nr 2-09-26691

mõista kostjalt hageja menetluskulud (riigilõiv, õigusabi hagiavalduse ettevalmistamisel ja koostamisel, samuti tulevased menetluskulud).

KOSTJA VASTUVÄITED

Vastavalt kostja vastusele hagile (tl 21-22) ta ei tunnista haginõudeid täies ulatuses järgmistel alustel. 31.01.2008.a moodustas hageja KORTERIÜHISTU „ÜHTEHOIDEV“, mis asub aadressil Kreenholmi 9, Narva. Aadressil Kreenholmi 9, Narva, asuv elumaja kuulus kuni 31.01.2008.a ning kuulub käesoleva ajani KORTERIÜHISTU „KREENHOLMI 9 plus“ ning käesoleva tsiviilasja kostja koosseisu. Mitte ükski KORTERIÜHISTU ega ka hageja juhatuse liige ei ole kuni käesoleva ajani algatanud „KREENHOLMI 9 plus“ kooseisust lahkumise küsimuse arutamist. KÜ „KREENHOLMI 9 plus“ juhatusele ei ole laekunud avaldust jagunemise algatamise kohta ka teiste majade - Kreenholmi 6, 10, 12, Narva- korteriomanikelt. Järelikult pole ka KÜ „KREENHOLMI 9 plus“ üldkoosoleku otsust jagunemise kohta eraldumise teel. Vastavalt Mittetulundusühistute seaduse § 65 lg 1 ja 4, jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel. Põhikirjaga võib ette näha, et jagunemine on või ei ole lubatud ainult põhikirjas ettenähtud tingimustel ning jagunemisel saavad jaguneva mittetulundusühingu liikmed vastavalt jagunemislepingule omandavate mittetulundusühingute liikmeteks. Kostja teades seda, et on moodustatud uus KORTERIÜHISTU, mis tegutseb iseseisvalt, pöördus hageja (juhatuse liikmete) poole nii kirjalikult kui suuliselt ning iga KORTERIÜHISTU „ÜHTEHOIDEV“ korteriomaniku poole kirjalikult, tähitud kirjaga, palvega algatada seaduse sätteid järgides jagunemisprotsess. Selle eesmärgiga esitas kostja hagejale isegi jagunemislepingu projekti, milles kajastati ka osakapitali üleandmise küsimust. Selle fakti tõestuseks lisas hageja nimetatud projekti toimiku materjalidesse. Lisatud lepingu koopiast nähtub, et see on allkirjastatud ainult kostja esindaja poolt. Mittetulundusühistute seaduse § 72 lg 1 näeb ette, et jagunemise kandmisega jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse läheb jaguneva mittetulundusühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele, üle omandavatele mittetulundusühingutele. Võttes arvesse seaduse nõudeid, saab hageja poolt nõutud osakapitali üleandmist teostada ning see teostatakse kostja poolt pärast seda, kui hageja täidab Mittetulundusühistute seaduse § 66, 67, 69 ja 71 sätted. Ülaltoodu alusel leiab kostja, et hagejal puudub käesoleval ajal seaduslik õigus nõuda osa „KREENHOLMI 9 plus“ osakapitalist summas 39 642 krooni. Ülatoodu lausel palub kostja jätta hageja poolt avaldatud nõuded rahuldamata, vaadata tsiviilasja materjalid läbi kirjalikus menetluses, jätta kohtukulud hageja kanda.

3(10)

