Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-09-49828
Kohtuasi
Korteriühistu (KÜ) Rahu 34 hagi T B vastu võla ja viivise nõudes 11 797,15 krooni Hageja: KÜ Rahu 34 (registrikood 80145907, asukoht Rahu 18-108; 20608 Narva) Hageja seaduslik esindaja: Ljubov Mihhailova Kostja: T B (isikukood XXX, elukoht XXX) Hagimenetlus 18.03.2010, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Nikolajeva, tõlk Valentina Michelson Hageja seaduslik esindaja, kostja
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud
Tamara Šabarova
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-49828 jätta poolte endi kanda.
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
Tsiviilasi nr 2-09-49828
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtule 02.10.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja T B kasutab eluruumi aadressil XXX omandiõiguse alusel. Majas, kus kostjale kuulub eluruum on moodustatud korteriühistu Rahu 34 ning kostja on selle korteriühistu liige. Hageja põhikirja punkti 26. 1) kohaselt ühistu liige on kohustatud täitma seadusest ja Ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning Ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Samuti Hageja põhikirja punkti 26. 3) kohaselt ühistu liige on kohustatud õigeaegselt ja täies mahus tasuma osa-, siht-, majandamis-, kommunaal- ja muud maksed, mis on kehtestatud seadusega, käesoleva põhikirjaga või Ühistu liikmete üldkoosoleku otsusega. Vastavalt Hageja põhikirja tingimustele on Hageja poolt arvestatud Kostjale tasu kommunaalteenuste eest. Kostja tarbis korteriühistu vahendusel kommunaalteenuseid, kuid tarbitud teenuste eest maksis ta osaliselt ning kommunaalteenuste suurema osa jäi maksmata. Seega seisuga 17.08.2009.a Kostja võlgnevus Hageja ees moodustab 11 797,15 (üksteist tuhat seitsesada üheksakümmend seitse krooni ja 15 senti). Juhindudes Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 arvete tasumisega viivitamisel on Hagejal õigus nõuda Kostjalt viivist 0,07% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest. Seega 17.08.2009.a seisuga on Hagejal õigus arvestada ja nõuda Kostjalt viivise tasumist summas 2 138,90 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa krooni ja 90 senti). Kostja ei ole reageerinud Hageja nii suuliste ega kirjaliku nõudele täita oma kohustusi ja kustutada võlgnevust kommunaalteenuste eest. Korteriühistu ja kostja on kaasomanikud ning peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kuid kostja rikub oma käitumisega seadust. Korteriomandiseaduse § 1 lg 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduse § 1 lg 2 kohaselt kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandiseaduse § 2 lg I kohaselt korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandi majandamise kulutused. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. 2(7)
Tsiviilasi nr 2-09-49828
Korteriühistuseaduse § 15 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. VÕS § 100 kohaselt kohusluse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohusluse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna Kostja ei soovinud oma kohustust täita vabatahtlikult, siis palub hageja võlgnetav summa Kostjalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt palub hageja hagi rahuldada; välja mõista Kostjalt T B Hageja KÜ Rahu 34 kasuks põhinõue summas 11 797,15 (üksteist tuhat seitsesada üheksakümmend seitse krooni ja 15 senti); välja mõista Kostjalt T B Hageja KÜ Rahu 34 kasuks 17.08.2009.a seisuga viivised summas 2 138,90 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa krooni ja 90 senti) ja edaspidi 0,07% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni; välja mõista Kostjalt menetluskulud; menetluskulude raha kindlaksmääramist kohtulahendis.
Vastavalt kostja vastusele (tl 25) ta ei nõustu KÜ Rahu 34 avaldusega järgmistel põhjustel. Korteriüüri võlgnevus tekkis kostjal tõepoolest raske rahalise seisundi tõttu (kostja ega tema abikaasa ei töötanud).
