Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse esitamisel 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest, otsustab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise Tartu Ringkonnakohus TsMS § 637 lg 2` sätestatud korras.
I Maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja hagiavaldus
1.11.06.2007. a esitas OÜ Tammiku Maja Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles taotles võlgnikult V. S.ilt korteri hooldustasu ja soojustarbimise väljamõistmist, põhinõude suurus oli 2 189,05 krooni ja viivise nõue 589,50 krooni.
2.V. S. esitas vastuväite ning 20.04.2009. a määrusega anti nõue üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.04.05.2009. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale mitteeluruum Puru tee 39 (kauplus, üldpinnaga 93,5 m2). Kostja on mitteeluruumi omanik alates 22.12.2004. a Elumajas on moodustatud korteriühistu. Hageja hooldab elumaja korteriühistuga sõlmitud hoolduslepingu nr 35 alusel.
4.Korteriühistu on hagejale loovutanud õiguse korteriomanikelt olemasolevate ja tulevikus tekkivate võlgnevuste sissenõudmiseks (hooldustasu, vee ja soojuse tarbimisel tekkinud võlad koos viivistega 0,7 %).
5.Kostja võlgnevus ajavahemiku 01.06.2007 – 01.04.2009. a korteriühistu ees koos viivisega on 5 529,50 krooni, millest põhivõlgnevus on 4 143,70 krooni ja viivisevõlg 1 385,80 krooni.
6.Hageja taotleb vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 4, eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15, korteriomandiseaduse (KOS) § 13, § 14, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 111, § 164 ja § 1028 välja mõista kostjalt 5 529,50 krooni ja menetluskulud.
II Kostja vastus
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses (tl 88-92) esitas kostja alljärgnevad vastuväited:
7.1.Hageja ei saada vaatamata kostja taotlustele hooldustasu ja teenuste tarbimise arveid ega saldo teatist, mistõttu kostja tegi hagejale 11.04.2005. a ettemakse.
7.2.Hageja esitatud elamu teenindamise lepingu, nõuete loovutamise, lisa hoolduslepingule, lepingu AS-ga Kohtla-Järve Soojus ja AS-ga Viru Vesi on allkirjastanud mitte korteriühistu juhatuse liige (B kaardi kohaselt G. G.), vaid keegi J. V..
7.3.Perioodil 01.01.2005 kuni 01.08.2009. a tasus kostja 6 467,60 krooni. Kostja ei tea täpset soojusenergia 1 m2 hinda. Kostja mitteeluruumis on elektriküte ning OÜ Virgas arvutuste kohaselt on kütmisele kuuluva jääkpind 5,5%. Perioodil 01.01.2005 kuni 01.08.2009. a on kostja tasunud hooldustasu 13 473,90 krooni. Igakuine hooldustasu suurus on 189,90 krooni ning see ei ole muutunud 2005. aastast alates. Hageja nõue vee tarbimise eest seisuga 01.01.2009. a 574 krooni on alusetu, sest vee võlg pidanuks näitude alusel olema 01.08.2009. a seisuga 1 009,66 krooni. Kostja tasus 12.04.2009. a 1 890 krooni. Kokku on kostjal ettemaks hagejale 3 029,40 krooni. Kui arvestada maha veevõlg 574 krooni, on kostjal ikka ettemakse hagejale 2 019,74 krooni, mistõttu viivise nõue pole põhjendatud.
7.4.Kostjale kuulub mitteeluruum, kulud, mis otseselt pole seotud selle korteriomandiga on põhjendamatud, sest mitteeluruumil on eraldi sissepääs, kommunaalelektrit ei kasutata, kaupluse ümbrust koristab oma koristaja, prügi väljaveoks on sõlmitud leping AS-ga Ragn Sells.
7.5.Hagi on aegunud tulenevalt TsÜS § 146 ja § 147.
III Hageja ja kostja seisukohad kohtumenetluse ajal
8.Hageja põhilised seisukohad olid:
8.1.Korteriühistu juhatuse liige on G. A.(end. prk. nimi G.), J. V. allkirjastas lepingud volikirja alusel.
