Muud › Muud hagiasjad

Juhatuse liikme vastutuse võimaliku kohaldamise hindamisel kaalutakse juhatuse liikme tegevust ja hinnatakse kas ta on oma kohustusi täitnud või mitte. Juhatuse liige vastutab üksnes tema poolt kohustuste täitmata jätmises või mittenõuetekohasest täitmisest tulenenud kahju eest. Juhatuse liige kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingu ees vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest . Kostja poolne rikkumine Juhatuse liikmed vastutavad juriidilise isiku ees, vastutuse esimeseks eelduseks on seadusest, põhikirjast, põhikirjast või temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingust tuleneva kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohane täitmine. Kohustuse mittetäitmine võib seisneda nii tegevuses kui tegevusetuses. Kohustuse rikkumine võib seisneda ka osaühingule kahjuliku tehingu tegemises, mille tulemusel ühingu vara või maksevõime väheneb olulisel määral. Kohustuse rikkumise sisu võib seisneda juhatuse liikme tegudes, ühingu vara enda huvides kasutamises ja omastamises, mis on pankrotiseaduse mõttes raske juhtimisviga. Pankrotimenetluse käigus on tuvastatud, äriühingus toimunud sularaha tehingute tegemise perioodil oli juhatuse liige kostja, kostja juhatuse liikmena korraldas osaühingu raamatupidamist (ÄS § 183), tuvastatud on sularaha tehinguid väärtuses 731 958 .-krooni ja asjaolu, et äriühingu kassas eelpoolnimetatud raha ei ole. Kostja on haldurile avaldanud, et ettevõtte X OÜ raamatupidamist ei ole peetud ja et lepinguid sh. laenulepinguid sõlmitud ei ole. Äriühing on kohustatud majandustehinguid dokumenteerima ja kirjeldama raamatupidamisregistrites. Raamatupidamise seaduse § 6 lg.1 kohaselt on majandustehing käesoleva seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohutuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. On ilmselge , et juhatuse liige on jätnud täitmata oma kohustused raamatupidamise korraldamisel ja kassa puudujääk kinnitab asjaolu, et kostja on hageja vara raha summas 731 958 .-krooni kasutanud enda huvides. Hagejale kahju tekkimine Kahju hüvitamise nõude teiseks eelduseks on osaühingule kahju tekkimine. Kahju põhistamisel tuleb juhinduda VÕS –ist. Kahju kõige üldisema regulatsiooni kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, kusjuures varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju, aga ka saamata tulu (VÕS §128 lg 1, 2.) Otsene varaline kahju tekib isiku osaühingu olemasolevate õigushüvede kahjustamisel ja väljendub isiku vara vähenemises. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda , mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS §127 lg.1). Osaühingu kassas puudu olev rahasumma on hagejale otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 mõttes, mis on pankrotimenetluse käigus tõendatud. Kahju tekkis kostja tegevusest äriühingu juhtimisel. Põhjuslik seos hageja kahju ja kostjapoolse rikkumise vahel Lisaks kahju olemasolule on juhatuse liikme vastusese kohaldamiseks vajalik põhjuslik seos kohustuste rikkumise ja tekkinud kahju vahel, mis tähendab , et juhatuse liige peab kahju hüvitama üksnes juhul , kui asjaolu , millel tema vastutus põhineb , on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS §127 lg 4). Põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise ja tekkinud kahju vahel seisneb kostja teos raha omastamisel, see on hageja vara enda huvides kasutamises, raamatupidamise mittekorraldamises, mis võimaldas kostjal omastada raha kajastamata tehinguid raamatupidamises ja mille tagajärjel saabus kahjulik tagajärg, tekkis hagejale kahju, kostja oli

