Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 06.04.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-09-51588 Tsiviilasi OÜ Koduliisingu hagi Jaanus Jõekallase vastu 849.- krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 756.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Koduliising (reg.nr 10892531, Haapsalu, Posti 30), hageja esindaja Erika Vanatalu, kostja Jaanus Jõekallas ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Jaanus Jõekallaselt 849.- krooni OÜ Koduliising kasuks. Menetluskulud jätta Jaanus Jõekallase kanda. Välja mõista Jaanus Jõekallaselt riigilõiv 1000.- krooni OÜ Koduliising kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud Pooled sõlmisid 27.06.2009 laenulepingu nr xxxxxxxxxx, mille kohaselt väljastas laenuandja laenusaajale laenu 1662.- kr OÜ-lt Hansapost kauba ostmiseks. Laen sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 27.03.2010, intressimääraga 25% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu tagastamine ja intresside tasumine toimuma osade kaupa 27.06.2009 kuni 27.03.2010 iga kuu 27.kuupäeval summas 192.- kr. 27.06.2009 pidi laenusaaja tasuma lisaks osamaksele ka 79.- kr postikulu. Kahjuks ei ole kostja suutnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. Kostja on tänase seisuga täielikult tasunud osamaksed kuni 27.10.2009. 27.11.2009 osamaksest on tasutud 105.- kr põhiosa. Kostja on vastuväites öelnud, et tema ei ole lepingut sõlminud ja sellega nõustunud. Samas tunnistab, et käis ise postkontoris pakil järel ning kirjutas alla tellitud kaubapaki maksekorraldusele. Maksekorraldusel on kirjas, et kauba vastuvõtja kinnitab, et ta on hoolikalt tutvunud Hansaposti kataloogis toodud järelmaksu tingimustega, mis kehtisid kauba tellimise hetkel ning ta nõustub nendega täielikult. Lepingu ning üldtingimused sai kostja kaasa ka tellitud postipaki kättesaamisel. Kostja arvab, et laenulepingu on vastavalt üldtingimuste p-le 8.1 kehtetu, kuna ta ei ole lepingule alla kirjutanud. Hageja väidab, et kuna kostja kirjutas omakäeliselt alla tellitud kaubapaki maksekorraldusele, siis nõustus ta järelmaksu tingimustega ning oli nendega tutvunud. Kui kostja oleks soovinud siiski lepingust taganeda, oleks ta saanud seda 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Seda kostja ei teinud. Kostja väidab, et on nõus tasuma kauba netohinna. Seda tegi ta alles oktoobris 2009, kuigi sai kauba kätte 27.05.2009. Seega kui kostja soovis tõesti lepingust taganeda esitamata selleks 14 päeva jooksul avaldust, siis ei ole isegi ekslikult avalduse esitamata jätmise põhjuseks, kuna kauba eest tasuti netohind 5 kuud hiljem. Seega leping on kehtiv. 14.08.2009 saadeti laenusaajale kirjalik meeldetuletus, milles hoiatati kostjat, et juhul kui 29.08.2009 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on laenuandjal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele kostja võlgnevust ära ei tasunud. 03.09.2009 saadeti laenusaajale kirjalik ülesütlemisavaldus, mille kohaselt öeldi üles laenuleping alates 18.09.2009. Selleks kuupäevaks paluti laenusaajal ära maksta kogu võlasumma, samuti teavitati kostjat leppetrahvi tasumise nõudest summas 499.- kr. 18.09.2009 kostja võlgnevust ära ei tasunud. Laenulepingu ülesütlemisel juhinduti VÕS §-dest 196 lg-test 1, 2; 399 lg 1 p-dest 1, 2 ja 416 lg 1. Laenulepingu üldtingimuste p 1.4 järgi, kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist. Laenulepingu p 3.7 kohaselt on viivisemääraks 25% aastas. Seisuga 17.03.2010 on viivis kokku 93.- kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja E.Vanatalu palub VÕS §-de 76 lg 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) võlgnevuse põhiosa 756.-kr, 93.- kr viivis, 2) mõista kostjalt välja riigilõiv 1000.- kr; Kostja vastuväited Kostja võtab hagi omaks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 27.06.2009 laenulepinguga nr xxxxxxxxxx loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale laenu 1662.- kr OÜ-lt Hansapost kauba ostmiseks. Laen sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 27.03.2010, intressimääraga 25% aastas. Laenu tagastamise graafikuga loeb kohus tuvastatuks, et laenu tagastamine ja intresside tasumine pidi toimuma osade kaupa 27.06.2009 kuni 27.03.2010 iga kuu 27.kuupäeval summas 192.- kr. 27.06.2009 pidi laenusaaja tasuma lisaks osamaksele ka 79.- kr postikulu. Kostja on täielikult tasunud osamaksed kuni 27.10.2009. 27.11.2009 osamaksest on tasutud 105.- kr põhiosa. Maksekorraldusega loeb kohus tuvastatuks, et kostja sai kauba 05.06.2009, mida kinnitab enda allkirjaga. Maksekorraldusel on kirjas, et kauba vastuvõtja kinnitab, et ta on hoolikalt tutvunud Hansaposti kataloogis toodud järelmaksu tingimustega, mis kehtisid kauba tellimise hetkel ning ta nõustub nendega täielikult. Lepingu ning üldtingimused sai kostja kaasa tellitud postipaki kättesaamisel. Kostja kirjutas omakäeliselt alla tellitud kaubapaki maksekorraldusele, seega nõustus ta järelmaksu tingimustega ning oli nendega tutvunud. 14 päeva jooksul kostja lepingust ei taganenud. Seega leping on kehtiv. 03.09.2009 ülesütlemisavaldusega loeb kohus tuvastatuks, et laenuleping öeldi üles alates 18.09.2009. Kohus leiab, et kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud ning kostjalt kuulub võlgnevus väljamõistmisele. Laenulepingu üldtingimuste p 1.4 sätestab, et kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist. Laenulepingu p 3.7 kohaselt on viivisemääraks 25% aastas. 756x0,068%x181(ajaperiood 18.09.2009-17.03.2010)= 93.- kr. Seisuga 17.03.2010 on viivis kokku 93.- kr, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.