8.3.Alates 01.09.2004. a esitab AS Kohtla-Järve Soojus soojuse tarbimise arved kogu elumaja Puru tee 39 kohta ning on hagejale teatanud kõikide korteriomanike kütte osakaalu, kostja osas on kütte osakaal 15% kütmisele kuuluvast pinnast (13,94 m2). Kostja ei ole esitanud hagejale ega ka korteriühistule OÜ Virgas soojuskoormuse arvestust. Jääkpinda 5,6 m2 saab hageja arvestada alates 2009. aasta oktoobrist, mil hageja esmakordselt kohtu kaudu sai OÜ Virgas poolt 07.10.2009. a teostatud arvestused.
8.4.Korteriomanikele edastatavates arvetes peetakse üüri all silmas hooldustasu.
8.5.Korteriomanike veearvestite näitude summa ja maja üldarvesti näitude vahe tuleb tasuda korteriomanikel.
8.6.Soojuse kaudseid kulusid arvestatakse järgmiselt: suveperioodil - soojuse megavatid miinus megavatid kulutatud korterimõõturite summana, talveperioodil – eelmise aasta suveperioodil kasutatud soojusenergia keskmise arvestuse järgi. Aluseks on majandusministri 11.08.1997. a käskkirjaga nr 86 kinnitatud „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika“.
8.7.Kostjale arvestatakse hooldustasu lodža eest vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määrusega nr 38 kinnitatud „Üüri arvestamise korra“ metoodikale.
9.Kostja põhilised seisukohad olid:
9.1.Hagejat on nii suuliselt kui ka kirjalikult informeeritud sellest, et 2005. aastal oli OÜ Virgas poolt tehtud soojusenergia jääkpinna arvestus. Samuti on saadetud arvestus korteriühistule.
9.2.2005. ja 2009. a koostatud soojuse jääkpinna arvestused on hagejale esitatud ka 15.10.2009. a kohtuistungil. Arusaamatutel põhjustel ei soovi hageja ümberarvestusi teha ning on arvestanud soojuse jääkkoormuseks 01. septembrist 2004. a üldpinnast 92,9 m2, 15% e köetavast pinnast 13,94 m2.
9.3.Hageja pole esitanud korteriühistu üldkoosoleku otsust kaudsete kulude jaotuse kohta korteriomanike vahel.
9.4.Hageja nõuded on aegunud (3. aastane hagi aegumise periood).
9.5.Puru tee 39 M1 üldpind on 93,5 m2, kuid hageja on aastaid arvestanud hooldustasu 94,95 m2 eest (1,45 m2 rohkem).
9.6.Kostja esitas omapoolsed arvestused (tl 187-189), mille järgi ta on hagejale enam tasunud 2 079,90 krooni.
IV Kohtuistung 25.03.2010. a
10.Hageja jäi nõude juurde ning taotles hagi rahuldamist, selgitades, et hagejal puudus põhjus ümberarvestusi jääkpinna kohta tegemata jätmiseks, sest raha tarbitud soojuse eest laekus sel ajal AS-le Kohtla-Järve Soojus.
11.Kostja esindaja I. S. märkis, et 2005. a teostati ümberarvestused seoses uue kütteperioodiga. Hageja arvestab praeguseni 15% kütte eest, juhatuse liige teatas, et Tallinna Ülikool ei tunnista OÜ Virgas arvestusi ning hageja ei ole nõus ümberarvestusi tegema.
12.Kompromissettepanekus nõustus kostja tasuma poole (50%) hageja nõutud summast. Hageja kompromissi sõlmida ei soovinud.
