Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 24.04.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub Vello Käosaar kohustada kostjat AS MARIINE AUTO täitma poolte vahel sõlmitud müügilepingust tulenev kohustus ning asendada müüdud ese (sõiduauto Subaru Outback AWD) tasuta. Hageja ostis 29.05.2005.a kostjalt uue sõiduauto Subaru Outback AWD. Vastavalt sõlmitud müügilepingule andis kostja sõidukile (tootele) 3-aastase garantiiperioodi, mis algas sõiduauto hagejale üleandmisest 21.06.2005. 2007. augustis pöördus hageja kostja poole, kuna sõiduki tavakasutamisel kostus mootorist teatud hääli ja oli raskendatud siduri kasutamine (sidur n-ö libises, käikude lülitamine oli raskendatud ning aeglusti kasutamine võimatu). Kostja tuvastas sõiduautol tootjapoolse defekti ning teostas 10.08.2007 väidetavalt garantiiremondi korras sidurikomplekti ja hooratta vahetuse. Seejuures asendati sõidukil leevendiga hooratas leevendita hoorattaga. Hageja leiab, et sellega paigaldas kostja sõiduautole detaili, mida tootjatehas tootmisel sellele autole ei paigalda. Nende minetuste tagajärjel saab hageja ostetud sõidukit kasutada piiratult, mootorist kostev heli ei kadunud, aeglustit tavakorras kasutada ei saa. 2007. oktoobris pöördus hageja taas kostja poole palvega kõrvaldada mootori töötamisel kostuv defekt – kõva müra. Kostja tuvastas, et tegu on tootjatehase praagiga ja teostas 16.10.2007 garantiiremondi käigus mootoribloki vahetuse. Remondi tulemusena mootori töötamisel kostuv tugev müra ei kadunud. 2007. novembris pöördus hageja uuesti kostja poole palvega defekt (kõva müra) kõrvaldada. Kostja tuvastas, et defekti näol on tegemist tootjapoolse tootmisdefektiga ning teostas 29.11.2007 garantiiremondi käigus väidetavalt väljalaskesüsteemi katalüsaatori ja hapniku anduri vahetuse. Sõiduki mootorist kostuv tehnilisele defektile viitav müra ei kadunud. Eeltoodu põhjal väidab hageja, et kostja ei ole suutnud sõiduki korduvatele garantiiremondis viibimistele ja väidetavate detailide vahetamisele vaatamata kõrvaldada hageja sõiduautol esinevat defekti. Sellest johtuvalt ei ole hageja saanud ega saa kasutada sõidukit ettenähtud otstarbel. Sõidukile paigaldatud valest siduri ja hooratta komplektist tingituna on võimatu sõiduki aeglusti kasutamine, ilma et see põhjustaks järgmist võimalikku tehnilist riket. Poolte vahel sõlmitud müügilepingu p 6 järgi kohustub müüja (kostja) taolistel puhkudel garantiitähtaja jooksul müügieseme tasuta uuega asendama. Võlaõigusseaduse sätted ning müügilepingu p 9.1 sätestavad vastutuse poole lepingust tulenevate kohustuste õigeaegse ja korrektse täitmata jätmise eest. Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt hagejal puudub õigus nõuda müügilepingu objekti asendamist, kuna sellel ei ole ilmnenud mistahes puudusi, mida kostja ei oleks nõuetekohaselt kõrvaldanud. Hageja on esitanud nõude müügilepingu p 6 alusel müügilepingu objektiks oleva sõiduauto Subaru Outback AWD tasuta asendamiseks uue sama marki sõidukiga. Hageja väitel esineb sõiduautol puudusi aeglusti kasutamisel ning sõiduauto mootorist tuleneb ülenormatiivne müra, mida kostja ei ole väidetavalt kõrvaldanud. Kostja hinnangul on hageja väited põhjendamatud ning tõendamata. Leevendita hooratta paigaldamine oli valmistajatehase poolt ettekirjutatud tehniline lahendus hooratta leevendiga ilmnevate probleemide kõrvaldamiseks. Hageja väited sõiduautole paigaldatud hoorattast tulenevate probleemide kohta on põhjendamatud. Hageja ei ole oma vastavaid väiteid tõendanud, mida ta TsMS § 230 lg-s 1 sätestatust tulenevalt oleks kohustatud tegema. Sõiduauto mootor ei tee hagis väidetud ülemäärast või ebatavalist müra. Sellist puudust sõidukil objektiivselt ei esine. Isegi väidetavate defektide esinemisel hageja sõiduautol puuduks käesoleval juhul müügilepingu p-st 6.1 tulenevalt alus sõiduauto asendamise nõudmiseks. Müügilepingu p 6.1 ja VÕS § 222 lg 1 kohaselt võiks olla võimalik nõuda üksnes defektide kõrvaldamist defektsete osade remondi või asendamisega. Kuivõrd hageja ei ole aga tõendanud mistahes defektide olemasolu, ei ole võimalik ka vastava nõude esitamine. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt hageja on esitanud nõude poolte vahel 29.05.2005 sõlmitud müügilepingu p 6.1 alusel, mille kohaselt seisneb müüja garantii müügiesemel (s.t müüdud sõiduautol) defekti ilmnemisel müügieseme defektse osa remondis või asendamises uuega tasuta vastavalt müügilepingu üldtingimustele. Kui müügiese ei vasta olulisel määral müügilepingus kokkulepitud tingimustele või seda ei saa olulisel määral kasutada ettenähtud otstarbel, kohustub müüja sama lepingupunkti kohaselt garantiitähtaja jooksul tasuta müügieseme asendama. Müügilepingu p-dest 5.1.7 ja 5.2.6 tulenevalt on müüja kohustatud müügigarantiiga seonduvaid kohustusi täitma ning ostjal on õigus vastavate kohustuste täitmist nõuda. Vastavalt VÕS § 230 lg-le 1 on müügigarantiiks müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Poolte vahel sõlmitud müügilepingu lisaks olevate üldtingimuste näol on tegemist kostja tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 tähenduses, kuid neid tingimusi ei saa pidada hagejat kui tarbijat (VÕS § 34) ebamõistlikult kahjustavateks VÕS § 42 lg 1 ja 3 mõttes, mis tooks kaasa tingimuste tühisuse. Puudub vaidlus selles, et väidetavad puudused on sõidukil ilmnenud garantiiperioodi jooksul. Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas tegemist on müügilepingu p 6.1 teises lauses sätestatud garantiijuhtumiga. Hageja põhjendab enda nõuet alljärgnevate asjaoludega: 1) kostja on paigaldanud garantiiremondi käigus hageja nõusolekuta tema sõiduautole sidurikomplekti, mida tootjatehas tootmisel Subaru sellele mudelile ei paigalda, teostatud vahetuse tagajärjel ei saa tavakorras kasutada sõiduki aeglustit; 2) sõiduki salongis on ülemäärane müra (kõva müra), hageja hinnangul on müra tingitud sõiduki sidurist; 3) kostja ei ole suutnud kõrvaldada autosalongi kostuva kõva müra põhjust (defekti), vaatamata korduvatele üritustele.