sularahaga seotud tehingute perioodil juhatuse liige, vastutav äriühingu juhtimise eest (ÄS § 180 lg 1). Kostja süü rikkumise toimepanemises Kostja oli sularahaga seotud tehingute perioodil juhatuse liige. Juhatuse liige on allkirjaõiguslik isik osaühingu rahaliste vahendite käsutamisel pangakontodel ja osaühingu kassas, kostja pole esitanud lepinguid, osanike otsuseid vm. dokumentaalseid tõendeid, mis välistaksid juhatuse liikme vastutuse. Kostja on kohustatud hüvitama kahju hagejale. Juhatuse liikme vastutus tekkinud kahju hüvitamiseks tuleneb TsÜS § 37 lg.-le 1, ja ÄS § 187 lg-st 1 ja 2 Kahju põhjustamisel tuleb juhinduda ka VÕS-s sätestatust. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale. Kostja oli sularahaga seotud tehingute perioodil juhatuse liige. Juhatuse liige on allkirjaõiguslik isik osaühingu rahaliste vahendite käsutamisel pangakontodel ja osaühingu kassas, kostja pole esitanud lepinguid , osanike otsuseid vm. dokumentaalseid tõendeid , mis välistaksid juhatuse liikme vastutuse. Pankrotimenetluse käigus on tuvastatud juhatuse liikme kohustuste rikkumine hageja (osaühingu) ees. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest (ÄS § 187 lg.1 ja 2). Kahju hüvitamist osaühingule osaühingu pankroti välja kuulutamise korral esitab nõude osaühingu nimel pankrotihaldur (ÄS § 187 lg 4 ja 5). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele, juhatuse liikme vastutus osaühingule tekkinud kahju hüvitamisest tuleneb seadusest, ÄS §187 lg.1. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kostja kohustuste rikkumise tõttu on hagejale tekkinud kahju kogusummas 731 958 .-krooni, mille väljamõistmiseks hagi esitati. 28.august 2007.a. kuulutati hageja suhtes välja pankrot, mille tulemusel moodustub pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 1 alusel võlgniku varast pankrotivara ning seaduse § 36 lg 1 alusel läks võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus üle pankrotihaldurile. Juhatuse liikmed vastutavad äriühingule tekitatud kahjude eest äriühingu ees, kahju hüvitamise nõude äriühingu pankroti väljakuulutamise korral juhatuse liikme vastu saab esitada pankrotihaldur (ÄS § 187 lg.4 ja 5). Eeltoodu alusel hageja palub välja mõista R K OÜ X OÜ (pankrotis) juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju summas 731 958 .-krooni X OÜ kasuks.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Nähtuvalt väärtpaberikonto väljavõttest on hageja omandanud jaanuaris 2006 kostjalt X osasid nimiväärtusega 3 890 000 (kolm miljonit kaheksasada üheksakümmend tuhat) krooni. Kostja müüs need osad hagejale 1 000 000 (ühe miljoni) krooni eest ja just selleks müügitehinguks kulusidki hageja vahendid, mille osas hageja ekslikult leiab justkui oleks kostja raha kasutanud enda huvides. kohaselt ei ole hagi piisavalt tõendatud ning nõue paljasõnaline. Kostja tunnistab, et on X OÜ-s kassast ja arveldusarvelt kokku saanud kokku 731 958.-krooni. Hageja seisukohad kostja vastusele