V Kohtu põhjendused
13.Kohus, tutvunud kõigi tsiviilasja materjalidega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
14.Asja materjalidest nähtub, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga Puru tee 39, KohtlaJärve (mitteeluruum M1, registriosa 1520007, tl 4). Kostjale kuulub 935/14083 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana mitteeluruum nr 1 üldpinnaga 93,5 m2. Kostja omandas korteriomandi müügilepingu alusel 22.12.2004. a, eelmised omanikud olid I. S. ja V.V. (tl 9499). Puru tee 39 elumajas on moodustatud korterühistu, mis on kantud mittetulundusühingute registrisse 24.09.1997. a (registrikood 80015429; e-äriregister). Kostja on korteriomanikuna korteriühistu Puru tee 39 liige vastavalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg 1. AS KohtlaJärve Soojus ja KÜ Puru tee 39 vahel on sõlmitud 01.09.2004. a soojuse müügileping nr 801003602 (tl 63-66). Korteriühistu Puru tee 39 ja Viru Vesi AS vahel on 25.11.2003. a sõlmitud veevarustus ja –kanalisatsiooniteenuse müügileping nr 2646 (tl 67-68). Korteriühistu Puru tee 39 ja OÜ Tammiku Maja vahel on 09.10.1997. a, 01.10.2002. a, ja 01.01.2009. a sõlmitud elamu teenindamise lepingud (tl 18-21, 69-72, 74-76). KÜ Puru tee 39 on loovutanud elamu hooldajale OÜ-le Tammiku Maja nõuded - sh KÜ loovutas elumaja hooldajale (1) õiguse teostada alates 01.09.2004. a soojuse tarbimise jaotusteenust korteriomanike vahel, seoses AS Kohtla-Järve Soojus poolt alates 01.09.2004. a elumajale esitatud soojuse tarbimise ühisarvete alusel ning õiguse sisse nõuda korteriomanikeltvõlglastelt tarbitud soojuse võlgnevused koos viivistega 0,07% mitteõigeaegse tasumise korral tasumata summalt tasumisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks; (2) õiguse teostada alates 01.01.2003. a vee tarbimise jaotusteenust korteriomanike vahel, seoses Viru Vesi AS poolt alates 01.01.2003. a elumajale esitatud vee tarbimise ühisarvete alusel ning õiguse sisse nõuda korteriomanikelt – võlglastelt tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevused; (3) õiguse sisse nõuda korteriomanikelt alates KÜ asutamisest tariifijärgset hooldustasu, kuhu kuuluvad elamu remont, hooldustööd, sanitaarpuhastus, prügivedu ja elamuorganisatsiooni kulud arvestatuna korteriomaniku poolt kasutatava üldpinna 1 m2 kohta koos viivistega 0,05%. Nõuded on loovutatud alates 24.09.1997. a kuni KÜ poolt esitatud kirjaliku pöördumiseni OÜ-ga Tammiku Maja sõlmitud hoolduslepingu lõpetamiseni (tl 30). Võlgnevuse arvestuse kohaselt on kostja võlg alljärgnev: • • • • •
soojuse tarbimise eest ajavahemikul 01.09.2004 – 01.01.2009. a – 3 162 krooni viivis 0,07% - 1 182,70 krooni vee tarbimise eest ajavahemikul 01.08.2007 – 01.01.2009. a – 574 krooni hooldustasu, soojuse ja vee tarbimise eest ajavahemikul 01.01.2009 – 01.05.2009. a – 637,40 krooni viivis 0,07% - 377,50 krooni
Kokku on põhivõlgnevus 4 373,50 krooni ja viivised 1 560,20 krooni (tl 154-173).
15.Aegumise vastuväide.
15.1.Hageja nõuded ei ole aegunud. Hageja nõuab võla tasumist, milline on tekkinud perioodil 01.09.2004 kuni 01.05.2009. a. TsÜS § 147 lg 3 2. lause kohaselt algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega 2004. aasta tasumata arvete aegumistähtaeg algas 01.01.2005. aastal. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud kohtule 11.06.2007. a. avalduses taotles hageja võla väljamõistmist perioodi eest september 2004 kuni juuni 2007. a. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt peatub hagi aegumine avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluses.
16.Hageja nõudeõigus.
16.1.Kohus märkis eespool, et KÜ Puru tee 80 ja AS Kohtla-Järve Soojus vahel oli sõlmitud soojusenergia müügileping, KÜ ja AS Viru Vesi vahel on sõlmitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügileping, KÜ ja hageja vahel elamu teenindamise lepingud, KÜ loovutas hooldustasu, soojusenergia ja vee tarbimise võlgnevuste väljamõistmise korteriomanikelt hagejale.
16.2.Asja materjalidest tuleneb, et soojusenergia ja vee müüjad esitavad KÜ-le arve tarbitud teenuste eest igakuuliselt (üldarve), majasisest tarbitud soojusenergia ja vee jaotust teostab hageja, esitades korteriomanikele jooksvad arved igal kuul tarbitud teenuste eest, KÜ raamatupidamist teostab samuti hageja.