3(7)
Tsiviilasi nr 2-09-49828
Kohtuistungil suurendas hageja oma nõue, paludes mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse katteks 10 710,10 krooni ja viivise katteks 3 287,10 krooni, mis tekkisid seisuga 01.2010. Kostja palus arvestada, et poolte vahel on sõlmitud leping võlgnevuse tasumise ajatamisest, mida kostja täidab nõuetekohaselt. Kostja palus vabastada teda täielikult viivise tasumisest seoses raske varalise olukorraga või vähendada need. Kostja ja tema abikaasa ei tööta, nendel on 3 alaealist last. Neil on 4-toaline korter, aga nad ei saa seda maha müüa, kuna korterite müümisega on praegu raske olukord.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on XXX asuva eluruumi omanik, et ta on KÜ Rahu 34 liige ning et Narvas, Rahu 34 asuva elumaja haldab ja majandab KÜ Rahu 34. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Tulenevalt KOS § 2 lg-st 1 korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. KOS § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜS § 7 lg-st 4 tuleneb, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga 4(7)
Tsiviilasi nr 2-09-49828
viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Vastavalt KÜ Rahu 34 põhikirja punkti 26 alapunktile 1 ühistu liige on kohustatud täitma seadusest ja Ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning Ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Sama punkti alapunkti 3 kohaselt ühistu liige on kohustatud õigeaegselt ja täies mahus tasuma osa-, siht-, majandamis-, kommunaal- ja muud maksed, mis on kehtestatud seadusega, käesoleva põhikirjaga või Ühistu liikmete üldkoosoleku otsusega. Sama punkti alapunktist 4 tulenevalt käesolevas põhikirjas nimetatud maksete mitteõigeaegse ja/või mittetäieliku tasumise korral maksma viivist, mille suurus ja maksmise kord kehtestatakse Ühistu liikmete üldkoosoleku otsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ei vaidle vastu, et temal on võlgnevus hageja ees kommunaalteenuste eest tasumise osas ning ei vaidlusta selle suurust, kuid ta seletab, et poolte vahel oli 28.07.2009 sõlmitud võla kustutamise leping, mille alusel kostja korrektselt tasub osutatud teenuste eest, isegi rohkem, kui on lepingus kokkulepitud. Poolte vahel 28.07.2009 sõlmitud võla kustutamise lepingu (tl 26) kohaselt pooled sõlmisid käesoleva lepingu võlgnevuse kustutamiseks korteriüüri osas summas 11 194,95 + 1 909,30 = 13 104,25 krooni. T. B kohustub iga kuu kustutama võlgnevust summas 500 krooni. Keeldumise või käesoleva lepingu mittetäitmise korral on KÜ-1 Rahu 34 õigus esitada kohtu korras hagi võla hüvitamise nõudes. Lepingust tulenevad vaidlused ja lahkhelid lahendatakse poolte vahel läbirääkimiste teel Poolte kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus. Vastavalt VÕS § 1 lg 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. KÜ Rahu 34 tõendi kohaselt (tl 53-54) seisuga 06.2009 kostja võlgnevus koos viivisega moodustas 13 103,95 krooni. 28.07.2009 lepingus leppisid pooled kokku, et selleks ajaks tekkinud võlgnevus ja viivised tasub kostja hagejale igakuiselt summas 500 krooni. Hageja seletuste kohaselt jooksva kuu eest esitatud arve pidi olema kinnimakstud hiljemalt järgmise kuu viimasel päeval. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt seisuga 28.07.2009 tekkinud võlgnevuse ja viiviste üheaegset tasumist, kuna poolte vahel sõlmitud 28.07.2009 lepingus nad leppisid kokku sellest, et kostja tasub võlgnevust 500 krooni kaupa igakuiselt. 5(7)
Tsiviilasi nr 2-09-49828
Hagejal on õigus nõuda võlgnevuse väljamõistmist, mis on tekkinud peale 07.2009. Hageja soovis mõista kostjalt välja võlgnevus ja viivis, mis tekkisid seisuga 01.02.2010. KÜ Rahu 34 tõendi kohaselt (tl 53-54) kostjale oli arvestatud 07.2009 eest 602,50 krooni, 08.2009 tasus kostja 700 krooni. Kohus leiab, et ülalmainitud 28.07.2009 lepingu alusel kostja poolt tasutud 700 kroonist 500 krooni läks eelmise võlgnevuse katteks lepingu alusel, aga seisuga 01.09.2009 tekkis kostjal võlgnevus 07.2009 eest summas 402,50 krooni (700 krooni – 500 krooni = 200 krooni; 602,50 krooni – 200 krooni = 402,50 krooni). 08.2009 eest kostjale oli arvestatud 897,65 krooni, 09.2009 tasus kostja 1 388 krooni. Kohus leiab, et 28.07.2009 lepingu alusel kostja poolt 09.2009 tasutud 1 388 kroonist 500 krooni läks eelmise võlgnevuse katteks, 402,50 krooni läks seisuga 01.09.2009 tekkinud võlgnevuse katteks ning seisuga 01.10.2009 tekkis kostjal võlgnevus 08.2009 eest summas 412,15 krooni (1 388 krooni – 500 krooni – 402,50 krooni = 485,50 krooni; 897,65 krooni – 485,50 krooni = 412,15 krooni). 