Kostja ei eita, et on paigaldanud müüdud sõiduautole garantiiremondi korras 10.08.2007 uue sidurikomplekti (s.t sidurikorv, -ketas ja hooratas), asendades seejuures leevendiga hooratta leevendita hoorattaga. Kostja väidete kohaselt oli tegemist lubatud asendusega ning taoline lahendus on hooratta leevendiga ilmnevate probleemide kõrvaldamiseks valmistajatehase poolt ettekirjutatud tehniline lahendus. Kostja nimetatud väited on tõendatud eelkõige väljavõttega Subaru hooldusraamatust. Sama nähtub ka kohtule esitatud Subaru sõiduautode maaletooja International Motors (Nordic) AB esindaja R. B.i kirjast ja tunnistaja M. J. ütlustest. Viidatud hooldusraamatus sisalduvate juhiste kohaselt tuleb kliendile leevendita hoorattaga sidurikomplekti paigaldamisel selgitada järgmist: resonants sõiduki sees on kõrgema käiguga sõites ja madalamate mootori pöörete (rmp) juures edaspidi valjem; järsu kiirenduse või aeglustamise korral võib löögimõju olla suurem; ning järsu kiirenduse või aeglustamise korral võib käigukasti hammasrataste kokkupuuteheli olla valjem. Tunnistaja M. J. ütluste kohaselt ta enda mäletamist mööda loetletud aspekte hagejale enne sõiduki sidurikomplekti asendamist ka selgitas ning hageja oli asendusega nõus. Ei ole tõendatud hageja väited, et garantiiremondi korras on sõidukile paigaldatud mittenõuetekohane sidurikomplekt ning asendus on toimunud hageja nõusolekuta. Hageja väited sõiduki aeglusti kasutamise võimatuse kohta on oma sisult konkretiseerimata. Hageja ei ole sellesisulisi väiteid menetluse käigus täpsustanud, vaatamata kostja vastuväidetele ja kohtu poolt 08.12.2008 eelistungil tehtud ettepanekule. Seetõttu ei ole kohtul võimalik aeglusti kasutamist puudutavate hageja väidete põhjendatuse osas seisukohta võtta. Hageja on muu hulgas välja toonud asjaolu, et leevendita hoorattaga sidurikomplekt on asendatud komplektist hinnalt odavam. Kostja ei ole seda fakti eitanud, kuid kuna tegemist oli sõiduki tootja poolt lubatud vahetusega, ei oma kõnealune asjaolu vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Samuti ei tulene eelviidatud hooldusraamatu väljavõttest ega muudest dokumentaalsetest tõenditest kostjale kohustust sidurikomplektide hinnavahe erinevust enne vahetuse teostamist hagejale kui kliendile selgitada (nagu väidab hageja). Olemasolevate tõendite põhjal ei saa teha järeldust, et kostja oleks kohustatud sidurikomplektide hinnavahe hagejale kompenseerima. Hageja väited auto salongi kostuvast ülemäärasest või ebatavalisest mürast on tõendamata. Hageja ei ole hagiavalduses ega menetluse käigus välja toonud ühtegi normi, eeskirja vms, millele tema sõiduki salongi müratase ei vasta. Kohtule ei ole teada Eestis üldkehtivaid sõiduauto salongi mürataset puudutavaid norme. Seega saaks müüdud eseme puuduseks olla sõiduki mootori töötamisest tingitud salongi selline müratase, mida sama mudeli sõidukitel samadel töötingimustel ei esine ning mis on sõiduki kasutamisega (autoga sõitmisega) kaasnevast tavapärasest müratasemest kõrgem (VÕS § 217 lg 1 p 2). Taolise tavapärasest valjema müra esinemine ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud. Esitatud ja kogutud tõenditest võib järeldada, et sõidukil hageja poolt väidetud puudust ei esine. Nii nähtub hagile lisatud R. B.i 04.03.2008 kirjast hagejale, et Subaru sõiduautode maaletooja esindajad on teinud vaidlusaluse sõidukiga 22.02.2008 Tallinnas proovisõidu ning jõudnud selle tulemusena järeldusele, et autol puudusi ei ole. Salongi kostuv heli (müra) on maaletoojate esindajate hinnangul tüüpiline Subaru Outback mudelile ja vastab toote standardile. Sama seisukohta on R. B. korranud ka oma 13.02.2009 kirjas hagejale. Samuti on kostja juures töökoja meistrina töötav tunnistaja M. J. oma ütlustes kinnitanud, et autoga teostatud proovisõitudel ei ole mingeid defekte avastatud ega ebatavalisi helisid tuvastatud.