Vastuseks kostja vastusele märgib hageja esindaja, et tehingu hind moodustas 0,00 krooni, mille kinnituseks on hageja esindaja esitanud X väljavõtte 30.01.2006. Kohtu otsuse põhjendused Kohus leiab, et X OÜ (pankrotis) hagiavaldus R K vastu kuulub täielikult rahuldamisele. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. R K oli X OÜ (pankrotis) juhatuse liige 14.12.2005 kuni 07.11.2006.a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja poolt on X OÜ (pankrotis) kassast ja arveldusarvetelt välja võetud kokku 731 958 krooni (tl 21-22). Kostja seletuse kohaselt on ta müünud hagejale OÜ X osas 1 000 000 krooni eest, mille kinnituseks on esitanud väärtpaberikonto väljavõtte. TsMS § 229 lg 1 ja § 230 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. R K ei ole tõendanud hagejale OÜ x osa müümist 1 000 000 krooni eest. Hageja poolt on esitatud AS X tehingu kinnituse dokument 30.01.2006, millest nähtub, et tehingusumma on 0,00 EEK. OÜ X pankrotimenetlus algatati tsiviilasjas nr 2-06-23874 02.oktoobril 2006. X Maakohtu 07.oktoobri 2008.a kohtumäärusega lõpetati X OÜ (pankrotis) suhtes peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku PankrS § 146 sätestatud väljamakseteks. OÜ X juhatuse liige oli R K. Kohtumäärusest nähtuvalt võlgniku endine juhatuse liige R K on pankrotihaldurile selgitanud, et võlgniku majandustegevus lõppes juba 2005.a. sügisel. Võlgniku esindajate poolt haldurile üle antud dokumendid on puudulikud ja kajastavad üksnes ajavahemikku 2003 kuni 2005.aasta august. Vaatamata korduvatele nõuetele ei ole võlgniku juhatuse liikmed haldurile raamatupidamise dokumente ja teavet esitanud. ÄS § 187 sätestab juhatuse liikmete vastutuse Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Perioodil millal toimus raha väljavõtmine X Pangast (31.03.2006.a.) ja eelnevalt sularaha saamine M L vastutas raamatupidamise korraldamise eest endine juhatuse liige kostja R K (tl.15). Pankrotihalduri järelpärimisel endisele juhatuse liikmele R K X OÜ raamatupidamise pidamise kohta on R K 24.09.2007.a. pankrotihaldurile avaldanud, et ettevõttel X raamatupidamist ei ole peetud, kõik majandustehingud, mis on toimunud on näha panga väljavõttest. R K kinnitab avalduses, et muid lepinguid sh. laenulepinguid sõlmitud ei ole (tl 23). X OÜ pankroti väljakuulutamisel (28.08.2007.a.) osaühingul vara summas 731 958.-krooni puudus, samuti puuduvad dokumentaalsed tõendid selle kohta et 31.03.2006.a. kuni

28.08.2007.a. kassa jäägi (vara) võõrandamisest majandustehingu toimumine.

või nimetatud varaga mõne muu

Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 35 kehtestab juhtorgani liikmete üldise käitumise ja kohustuste täitmise standardi, mis on tuletatud hea usu põhimõttest (TsÜS § 138). Nimetatud sätte kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest (ÄS § 187 lg.2). Kahju hüvitamise kohustus on juriidilise isiku juhtorgani liikmetel ka vastavalt TsÜS § 37 lg.le 1, mille kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed , kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhatuse liikme vastutuse võimaliku kohaldamise hindamisel kaalutakse juhatuse liikme tegevust ja hinnatakse kas ta on oma kohustusi täitnud või mitte. Juhatuse liige vastutab üksnes tema poolt kohustuste täitmata jätmises või mittenõuetekohasest täitmisest tulenenud kahju eest. Juhatuse liige kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingu ees vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest . Kostja poolne rikkumine Juhatuse liikmed vastutavad juriidilise isiku ees, vastutuse esimeseks eelduseks on seadusest, põhikirjast, põhikirjast või temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingust tuleneva kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohane täitmine. Kohustuse mittetäitmine võib seisneda nii tegevuses kui tegevusetuses. Kohustuse rikkumine võib seisneda ka osaühingule kahjuliku tehingu tegemises, mille tulemusel ühingu vara või maksevõime väheneb olulisel määral. Kohustuse rikkumise sisu võib seisneda juhatuse liikme tegudes, ühingu vara enda huvides kasutamises ja omastamises, mis on pankrotiseaduse mõttes raske juhtimisviga. Pankrotimenetluse käigus on tuvastatud, äriühingus toimunud sularaha tehingute tegemise perioodil oli juhatuse liige kostja, kostja juhatuse liikmena korraldas osaühingu raamatupidamist (ÄS § 183), tuvastatud on sularaha tehinguid väärtuses 731 958 .-krooni ja asjaolu, et äriühingu kassas eelpoolnimetatud raha ei ole. Kostja on haldurile avaldanud, et ettevõtte X OÜ raamatupidamist ei ole peetud ja et lepinguid sh. laenulepinguid sõlmitud ei ole. Äriühing on kohustatud majandustehinguid dokumenteerima ja kirjeldama raamatupidamisregistrites. Raamatupidamise seaduse § 6 lg.1 kohaselt on majandustehing käesoleva seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohutuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. On ilmselge , et juhatuse liige on jätnud täitmata oma kohustused raamatupidamise korraldamisel ja kassa puudujääk kinnitab asjaolu, et kostja on hageja vara raha summas 731 958 .-krooni kasutanud enda huvides. Hagejale kahju tekkimine Kahju hüvitamise nõude teiseks eelduseks on osaühingule kahju tekkimine. Kahju põhistamisel tuleb juhinduda VÕS –ist. Kahju kõige üldisema regulatsiooni kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, kusjuures varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju, aga ka saamata tulu (VÕS §128 lg 1, 2.) Otsene varaline kahju tekib isiku osaühingu olemasolevate õigushüvede kahjustamisel ja väljendub isiku vara vähenemises. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda , mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS §127 lg.1).