16.3.Võrguettevõtja (AS Kohtla-Järve Soojus) peab kaugkütteseaduse (KKütS) § 15 lg 1 järgi tagama tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramise. Võrguettevõtja kohustused piirduvad vaid kogu tarbijapaigaldise kaudu edastatud soojuse arvestamisega. Kuidas soojus korterite vahel jaotub ja millistel põhimõtetel toimuvad arveldused, ei ole kaugkütteseaduses reguleeritud ning seega sõltub see võrguettevõtja ja korteriomanike vahelistest ning korteriomanike omavahelistest kokkulepetest. Kui soojuse müügilepingu sõlmib enda nimel korteriühistu, vastutab ta võrguettevõtja ees ka lepingu täitmise eest. Seega jagab korteriühistu soojuse korteriomanike vahel ning nõuab vastavalt ühistu otsustele ja põhikirjale korteriomanikelt välja neile langevad osad majandamiskuludes. Samuti sätestab ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus (ÜVVKS) § 8 lg 5, et kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga AÕS § 72 kohaselt, ning lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujaks ning sellest tulenevalt ka vee-ettevõtja kliendiks võib olla kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja ning korteriomandite (korteri) omanikud kinnistu kaasomanikena saavad vee-ettevõtja klientideks olla ainult ühiselt.
16.4.KÜ on nõudeõiguse korteriomanike vastu loovutanud elumaja teenindajale – hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1ja lg 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule, nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile (VÕS § 167 lg 3).
16.5.Korteriühistu registrikaardi kohaselt (e-äriregister) on KÜ juhatuse liige alates 24.09.1997. a G. G.. Soojuse ja vee müügilepingu, nõuete loovutamise ning elumaja teenindamise lepingud (välja arvatud 09.10.1997. a ja 01.01.2009. a lepingud) on KÜ nimel allkirjastanud Julia Võsu.30.10.2002. a on KÜ juhatuse liige volitanud Julia Võsut esindama korteriühistut lepingute sõlmimisel korteriühistu nimel (tl 177).
16.6.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vastuväited lepinguliste suhete puudumise kohta hageja ja korteriühistu vahel põhjendatud. Kohus märgib, et ka kehtiva elamu teenindamise lepinguta ja faktilise teenindamise korral on hagejal tulenevalt käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätetele nõudeõigus.
17.Vastuväide mitteeluruumi omaniku kulutuste kandmise kohta.
17.1.Kostja on seisukohal, et kuna kostjale kuulub mitteeluruum, kulud, mis otseselt pole seotud selle korteriomandiga on põhjendamatud, sest mitteeluruumil on eraldi sissepääs, kommunaalelektrit ei kasutata, kaupluse ümbrust koristab oma koristaja, prügi väljaveoks on sõlmitud leping AS-ga Ragn Sells.
17.2.Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja arvestab kostjale hooldustasu 2 krooni ühe ruutmeetri kohta (hooldustasu koosseisus on elamu remont, hooldustööd, sanitaarpuhastus, prügivedu ja elamuorganisatsiooni kulud, tl 107-108, 113, 124-126, 30), mis ei ole ülemäära kõrge. Hooldustasu tariif teistele korteriomanikele on kõrgem (tl 74, lepingu p 1.4).
17.3.Lisaks sellele on Riigikohus 21.04.2004. a lahendis nr 3-2-1-42-04 märkinud, et ka korteriühistusse kuuluvad mitteeluruumide omanikud tarbivad KÜS §-s 151 loetletud teenuseid. Seetõttu on nad kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel, mis eluruumide omanikud. (arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-42-04 ).
17.4.Kuna hageja nõuet hooldustasu võlgnevuse kohta (väidetavalt põhivõlg 709,09 krooni, tl 154-156, 157-160) ei esita, siis kohus hooldustasu arvestust pikemalt ei käsitle. Kohus märgib hagejale edaspidiseks, et Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 2005. a määrusega nr 15 (jõustus 04.02.2005. a) tunnistati Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määruse nr 38 määruse punkti 1 alapunkt 2 «Üüri arvestamise kord», mille alusel hageja arvestab hooldustasu lodža eest, kehtetuks.
18.Kütmisele kuuluva jääkpinna arvestus. Võla arvestus soojuse eest.
18.1.Asja materjalidest tuleneb, et kostjale arvestatakse seoses alternatiivküttele üleminekuga 15% soojuse jääkkoormusest, mis korteriomandi üldpinnast 93,5 m2 on 13,94 m2 (tl 121-122, 124-126).