Ostja väited garantiijuhtumi esinemise kohta peavad rajanema objektiivsetel tuvastatavatel asjaoludel. Kohus ei saa teha järeldusi üksnes hageja subjektiivse hinnangu (tugev müra vms) sõiduki salongi mürataseme kohta. Põhjendamatud on hageja väited nagu ei oleks kostja suutnud korduvatele garantiiremontidele vaatamata kõrvaldada autosalongi kostuva kõva müra põhjust (defekti). Salongi müratasemega seonduv puudus ei ole objektiivselt tõendamist leidnud. Korduvate garantiiremontidega on kostja (koos Subaru sõidukite maaletoojaga) proovinud kliendi rahulolu huvides lahendada väidetavat müraprobleemi, mida kunagi reaalselt tuvastatud ei ole. Sellise järelduse saab teha R. B. 13.02.2009 kirjast hagejale ning tunnistaja M. J. ütlustest. Remonditööde loetelu ja tunnistaja sellega seonduvate ütluste põhjal võib järeldada, et hagejale müüdud sõidukile on garantiiremonti teostatud ka muudel põhjustel peale väidetava müraprobleemi. Kohus asus seisukohale, et kostja poolt hagejale müüdud sõiduk vastab kokkulepitud tingimustele ning hagejal puudub õigus nõuda müügieseme tasuta asendamist müügilepingu punkti 6.1 alusel. Seetõttu puudub ka alus hagi rahuldamiseks. Seonduvalt kostja vastuväidetega märkis kohus, et kostja on väljendanud menetluses seisukohta, et isegi väidetavate defektide esinemisel hageja sõiduautol, puuduks käesoleval juhul müügilepingu p-st 6.1 tulenevalt alus sõiduauto asendamise nõudmiseks. Võimalik võiks olla üksnes defektide tasuta kõrvaldamise nõue defektsete osade remondi või asendamise näol. Kostja käsitlusega saaks nõustuda eeldusel, et väidetav ülemäärane müra sõiduki salongis on seotud kostja poolt sõidukil asendatud sidurikomplektiga. Juhul, kui lepingurikkumiseks saaks pidada kostja poolt hageja sõidukile uue (leevendita hoorattaga) sidurikomplekti paigaldamist, siis see rikkumine tõepoolest ei annaks alust nõuda sõiduki tasuta asendamist, kuna müügilepingu p 6.1 teises lauses nimetatud eeldused oleksid ilmselgelt täitmata. Hageja saaks sellisel juhul nõuda leevendita hoorattaga sidurikomplekti tasuta asendamist nõuetekohasega. Selline nõudeõigus võiks hagejal olla ka juhul, kui sidurikomplekti asendamisel ei teavitatud teda vastavalt hooldusraamatu nõuetele valjemast resonantsist, võimalikust valjemast käigukasti hammasrataste kokkupuutehelist jmt. Seevastu võiks hagiavalduses esitatud nõue põhjendatud olla sõiduki salongi ebatavalise mürataseme tuvastatuse korral (kuigi hageja käsitluse kohaselt on sidurikomplekti vahetus ja väidetav müraprobleem omavahel ilmselt seotud). Müügigarantii andmisel loobub müüja eelduslikult (s.t poolte vastupidiste kokkulepete puudumisel) garantiis sätestatud ajaks oma võimalikest vastuväidetest ostja vastu, mis välistaksid tema vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, nt VÕS § 218 lg 2 esimesest lausest või VÕS § 220 lg-test 2 ja 3 tulenevad vastuväited. Seega saab ostja eeldatavalt nõuda ka asja asendamist sõltumata VÕS §-s 222 sätestatud piirangutest. Taoline nõue võib siiski olla välistatud mõistlikkuse või hea usu põhimõtetest tulenevalt (VÕS §§ 6 ja 7). Hagiavaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid hageja kirjavahetuse