Tsiviilasi nr 2-09-26691

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 26) kostja eksib väites, et eluruum aadressil Kreenholmi 9 kuulus ja siiani kuulub KORTERIÜHISTU „KREENHOLMI 9 plus“ koosseisu. Tegelikkuses KÜ „KREENHOLMI 9 plus“ kuulusid kõik maja korteriomanikud. Küsimus KÜ-st „KREENHOLMI 9 plus“ koosseisust väljumise kohta maja korteriomanikud panema ei pea, kuna alates KÜ „ÜHTEHOIDEV“ loomisest need ei ole rohkem KÜ „KREENHOLMI 9 plus“ liikmed. KÜ „ÜHTEHOIDEV“ hagi nõuded alustatakse mitte KORTERIÜHISTUte õigussuhetel, kuid korteriomanike nõudeõigusel. Seetõttu kostja viide MTÜS § 65 lg 1 ja lg 4 on ekslik. Kuna hagis tegemist on mitte vara omandamisega pärast mittetulundusühingute jagamist, siis kostja viide MTÜS § 72 lg 1 on ka ebakohane. Hageja kordab, et nende maja korteriomanikud nõuavad kostjalt osakapital mitte seoses KORTERIÜHISTU jagamisega, vaid seoses sellega, et need ei ole rohkem KÜ „KREENHOLMI 9 plus“ liikmed. Seega, kostja ei andnud vastust hagis esitatud väidetele ja põhjendustele. 09.03.2010 esitas hageja täiendavad seletused (tl 51), mille kohaselt alates 01.03.2009.a hageja maja korteriomanikud ei kanna kohustusi oma maja hooldamises ja haldamises KÜ „KREENHOLMI 9 plus“ raames. Vastavalt KÜS § 2 lg 1 KORTERIÜHISTU on korteri omandi seaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Korteriomandi seaduse § 8 lg 1 järgi valitsevad nad kaasomandi eset KORTERIÜHISTU õigusvõime tekkimisest alates. S.t KÜ „KREENHOLMI 9 plus“ liikmetel juba pole õigust valitseda hageja maja. Vastavalt sellele, hageja (maja nr 9 korteriomanikud) ei oma kohustusi teiste majade, mis kuuluvad KÜ-sse „KREENHOLMI 9 plus“ hooldamise ja valitsemise järgi. Järelikult, alates oma maja haldamisse ja majandamisse võtmisest (01.03.2009.a) kaotasid hageja korteriomanikud KÜ „KREENHOLMI 9 plus“ õigusi ja kohustusi. Liikmelisusega seotud õigused ja kohustused on seotud jagamatult teineteisega. Kui kaotatakse KÜ liikme kohustusi, siis kaotatakse ka tema õigusi. KÜ liikme õiguste ja kohustuste kaotamine tähendab KÜ liikmelisuse kaotamine. Kui on teada, KORTERIÜHISTUsse ei astuta sisse, ega KORTERIÜHISTUst ei minda välja. KÜ-sse ei välistata, KÜ-sse ei arvata sisse mingi otsusega. Seega, liikmelisus KÜ-s on seotud ainult sellega, milline KÜ valitseb ja teenindab antud konkreetset elumaja. Siialt tuleneb, et maja Kreenholmi 9 maja korteriomanikud ei kuulu KÜ-sse „KREENHOLMI 9 plus“. Seoses sellega, et nad ei kuulu rohkem selle KÜ liikmete koosseisu, siis korteriomanikel on õigus oma osamaksete tagastamisele, kuna osamaks on lahutamatult seotud KÜ-s liikmelisusega.

4(10)

Tsiviilasi nr 2-09-26691

KOHTUISTUNG

10.02.2010 kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et KÜ KREENHOLMI 9 plus koosseisus oli 4 maja, sealhulgas ka Narvas, Kreenholmi 9 asuv maja. Hiljem Narvas, Kreenholmi 9 asuvas majas loodi uue KORTERIÜHISTU – KÜ „ÜHTEHOIDEV“ ning alates 01.03.2009 Narvas, Kreenholmi 9 asuva maja haldab KÜ „ÜHTEHOIDEV“. Kostja seletuste kohaselt Narvas, Kreenholmi 9 asuva maja elanikud hakkasid paluma kostjat teostada nende maja jagunemist KÜ-lt „KREENHOLMI 9 plus“. KÜ juhatus hakkas töötama selles suunas, kuid hageja ei oodanud menetluse lõppemist ja esitas hagi osamaksete tagastamise nõudes. Kostja on nõus sellega, et KÜ „ÜHTEHOIDEV“ liikmetele tuleb tagastada nende poolt tasutud osamaksed, kuid praegu selleks ei ole alust, kuna KÜ-te jagunemise menetlus ei ole veel lõpule viidud. 18.03.2010 toimunud kohtuistungile ei hageja seaduslik ega ka lepinguline esindaja ei ilmunud ning ei teatanud kohtule mitteilmumise põhjustest. Kostja taotlusel vaatas kohus asja läbi sisuliselt. HAGEJA 22.03.2010 TAOTLUS 22.03.2010 saabus kohtusse hageja avaldus (tl 65), mille kohaselt korteriomanike avaldused 2007.a eest kinnitavad, et KÜ „KREENHOLMI 9 plus“ juhatus siiski ei kutsunud üldkoosoleku kokku küsimuses, et sellest ühistust elamu Kreenholmi tn 9 eraldada. Teiseks, 33 korteriomanike avaldus, mis saabus 02.07.2007.a registriosakonnale, on eraldamisavaldus, vaid mitte jaotamisavaldus. See kinnitab hageja seisukoha, et KÜ „KREENHOLMI 9 plus“ ei likvideerita maja Kreenholmi 9 eraldamise tulemusel. Peale selle, veel kord rõhutakse, et hageja nõue on põhjendatud mitte asjaoludel, mis reguleeritakse MTÜS peatükiga 2 „Jaotamine“, vaid maja nr 9 korteriomanikele kuuluvale isiklikke vahendeid kostja juures ebaseaduslikul kinnipidamisel. Taotlus: saanud 10.03.2010.a kohtukirja vastuse tähtajaga 10 päeva, otsustati, et kohtuistung 18. märtsil lükatakse edasi. Seoses sellega palutakse mitte teha otsuse antud küsimuses, vaid määrata uus kohtuistung. KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA 22.03.2010 TAOTLUSE KOHTA Vastavalt kostja seisukohale hageja 22.03.2010 taotluse kohta (tl 68) TsMS § 345 näeb ette, et kui kohtuistungile kutsutud protsessiosaline ei saa kohale tulla, peab ta sellest õigeaegselt kohtule teatama ning motiveerima kohtusse ilmumise takistusi. Hagejale teatati isiklikult, allkirja vastu, järgmise kohtuistungi läbiviimise aeg ning ta ei esitanud kohtule teadet kohtusse ilmumise takistuste kohta. Hageja selgitused asja asjaolude kohta, mis saadeti kohtule pärast 18.03.2010.a ei ole olulised ning järelikult puudub alus menetluse ennistamiseks antud asjas TsMS § 437 alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Esmalt kohus lahendab hageja 22.03.2010 taotluse mitte teha otsuse antud asjas vaid määrata uus kohtuistung. 5(10)