18.2.2004. aastal on hageja arvestanud kostjale tasumiseks kütte eest (november-detsember) 311,10 krooni ja kaudsed kulud 67,60 krooni, kokku 378,70 krooni. 2005. aastal on kokku arvestatud 1 884,60 krooni, millest kostja tasus 1 143,30 krooni. 2006. aastal on kokku arvestatud 2 082,35 krooni, millest kostja tasus 2 125,25 krooni. 2007. aastal on kokku arvestatud 2 384,75 krooni, millest kostja tasus 2 000 krooni. 2008. aastal on kokku arvestatud 2 900,25 krooni, millest kostja tasus 1 200 krooni.
Kokku arvestati 9 630,65 krooni, millest tasuti 6 468,55 krooni. Hageja andmed on kooskõlas kostja poolt esitatud andmetega (tl 109). Hageja andmete järgi on saldo - 3 162,10 krooni (tl 162-164).
18.3.Pooled vaidlevad selle üle, millal on teostatud soojuskoormuse ümberarvestus (2005 või 2009. a), kas kostja on selle hagejale esitanud ning kas sellest arvestusest tuleks lähtuda tagasiulatuvalt. Alates 2004. aasta septembrist tasub KÜ Puru tee 39 tarbitud soojusenergia eest üldarve alusel, st et soojusenergia müüja ei teosta majasisest soojuse jaotust korteriomanike vahel. AS Kohtla-Järve Soojus tarbijate nimekirja kohaselt esitas AS Kohtla-Järve Soojus kostjale tasumiseks arved enne 2004. aasta septembrist üldpinna 92,9 m2 kütte osakaaluga 15% e 13,94 m2 eest (tl 121-122) ning OÜ Tammiku Maja jätkab samasugust soojusenergia arvestamist kostjale. Seega on selge, et juba enne 2004. aasta septembrit arvestati kostjale soojusenergiat tasumiseks 15% kütte osakaaluga. AS Kohtla-Järve Soojus arvestas kohtule teadaolevalt soojusenergiat korteriomanikele, kes olid üle läinud alternatiivküttele kas 15% (kui esitati akt radiaatorite eemaldamise kohta korterist, Kohtla-Järve linnavolikogu vastava määruse alusel) või väiksema protsendiga (kui esitati soojuskoormuse arvestus, mille oli teinud vastavalt litsentsi omav ettevõtte). Kostja on kohtule esitanud avalduse (tl 100), millel ei ole märgitud kuupäeva, kuid mis on adresseeritud OÜ-le Tammiku Maja ning milles sisaldub informatsioon selle kohta, et kostja ostis 22.12.2004. a mitteeluruumi, soovib et arved väljastataks talle, mitteeluruumis on paigaldatud elektriküte ning OÜ Virgas on teinud soojuskoormuse ümberarvestuse ning avaldaja soovib kõikide teenuste saldot kuni 31.06.2005. a.. Hageja eitab sellise avalduse saamist. Kostja on esitanud OÜ Virgas arvestuse 2005. aastast (tl 140-143), mille järgi korteri kütmiseks kuuluv jääkpind on 5,6 m2 või 6% endisest kütmiseks kuluvast pinnast. 14.05.2005. a on kostja saatnud avalduse KÜ Puru tee 39 juhatusele (tl 144), milles avaldaja kirjutab, et OÜ Tammiku Maja ei nõustunud talt vastu võtma soojusenergia jääkpinna % arvestust mis on tehtud jaanuaris 2005 OÜ Virgas poolt, mistõttu avaldaja edastab selle arvestuse, et juhatuse liige annaks selle edasi OÜ-le Tammiku Maja. Nimetatud avaldus on postitatud 14.05.2005. a ning selle on vastu võtnud Julia Võsu 18.05.2005. a (tl 149-150). Seetõttu loeb kohus põhjendatuks, et 2005. aastal oli vastav arvestus OÜ Virgas poolt teostatud ning kostja oli vastava arvestuse ka korteriühistule esitanud. Hageja tõstatatud kahtlused selle kohta, et tegelikult koostati arvestus 2009. aastal ei ole kohtu arvates põhjendatud. Soojuse jääkkoormuse arvestuse tellimise eesmärgiks on reaalselt