näol kostja ja tarbijakaitseametiga ei tõenda hagi aluseks olevaid vaidlusaluseid asjaolusid. Kirjad kajastavad üksnes poolte nägemust vaidlusküsimuse võimaliku lahendi osas ning püüdu vaidlust kohtuväliselt lahendada. Hageja poolt 08.06.2009 kohtuistungil esitatud tõend sõiduki remondi teostamise kohta Tondi Autoteeninduse OÜ-s ei ole käesoleva tsiviilasja lahendamise seisukohast asjakohane, ning kohus jättis selle arvestamata. Hageja on seadnud kahtluse alla tunnistaja M. J. ütluste objektiivsuse, eeskätt põhjusel, et tegemist on kostja töötajaga. Kohtu hinnangul on hageja sellesisulised kahtlustused oletuslikku laadi. Lisaks ei muudaks tunnistaja ütlused käesoleval juhul kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise osas. Eelkõige ei ole hageja ise tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse tema nõude rahuldamiseks (s.t müügilepingu p 6.1 teises lauses nimetatud eelduste esinemist).

Apellatsioonkaebus Vello Käosaar vaidlustab Harju Maakohtu 07.07.2009 otsuse täies ulatuses, leides, et maakohtu otsus ei ole põhjendatud ja ei põhine tõendamist leidnud asjaoludel. Kohus rikkus protsessinorme tõenditele vale hinnangu andmisega ja tuli väärale järeldusele tuvastatud asjaolude alusel, samuti kohaldas valesti materiaalõigusnorme. Kohus ei arutanud ega andnud hinnangut kõigile hageja poolt esitatud argumentidele ja tõenditele ega andnud neile õiguslikku hinnangut. Apellant esitas hagiavalduse lepingulise kohustuse täitmise nõudes ja tasus vastavalt TsMS-ile hagiavalduselt riigilõivu kui mittevaralise nõudega hagilt. Kohus määras hagejale tasumiseks riigilõivu, võttes aluseks hageja poolt saadava väidetava materiaalse hüve. Hageja tasus riigilõivu. Apellandi hinnangul on kohus juba riigilõivu määramisel eksinud, sest hagiavalduse esitamisega lepingulise kohustuse täitmiseks taastatakse apellandi lepinguline õigus, õigustatud ootus ja apellandile taastub samaväärsega eelnenud olukord, mitte ei teki täiendav hüve omada ostetud sõidukile paigaldatuna originaaldetailid, mis olid seal ostu hetkel, kui ta tasus vastavalt lepingule ostuhinna. Apellant esitas hagiavalduse asjaolul, et temale kuuluval sõidukil tekkis peale teostatud garantiiremonti kõrgenenud müratase ja vibratsioon. Apellandi autot diagnoositi ja remonditi garantii korras mürataseme põhjustaja leidmiseks ja elimineerimiseks kokku viiel korral, suutmata allikat tuvastada. Kostja kinnitas korduvalt, et remondid on vajalikud defekti põhjuse leidmiseks, s.t. võttis omaks, et defekt- täiendav müra- on tehase tootmispraak ja kuulub kõrvaldamisele vastavalt garantiilepingule tootja kulul. Kostja ei suutnud tuvastada, mis põhjustab kõrgemat vibratsiooni ja mürataset ning keeldus garantiilepingukohasest kohustusest - asendada auto uue samaväärsega ning keeldus kohtuvälisest kompromissist. Menetluse käigus esitas kostja kohtule sõiduki tootja Fuji Heavy Industries Ltd. juhendi, millest nähtub, et apellandi autole on paigaldatud mitte originaaldetail, vaid sama tootja poolt teistsugusele mudelile toodetav sidurikomplekt ja hooratas. Tootja märgib, et seda tohib garantiiperioodil paigaldada apellandi sõidukile vaid omaniku nõusolekul. Omanikku