Tsiviilasi nr 2-09-26691

Kohus, tutvudes tsiviilasja toimiku materjalidega, hageja taotluse põhisustega ning kostja arvamusega taotluse kohta, leiab, et hageja taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. 10.02.2010 kohtuistungil hageja nii seaduslik kui ka lepinguline esindaja mõlema isikliku allkirja vastu (tl 42) olid teavitatud, et järgmine kohtuistung toimub 18.03.2010 algusega kell 11.00. 10.02.2010 ja 18.03.2010 kohtuistungite vahel mõlemad pooled esitasid täiendavad dokumendid, millised olid edastatud vastaspooltele 09.03.2010 ja on antud tähtaeg 10 päeva oma seisukoha väljendamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 345 kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. TsMS § 409 lg 1 p 3 kohaselt kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel võib muuhulgas lahendada asja sisuliselt. TsMS § 414 lg 1 esimese lause kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud asja sisulise lahendamise välistavad asjaolud antud juhul puuduvad. Hageja seaduslik esindaja kohtuistungile mitteilmumise võimalikest õiguslikest tagajärgedest oli hoiatatud 10.02.2010 kohtuistungile saadetud kohtukutses (tl 28). TsMS § 217 lg 6 kohaselt esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. TsMS § 352 lg 1 esimesest lausest tulenevalt mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt kohtuistungi või muu menetlustoimingu edasilükkamise taotluse lahendab kohus viivitamata ja võimaluse korral enne kohtuistungit või muu menetlustoimingu tegemist ning teavitab sellest viivitamata menetlusosalisi. Kui hagejale oli ühiselt kohtu korraldused arusaamatud, võis ta pöörduda kohtu poole selgituste saamiseks, kuid ta seda ei teinud. Taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks enne 18.03.2010 kohtuistungi ka ei olnud esitatud, pooltele 18.03.2010 kohtuistungi edasilükkamisest, istungiaja muutmisest või tühistamisest ei olnud teatatud, seega hageja arusaam on ekslik. Seadus ei näe ette võimalust hageja poolt märgitud alusel mitte teha otsust ja määrata uue kohtuistungi aja. Ka ei anna selleks võimaluse TsMS § 437 lg 1, mille kohaselt kohus võib asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Kui hageja ei nõustu antud asjas tehtud otsusega, on tal õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, 6(10)

Tsiviilasi nr 2-09-26691

et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 6 lg 1 kohaselt korteriühistu kui mittetulundusühistu võib omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara. Korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. Vastavalt KÜS § 7 lg 1 korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle: •

• • • •

et KÜ KREENHOLMI 9 plus asutamisel ühistu liikmeteks said Narvas aadressidel Kreenholmi 6, Kreenholmi 9, Kreenholmi 10 ja Kreenholmi 12 asuvate elamute korteriomanikud et KÜ KREENHOLMI 9 plus loomisel sisse kandsid elumaja aadressil Kreenholmi 9 Narva linnas korteriomanikud osamaksud üldsummas 39,642 krooni et Narvas, Kreenholmi 9 maja korteriomanikud asutasid KÜ ÜHTEHOIDEV et alates 01.03.2008 ei teosta KÜ KREENHOLMI 9 plus elumaja Kreenholmi 9 hooldamist ja haldamist et KÜ KREENHOLMI 9 plus peab tagastama KÜ-le ÜHTEHOIDEV Narvas, Kreenholmi 9 elumaja korteriomanike poolt tasutud osamaks.

