Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (6)

2-09-65123 krooni menetluskulude katteks. Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 06.04.2010. a kell 15. H. K. esitada kaja Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool E. Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. S. L. AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Hell Kört (edaspidi kostja) ja Elion Esindus AS (edaspidi müüja) 05.05.2007 Ego järelmaksu müügilepingu nr 304/145478. Lepingu kohaselt müüs müüja kostjale kauba ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma S. L. AS-le (endise ärinimega A. S. H. . E. , edaspidi hageja) kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste punktide 4.1. ja 4.5. kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingu kohaselt olid maksete tasumise tähtpäevad iga kuu 15. kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.05.2010. Intressimäär oli 15,9% aastas. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 26.01.2009. kirjaliku teatise tasumisele kuuluvate summade kohta. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Lepingu üldtingimuste punkti 6.3.2. kohaselt on hagejal õigus müüja nimel leping üles öelda, kui kostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat maksegaarfikujärgset makset. Punkti 8.2. kohaselt, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid. Hageja teatas 26.01.2009 kostjale saadetud kirjas, et lisaks juba tekkinud völgnevustele nöuab ta teatiste koostamise ja postitamise eest 50 krooni. Lepingu üldtingimuste punkti 6.4. kohaselt lepingu ülesütlemisel hageja poolt muutuvad kõik lepingust tuleneva maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad summad koheselt hageja poolt sissenõutavaks. Kostja poolt juba tasutud maksed ei kuulu kostjale hüvitamisele.

2 (6)

2-09-65123 Peale selle sõlmisid kostja ja K. K. (edaspidi müüja) 10.12.2007 Ego järelmaksu müügilepingu nr 299/180047. Lepingu kohaselt müüs müüja kostjale kauba ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma hagejale kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste punktide 4.1. ja 4.5. kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingu kohaselt olid maksete tasumise tähtpäevad iga kuu 15. kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.12.2010. Intressimäär oli 17,9% aastas. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 26.01.2009.a. kirjaliku teatise tasumisele kuuluvate summade kohta. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistöttu ütles hageja lepingu üles. Lepingu üldtingimuste punkti 6.3.2. kohaselt on hagejal õigus müüja nimel leping üles öelda, kui kostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat maksegaarfikujärgset makset. Punkti 8.2. kohaselt, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus nöuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid. Hageja teatas 26.01.2009.a. kostjale saadetud kirjas, et lisaks juba tekkinud võlgnevustele nõuab ta teatiste koostamise ja postitamise eest 50 krooni. Lepingu üldtingimuste punkti 6.4. kohaselt lepingu ülesütlemisel hageja poolt muutuvad kõik lepingust tuleneva maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad summad koheselt hageja poolt sissenõutavaks. Kostja poolt juba tasutud maksed ei kuulu kostjale hüvitamisele. Seisuga 10.11.2009 on kostja võlgnevus müügilepingu nr 304/145478 järgi kokku 10223 krooni, millest on põhivõlg saadud kauba eest 9081,50 krooni, intress 544,80 krooni, viivis 546,70 krooni ja tähitud teatise saatmise kulu 50 krooni. Antud summale lisandub viivis ajavahemiku 11.11. - 01.12.2009 eest summas 41,95 krooni (viivisemäär 0,022% päevas). Seisuga 10.11.2009 on kostja võlgnevus müügilepingu nr 299/180047 järgi kokku 7419 krooni, millest on põhivõlg saadud kauba eest 6565,65 krooni, intress 458,11 krooni ja viivis 395,25 krooni. Antud summale lisandub viivis ajavahemiku 11.11. - 01.12.2009 eest summas 30,33 krooni (viivisemäär 0,022% päevas). Kuna kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud nõuetekohaselt ha hageja on lepingu üles öelnud, sellepärast nõuab hageja kostjalt kokku 17 714,29 krooni, millest on põhivõlg saadud kauba eest 15647,15 krooni, intress 1002,91 krooni, viivis 1014,23 krooni (s.o seisuga kuni 01.12.2009) ja tähitud teatise saatmise kulu 50 krooni, väljamõistrmist ning alates 01.12.2009. a viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses võlalt - 15 697,15 krooni kuni võla täitmiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude – 4750 krooni – väljamõistmist, millest on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 750 krooni ja riigilõiv hagiavalduse esitamisel 4000 krooni. Kostja seisukoht

3 (6)

2-09-65123 Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 22.03.2010. a (tl 22), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 11).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad üle antud kohtukordniku vahendusel 22.03.2010. a (tl 22). Seega on kohus menetlusdokumendid kostjale isiklikult kätte toimetanud TsMS § 315 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (5. aprilliks 2010) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool E. Vabariiki. VÕS § 256 p 2 alusel faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist.

4 (6)

2-09-65123 VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 esimene lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

(EKP)

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega peab kostja tasuma hagejale 17714,29 krooni võlgnevuse (s.o saadud kauba 15647,15 krooni, intressi - 1002,91 krooni, viivise seisuga kuni 01.12.2009. a - 1014,23 krooni ja tähitud teatise saatmise kulu - 50 krooni) katteks. Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 01.12.2009. a kuni võla (15697,15 krooni) täieliku tasumiseni. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt on 15697,15 (9081,50 + 6565,65 + 50) krooni. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 2-4) taotlenud kostjalt menetluskulude – 4750 krooni – väljamõistmist, millest on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 750 krooni (tasutud 13.05.2009. a, tl 6) ja riigilõiv hagiavalduse esitamisel 4000 krooni (tasutud 30.11.2009. a, tl 7). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukuluna - 4000 krooni, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. 5 (6)

2-09-65123

TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohtu 06.11.2009. a määrusega jäeti hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus kostja vastu rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kuna hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 750 krooni riigilõivu ning Pärnu Maakohus jättis selle kostja vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, kuid hageja esitas 04.12.2009. a, s.o ühe kuu jooksul pärast maksekasu kiirmenetluse lõppu sama nõude kostja vastu hagiavalduses, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuvälise kuluna ka 750 krooni, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku (4000+750) krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Lembit Käis Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.