09.2009 eest kostjale oli arvestatud 568,30 krooni, 10.2009 tasus kostja 1 468,30 krooni. Kohus leiab, et 28.07.2009 lepingu alusel kostja poolt 10.2009 tasutud 1 468,30 kroonist 500 krooni läks eelmise võlgnevuse katteks, 412,15 krooni läks seisuga 01.10.2009 tekkinud võlgnevuse katteks ning seisuga 01.11.2009 tekkis kostjal võlgnevus 09.2009 eest summas 12,15 krooni (1 468,30 krooni – 500 krooni – 412,15 krooni = 556,15 krooni; 568,30 krooni – 556,15 krooni = 12,15 krooni). 10.2009 eest kostjale oli arvestatud 1 531,25 krooni, 11.2009 tasus kostja 2 031,25 krooni. Kohus leiab, et 28.07.2009 lepingu alusel kostja poolt 11.2009 tasutud 2 031,25 kroonist 500 krooni läks eelmise võlgnevuse katteks, 12,15 krooni läks seisuga 01.12.2009 tekkinud võlgnevuse katteks ning seisuga 01.01.2010 tekkis kostjal võlgnevus 10.2009 eest summas 12,15 krooni (2 031,25 krooni – 500 krooni – 12,15 krooni = 1 519,10 krooni; 1 531,25 krooni – 1 519,10 krooni = 12,15 krooni). 11.2009 eest kostjale oli arvestatud 1 632,05 krooni, 12.2009 tasus kostja 2 132,05 krooni. Kohus leiab, et 28.07.2009 lepingu alusel kostja poolt 12.2009 tasutud 2 132,05 kroonist 500 krooni läks eelmise võlgnevuse katteks, 12,15 krooni läks seisuga 01.12.2009 tekkinud võlgnevuse katteks ning seisuga 01.01.2010 tekkis kostjal võlgnevus 11.2009 eest summas 12,15 krooni (2 132,05 krooni – 500 krooni – 12,15 krooni = 1 619,90 krooni; 1 632,05 krooni – 1 619,90 krooni = 12,15 krooni). 12.2009 eest kostjale oli arvestatud 1 964,60 krooni, 01.2010 tasus kostja 2 464,60 krooni. Kohus leiab, et 28.07.2009 lepingu alusel kostja poolt 01.2010 tasutud 2 464,60 kroonist 500 krooni läks eelmise võlgnevuse katteks, 12,15 krooni läks seisuga 01.01.2010 tekkinud võlgnevuse katteks ning seisuga 01.02.2010 tekkis kostjal võlgnevus 12.2009 eest summas 12,15 krooni (2 464,60 krooni – 500 krooni – 12,15 krooni = 1 952,45 krooni; 1 964,60 krooni – 1 952,45 krooni = 12,15 krooni). Varem on juba kohus tuvastanud, et: • kostjal seisuga 01.09.2009 oli võlgnevus 07.2009 eest summas 402,50 krooni, mida ta tasus 09.2009, seega hagejal on õigus nõuda viiviste tasumist ajavahemiku eest alates 01.09.2009 kuni 01.10.2009, seega 30 päeva eest. Sel juhul viivis moodustab 9 krooni (402,50 krooni * 0,07% * 30 päeva) • kostjal seisuga 01.10.2009 oli võlgnevus 08.2009 eest summas 412,15 krooni, mida ta tasus 10.2009, seega hagejal on õigus nõuda viiviste tasumist ajavahemiku eest alates 01.10.2009 kuni 01.11.2009, seega 31 päeva eest. Sel juhul viivis moodustab 9,30 krooni (412,15 krooni * 0,07% * 31 päeva) 6(7)
Tsiviilasi nr 2-09-49828
kostjal seisuga 01.11.2009 oli võlgnevus 09.2009 eest summas 12,15 krooni, mida ta tasus 11.2009, seega hagejal on õigus nõuda viiviste tasumist ajavahemiku eest alates 01.11.2009 kuni 01.12.2009, seega 30 päeva eest. Sel juhul viivis moodustab 0,25 krooni (12,15 krooni * 0,07% * 30 päeva) • kostjal seisuga 01.12.2009 oli võlgnevus 10.2009 eest summas 12,15 krooni, mida ta tasus 12.2009, seega hagejal on õigus nõuda viiviste tasumist ajavahemiku eest alates 01.12.2009 kuni 01.01.2010, seega 31 päeva eest. Sel juhul viivis moodustab 0,26 krooni (12,15 krooni * 0,07% * 31 päeva) • kostjal seisuga 01.01.2010 oli võlgnevus 11.2009 eest summas 12,15 krooni, mida ta tasus 01.2010, seega hagejal on õigus nõuda viiviste tasumist ajavahemiku eest alates 01.01.2010 kuni 01.02.2010, seega 31 päeva eest. Sel juhul viivis moodustab 0,26 krooni (12,15 krooni * 0,07% * 31 päeva) • kostjal seisuga 01.02.2010 oli võlgnevus 12.2009 eest summas 12,15 krooni, mida ta tasus 02.2010, seega hagejal on õigus nõuda viiviste tasumist ajavahemiku eest alates 01.02.2010 kuni 01.03.2010, seega 28 päeva eest. Sel juhul viivis moodustab 0,24 krooni (12,15 krooni * 0,07% * 28 päeva). Kokku kostja viivis moodustab 19,30 krooni. •
Kohus on juba tuvastanud, et seisuga 01.02.2010 kostja võlgnevus moodustas 12,15 krooni ning viivis 19,30 krooni. Kohus leiab, et selle summa tasumine on kostjale jõukohane ning ei ole alust viiviste vähendamiseks või kostjat nende tasumisest vabastamiseks. Kõigest ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja seisuga 01.02.2010 tekkinud võla katteks 12,15 krooni ning viiviste katteks 19,30 krooni.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.
Tamara Šabarova Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.