Poolte vahel on vaidlus osamakse tagastamise õigusliku põhjuse ja sissenõutavaks muutmise aja üle. Hageja väidab, et KÜ KREENHOLMI 9 plus kohustus tagastama KÜ-le ÜHTEHOIDEV Narvas, Kreenholmi 9 elumaja korteriomanike poolt tasutud osamaks üldsummas 39,642 krooni tuleneb alusetu rikastumisest alates 01.03.2008, kuna alates sellest ajast ei teosta KÜ KREENHOLMI 9 plus elumaja Kreenholmi 9 hooldamist ja haldamist. Järelikult, langesid hageja korteriomanike kohustused oma osamaksude KÜ-s KREENHOLMI 9 plus pidama. Seega, langes kostja õigus oma pangaarvel neid osamakse kinni pidada. Kostja on nõus, et peab tagastama KÜ-le ÜHTEHOIDEV Narvas, Kreenholmi 9 elumaja korteriomanike poolt tasutud osamaks üldsummas 39,642 krooni, kuid nõue ei muutunud veel sissenõutavaks, kuna hakati KÜ-te jagunemise menetluse, mida ei ole veel lõpule viidud, kuna sellele takistab hageja käitumine. Jagunemise menetluse kohta käivad konkreetsed õigusnormid. Peale jagunemise menetluse lõppemist vastavalt seaduse nõuetele makstakse KÜ-le ÜHTEHOIDEV välja Narvas, Kreenholmi 9 elumaja korteriomanike poolt tasutud osamaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll 7(10)

Tsiviilasi nr 2-09-26691

seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Vastavalt VÕS § 2 lg 1 võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. VÕS § 3 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 järgi võlasuhe võib tekkida muuhulgas kas lepingust, alusetust rikastumisest või muust seadusest tulenevast alusest. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 65 lg 1 kohaselt jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel. Põhikirjaga võib ette näha, et jagunemine on või ei ole lubatud ainult põhikirjas ettenähtud tingimustel. Sama paragrahvi lg 3 järgi eraldumisel annab jagunev mittetulundusühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale mittetulundusühingule. Omandav mittetulundusühing võib olla olemasolev või asutatav mittetulundusühing. Kohus leiab, et ülalmainitud MTÜS seadusesätetest on ühiselt ilmneb, et kui ühe korteriühistu koosseisu kuuluvad mitu maja ja ühe maja korteriomanikud soovivad asutama oma majas korteriühistu, võib seda teha ainult jagunemise kaudu antud juhul eraldumise teel. Vastasel juhul jaguneval mittetulundusühistul (antud juhul KÜ-l KREENHOLMI 9 plus) ei ole õigusliku alust ning järelikult ka kohustust anda osa oma varast omandavale mittetulundusühingule (antud juhul KÜ-le ÜHTEHOIDEV). Elektroonilise äriregistri andmebaasis oleva KÜ KREENHOLMI 9 plus nii 10.01.2003 vastuvõetud kui ka 06.05.2008 muudetud põhikirja p 7.1 kohaselt ühistu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub seaduses kehtestatud korras. Vastavalt MTÜS § 66 lg 1 esimesele ja teisele lausele jagunemiseks sõlmivad jagunemises osalevate mittetulundusühingute juhatused jagunemislepingu. Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seaduse paragrahvis 67 sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt jagunemisleping peab olema kirjalik. Tulenevalt MTÜS § 67 lg-st 1 jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõik jagunemises osalevad mittetulundusühingud. Jagunemisotsus peab olema kirjalik. Sama paragrahvi lg 2 järgi jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. MTÜS § 69 lg 1 kohaselt jagunemises osaleva mittetulundusühingu juhatus esitab ühe kuu möödudes jagunemislepingu heakskiitmisest avalduse jagunemise kandmiseks oma asukoha registrisse. Avaldusele lisatakse: jagunemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri (punkt 1), jagunemisotsus (punkt 2), jagunemise luba, kui see on nõutav (punkt 3). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et jagunemisotsust ei ole vaidlustatud või vaidlustamise avaldus on jäetud rahuldamata. Vastavalt MTÜS § 71 lg 1 jagunemine kantakse jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse, kui kanne on tehtud kõigi omandavate mittetulundusühingute asukoha registritesse. Omandavate mittetulundusühingute asukoha registrite kannetes märgitakse, et jagunemine loetakse toimunuks selle kandmisega jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt jaguneva mittetulundusühingu asukoha registripidaja teatab omandavate mittetulundusühingute asukoha registripidajatele jagunemise registrisse kandmisest ja saadab 8(10)