tuleb teavitada, et selle detailikomplekti paigaldusega kaasneb võrreldavalt kõrgem müratase ja vibratsioon salongis ning garantiiperioodil tuleb sõiduki omanikku informeerida tekkivast nõudeõigusest tootja vastu, sest paigaldatav komplekt on oluliselt odavam kui originaalkomplekt. On üldteada asjaolu, et kui tootja teeb normikohast garantiiremonti ja asendab selle käigus defektse detaili tehniliselt identse ja maksumuselt samaväärsega, ei ole tal vajadust ega põhjust omada selleks kliendi nõusolekut. Küll on vaja kliendi nõusolekut VÕS-ist ja garantiilepingust lähtuvalt, kui tootja pakub asendamiseks sellele mudelile mitteoriginaal detaili, mis on tehniliselt erinevate omadustega ja odavam. Kohtus ei leidnud tõendamist, et apellant oleks selleks nõusoleku andnud. Apellanti ei teavitatud eeltoodud asjaoludest ja vastupidine ei leidnud kohtus tõendamist. Tunnistaja M. J. on väitnud tunnistuses ebamääraselt, et mäletamist mööda teavitas ta klienti vibratsioonist. Apellant ei oleks nõustunud, kui nõusolekut oleks kohaselt nõutud, enda poolt hinnaga 425 000 krooni ostetud sõidukile paigaldama originaaldetailidest tehniliselt erinevaid detaile ja kooste, mis tekitavad kõrgemat mürataset ja vibratsiooni. Kui apellant oleks evinud soovi omada autot,

mille salongis on pidevalt kõrge müratase ja vibratsioon, oleks ta vastava uue sõiduki ka ostnud. Apellandile jäi arusaamatuks, mis asjaolul teostas kostja peale uue sidurikomplekti ja hooratta paigaldamist järgmised viis garantiiremonti, sest hageja pöördus alati sama defekti kirjeldusega kostja poole ja kostja otsis korduvalt sama defekti, mis põhjustab apellandi poolt kirjeldatud müra ja vibratsiooni sõidukis. Apellant palus korduvalt kirjalikult kostjat ja kohut, nõuda kostjalt välja andmed viie järgmise garantiiremondi käigus teostatud tööde ja autole paigaldatud ja/või vahetatud detailide kohta. Apellandil tekkis põhjendatud kahtlus, et tema autole on paigaldatud veel teisigi originaalile mittevastavaid detaile. Absurdne on kostja väide, et ta teostas viis asjata remonti, püüdes kliendile vastu tulla. Apellandi hinnangul ei ole ta kunagi avaldanud soovi, et kostja töötajad võtaksid ilma põhjuseta demonteerida tema mootorit kokku viiel korral. Apellant taotleb, et kohus nõuaks kostjalt välja sõiduautole Subaru Outback ADW teostatud garantiiremondi hüvitamise taotlused, mis kostja on lähetanud hüvitamiseks Subaru esindajale - IM Nordic AB. Ehkki kohtus kinnitas ja istungiprotokollis on fikseeritud, et MARIINE AUTO AS ei varja eeltoodud informatsiooni apellandi sõiduki kohta, ei ole ta tänaseni nõutud infot garantiihüvitiste taotluse näol apellandile esitanud. Kohus jättis rahuldamata ka apellandi taotluse, võtta toimikusse kirjalik TsMS kohane eriteadmistega isiku arvamus. Magistrikraadiga isikul on esitatud diplomi kohaselt autoehitusalane kõrgharidus ja aastatepikkune kogemus koostööst autotootjaga. Kohus jättis apellandi taotluse rahuldamata asjaolul, et eriteadmistega isik on ka tema nõustaja, samas TsMS kohaselt võib nõustaja olla ka tunnistaja või eriteadmistega isik. Apellandi hinnangul on eriteadmistega isiku arvamus vajalik kinnitamaks apellandi seisukohti