tarbitud soojusenergia eest maksmine ning kulude optimeerimine, mõistlik inimene esitaks sellise arvestuse esimesel võimalusel isikule, kellest sõltub soojuskoormuse jaotamine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on põhjendamatult arvestanud kostjale alates 2005. a juunist soojusenergia eest tasumiseks jääkpinna 13,94 m2 järgi ning selles osas tuleb hageja nõuet vähendada. Arvestades jääkpinda 5,6 m2, tulnuks kostjal tasuda 2005. aastal: novembris 5,6 m2 x 10,879 = 60,92 (vahe – 90,73) detsembris 5,6 m2 x 13,530 = 75,77 (vahe – 112,83)
2006. aastal jaanuaris 5,6 m2 x 14,724 = 82,45 (vahe – 122,80) veebruaris 5,6 m2 x 13,752 = 77,01 (vahe – 184,69) märtsis 5,6 m2 x 14,692 = 82,27 (vahe – 122,53) aprillis 5,6 m2 x 8,838 = 49,49 (vahe – 73,71) oktoobris 5,6 m2 x 6,234 = 34,91 (vahe – 51,99) novembris 5,6 m2 x 10,370 = 58,07 (vahe – 86,48) detsembris 5,6 m2 x 11,445 = 64,09 (vahe – 95,46) 2007. aastal jaanuaris 5,6 m2 x 11,284 = 63,19 (vahe – 94,11) veebruaris 5,6 m2 x 13,641 = 76,38 (vahe – 113,77) märtsis 5,6 m2 x 10,445 = 58,49 (vahe – 88,11) aprillis 5,6 m2 x 8,110 = 45,41 (vahe – 67,64) novembris 5,6 m2 x 13,562 = 75,94 (vahe – 113,11) detsembris 5,6 m2 x 12,428 = 69,59 (vahe – 103,66) 2008. aastal jaanuaris 5,6 m2 x 15,413 = 86,31 (vahe – 128,54) veebruaris 5,6 m2 x 14,200 = 79,52 (vahe – 118,43) märtsis 5,6 m2 x 14,749 = 82,59 (vahe – 123,01) aprillis 5,6 m2 x 11,334 = 63,47 (vahe – 94,53) oktoobris 5,6 m2 x 2,260 = 12,65 (vahe – 18,85) novembris 5,6 m2 x 8,207 = 45,95 (vahe – 100,35) detsembris 5,6 m2 x 10,495 = 58,77 (vahe – 110,48) Kokku on alusetult arvestatud (vt tl 162-164) 2 115,80 krooni. Seega on kostjal võlg soojuse eest 1 046,30 krooni.
19.Võlg vee tarbimise eest ja 2009. eest.
19.1.Hageja nõue vee tarbimise eest võla 574 krooni nõudes on põhjendatud. Võla arvestus on toodud tl 169. Kostja on sisuliselt nõustunud vee võla suurusega (tl 90).
19.2.Hageja on arvestanud eraldi võla soojuse, vee ja hooldustasu eest 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2009. a, 637,40 krooni (tl 171-172). Seejuures on hageja lähtunud hooldustasu arvestamisel üldpinnast 94,95 m2 x 2 krooni ning soojuse arvestamisel 13,94 m2. Kohus leiab, et ka nende kuude eest tuleb analoogiliselt varasema perioodiga arvestada tegeliku köetavat jääkpinda ning ka maha arvestada hooldustasust alusetult arvestatud lodža
eest (- 1,45 m2, vt kohtuotsuse p 17.4). Hageja on alusetult arvestanud kütte eest 444,75 krooni (jaanuaris 119,21, veebruaris 121,06, märtsis 119,55 ja aprillis 84,92) ning alusetult hooldustasu 11,60 krooni (1,45 m2 x 2 krooni x 4 kuud). Seega tuleb võlasummast 637,40 krooni maha arvestada 456,35 krooni, mis teeb võla suuruseks 181,05 krooni.
20.Kokku on kostja võlg hagejale 1 801,35 krooni. Kohus leiab, et mõistlikuks viiviseks, mida kostja peab hagejale tasuma, on 1 000 krooni. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjal tuleb hagejale tasuda kokku 2 801,35 krooni.
VI Menetluskulude jaotus
21.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja peab hüvitama hageja menetluskulud 50 % ulatuses. Kostja peab hagejale tasuma pool hageja tasutud riigilõivust, so 125 krooni.
VII Edasikaebamise kord
22.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.