Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
(tagaseljaotsus)
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise aeg
Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo 06.aprill 2010.a Paide 2-09-58497 Swedbank AS-i hagi Andrei Kolesnikov’ vastu võlgnevuse nõudes
Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Silva Kark volikirja alusel Kostja: Andrei Kolesnikov, isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, hagiavaldusse ja registrisse märgitud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata 06.aprill 2010.a kirjalikus eelmenetluses
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Andrei Kolesnikov ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Andrei Kolesnikov võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 Ass Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
AS Swedbank esitas 05.11.2009.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Andrei Kolesnikov vastu 18 181.51 lepingutest tulenevate võlgnevuste nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale kätte avalikult, andis talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikenda-
Tsiviilasi nr 2-09-58497 mist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega ulatuses, mis on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 11.07.2006.a laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxx summas 20 000 krooni intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 25.06.2010.a. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja maksma intressi iga kuu 25.kuupäeval. Alates 25.09.2008.a kuni 25.01.2009.a kostja laenu ei tagastanud, olles viivituses viie üksteisele järgneva põhiosa ja intressi tagasimaksega. 07.11.2006.a sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxxxxxxxxxxxx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic REV* (P), mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxxxx ja teenindava arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxxxxx ning mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5000 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi kostja kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 25.kuupäeval. Lepingu kohaselt pidi kostja kindlustama, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist seaduses sätestatud määras. 25.09.2008 kuni 25.01.2009.a kostja intressimakseid ei tasunud. 16.122.2008.a kirjaga teatas hageja kostjale lepingutest tuleneva võlgnevuse suuruse, andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas mittetasumise tagajärgedest. 26.01.2009.a ütles hageja mõlemad lepingud ennetähtaegselt üles. 23.03.2009.a sulges hageja 07.11.2006.a sõlmitud lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr xxxxxxxxxxxxx alla. 03.11.2009.s seisuga võlgneb kostja hagejale laenulepingust tulenevalt 12 496.19 krooni, millest 10 870.91 krooni on põhivõlg, 847.80 krooni intress ajavahemiku 25.09.2008-26.01.2009.a eest ja 777.48 krooni põhiosa viivis ajavahemiku 25.09. 2008-03.11.2009.a eest. Sama kuupäeva seisuga võlgneb kostja lepingust xxxxxxxxxxxxxxxxxx kokku 5685.32 krooni, millest 5000 krooni on põhivõlg, 346.32 krooni intress ajavahemiku 25. 09.2008 – 26.01.2009.a eest ja 339 krooni viivis ajavahemiku 26.01.2009-03.11.2009.a eest. TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodut arvestades on hageja nõue põhivõla, intressi ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja põhjendatud menetluskulu on 4750 krooni riigilõivu, millest 750 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 4000 krooni hagiavalduse esitamisel. Hageja põhjendatud menetluskulu peab kostja hüvitama täies ulatuses.
Sirje Lahesoo Kohtunik 2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.