Tsiviilasi nr 2-09-26691

neile registri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja registrisse, millal on jagunemine kantud jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse. MTÜS § 72 lg-st 1 tulenevalt jagunemise kandmisega jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse läheb jaguneva mittetulundusühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele, üle omandavatele mittetulundusühingutele. Pärast jagunemise kandmist jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse tehakse vara ülemineku kanded kinnistusraamatusse ja vallasvara registritesse omandava mittetulundusühingu avaldusel. Vastavalt MTÜS § 74 jagunemisele uue mittetulundusühingu asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 65-73 sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega (lg 1). Asutatavatele mittetulundusühingutele kohaldatakse omandavate mittetulundusühingute kohta sätestatut (lg 2). Uue mittetulundusühingu asutamisele kohaldatakse mittetulundusühingu asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajaks on jagunev mittetulundusühing (lg 3). Jagunemisel uue mittetulundusühingu asutamisega koostab jaguneva mittetulundusühingu juhatus jagunemiskava, mis asendab jagunemislepingut. Jagunemiskavas tuleb lisaks käesoleva seaduse paragrahv 66 lõikes 1 sätestatule määrata uue mittetulundusühingu nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed. Jagunemiskavale lisatakse asutatava mittetulundusühingu põhikiri, mis kinnitatakse jagunemisotsusega (lg 4). Jaguneva mittetulundusühingu juhatus esitab avalduse uute mittetulundusühingute kandmiseks nende asukoha registrisse ning jagunemise kandmiseks jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse (lg 5). Iga uue mittetulundusühingu asukoha registripidaja teatab jaguneva mittetulundusühingu asukoha registripidajale uue mittetulundusühingu registrisse kandmisest. Teadete saamisel kõigi uute mittetulundusühingute kohta kannab jaguneva mittetulundusühingu asukoha registripidaja jagunemise registrisse ja teatab kande tegemisest iga uue mittetulundusühingu asukoha registripidajale ning saadab neile registri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja registrisse, millal on jagunemine kantud jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse (lg 6). Kohtule on esitatud eraldumisleping (tl-d 4, 5), KÜ KREENHOLMI 9 plus liikmete nimekiri (maja Kreenholmi 9) (tl 3), Kreenholmi 9 majaelanike avaldus (tl-d 35, 45, 44), KÜ KREENHOLMI 9 plus korteriomanike avaldus Viru Maakohtu registriosakonnale (tl-d 36-38 ja 46-49). Nendest dokumentidest on näha, et poolte jagunemist ei toimunud, kuna on jõhkralt eiratud mittetulundusühingute jagunemisele ettenähtud seaduse sätted. Elektroonilise äriregistri andmebaasis oleva KÜ KREENHOLMI 9 plus ja KÜ ÜHTEHOIDEV B-kaardil puudub kanne mittetulundusühingute jagunemise kohta, mis on ka tõendab, et jagunemist käesolevaks ajaks ei toimunud. Kohtule esitatud KÜ ÜHTEHOIDEV 15.11.2007 asutamiskoosoleku protokolli (tl 52-53) kohaselt KÜ ÜHTEHOIDEV asutajateks on Narvas, Kreenholmi 9 asuva elumaja korteriomanikud, kuid MTÜS § 74 lg 3 kohaselt asutajaks pidi olema jagunev mittetulundusühing ehk KÜ KREENHOLMI 9 plus. Kõigest ülaltoodust lähtudes leiab kohus tõendatuks, et käesoleval ajal KÜ-l ÜHTEHOIDEV ei ole õigust nõuda KÜ-lt KREENHOLMI 9 plus Narvas, Kreenholmi 9 asuva elumaja korteriomanike osamaksete väljamaksmist. Seega ei ole hageja nõuded põhjendatud, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele täies ulatuses.

9(10)

Tsiviilasi nr 2-09-26691

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma hageja KÜ ÜHTEHOIDEV, kelle kahjuks otsus on tehtud, seega hageja kannab oma menetluskulud ja kostja menetluskulud. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.