Osaühingu kassas puudu olev rahasumma on hagejale otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 mõttes, mis on pankrotimenetluse käigus tõendatud. Kahju tekkis kostja tegevusest äriühingu juhtimisel. Põhjuslik seos hageja kahju ja kostjapoolse rikkumise vahel Lisaks kahju olemasolule on juhatuse liikme vastusese kohaldamiseks vajalik põhjuslik seos kohustuste rikkumise ja tekkinud kahju vahel, mis tähendab , et juhatuse liige peab kahju hüvitama üksnes juhul , kui asjaolu , millel tema vastutus põhineb , on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS §127 lg 4). Põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise ja tekkinud kahju vahel seisneb kostja teos raha omastamisel, see on hageja vara enda huvides kasutamises, raamatupidamise mittekorraldamises, mis võimaldas kostjal omastada raha kajastamata tehinguid raamatupidamises ja mille tagajärjel saabus kahjulik tagajärg, tekkis hagejale kahju, kostja oli sularahaga seotud tehingute perioodil juhatuse liige, vastutav äriühingu juhtimise eest (ÄS § 180 lg 1). Kostja süü rikkumise toimepanemises Kostja oli sularahaga seotud tehingute perioodil juhatuse liige. Juhatuse liige on allkirjaõiguslik isik osaühingu rahaliste vahendite käsutamisel pangakontodel ja osaühingu kassas, kostja pole esitanud lepinguid, osanike otsuseid vm. dokumentaalseid tõendeid , mis välistaksid juhatuse liikme vastutuse. Kostja on kohustatud hüvitama kahju hagejale. Juhatuse liikme vastutus tekkinud kahju hüvitamiseks tuleneb TsÜS § 37 lg.-le 1, ja ÄS § 187 lg-st 1 ja 2 Kahju põhjustamisel tuleb juhinduda ka VÕS-s sätestatust. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale. Kostja oli sularahaga seotud tehingute perioodil juhatuse liige. Juhatuse liige on allkirjaõiguslik isik osaühingu rahaliste vahendite käsutamisel pangakontodel ja osaühingu kassas, kostja pole esitanud lepinguid , osanike otsuseid vm. dokumentaalseid tõendeid , mis välistaksid juhatuse liikme vastutuse. Pankrotimenetluse käigus on tuvastatud juhatuse liikme kohustuste rikkumine hageja (osaühingu) ees. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest (ÄS § 187 lg.1 ja 2). Kahju hüvitamist osaühingule osaühingu pankroti välja kuulutamise korral esitab nõude osaühingu nimel pankrotihaldur (ÄS § 187 lg 4 ja 5). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele, juhatuse liikme vastutus osaühingule tekkinud kahju hüvitamisest tuleneb seadusest, ÄS §187 lg.1. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kostja kohustuste rikkumise tõttu on hagejale tekkinud kahju kogusummas 731 958 .-krooni, mille väljamõistmiseks hagi esitati. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista X OÜ (pankrotis) juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju summas 731 958 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks ning menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, vaid teeb seda iseseisva määrusega pärast käesoleva lahendi jõustumist poole sellekohase taotluse alusel.

Aivar Pellja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.