tehnilisest ja autoehituslikust aspektist. Kohus leidis, et kostjal oli hageja nõusolek M. J. väidetavate ütluste kohaselt olemas, samuti oli kostjal õigus paigaldada garantiiremondi käigus odavam ja tehnilistelt tingimustelt originaalist erinev detail, kuna seda väidetavalt lubab tootjatehas. Apellant ei nõustu selle kohtu seisukohaga, kuna kostja ei ole tõendanud, et apellant oleks andnud kohase nõusoleku. Kostjal on garantiitingimuste kohaselt kohustus kasutada selle mudeli originaaldetaile ja apellant ei ole kunagi nõustunud asjaoluga, et tema sõiduki väärtus kostja juures teostatava garantiiremondi käigus väheneks paigaldatud odavamate ja tehniliselt erinevate lahenduste tõttu vaid seepärast, et tootjatehas justkui seda aktsepteeriks. Kohtu seisukoht on vastuolus VÕS põhimõtetega ja üldiste garantiitingimustega ning tarbijat kahjustav. Kohus otsuse p-s 11 nõuab hagejalt üldteada asjaolu tõendamist. Toimikus on sõiduki tootja Fuji Heavy Industries Ltd. normdokument, mille kohaselt tootja kinnitab, et kui sellele mudelile paigaldatakse mitteoriginaal sidurikomplekt ja hooratas, kaasneb sellega võrreldamatult kõrgem müratase salongis ja vibratsioon. Mürataseme mõõtmine salongis on rangelt normeeritud protseduur ja apellandi nõustaja selgitas seda kohtule, vajadus sellise mõõtmise järele on vaid autotootjatel ja avalikku katselaborit Euroopas apellandile teadaolevalt ei eksisteeri. Apellant taotleb, et tootja normdokumendis esitatud kinnitusega kõrgema mürataseme ja vibratsiooni olemasolu kohta, loetaks apellandi samasisuline väide tõendatuks. Kohus on otsuse tegemisel jätnud arvestamata, et hagi põhineb tootja hinnangul, kohus arvestab otsuse tegemisel seotud kostja töötaja ja partneri subjektiivseid väiteid ja hinnanguid müra puudumise kohta. Otsuse p-s 12 annab kohus oletusliku hinnangu asjaoludele, mida ta ei ole tuvastanud. Kohus ei rahuldanud apellandi taotluse nõuda kostjalt välja garantiihüvitiste taotlused, mis tõendaks,

milliseid töid apellandi autol viie garantiiremondi käigus tehti ja milliseid detaile ja kas üldse paigaldati. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et viimane on teinud kõik tööd kliendi rahulolu huvides. Apellandile jääb arusaamatuks, millist rahulolu võiks keegi saada, apellant kaasa arvatud, et kostja tuvastab sõidukil defekti - kõrge mürataseme ja vibratsiooni olemasolu ning siis apellant rahulolu otsinguil viib oma sõiduki viis korda garantiiremonti, kus see viibib nädalaid, kus kostja kliendi rahuolu leidmiseks seda oma sõnul "fiktiivselt" garantiikorras remondib ja defekti otsib. Apellant leiab, et on tõendatud asjaolu, et temale kuuluv sõiduk ei vasta peale esimest garantiiremonti, mille käigus paigaldati ilma tema nõusolekuta mitte selle mudeli originaaldetail (asjaolu, mille sai apellant menetluse käigus teada ja mille ka kostja võtab alles menetluse käigus omaks) ja teostati peale seda veel viis põhjendamatut mootori, siduri, jm. demontaaži ja montaaži, millega suurendati apellandi autol täiendava defekti riski (eriteadmistega isiku hinnang). Eeltoodust, lepingust ja VÕS-ist johtuvalt on apellandil õigus nõuda hagiavalduse rahuldamist ja auto vahetamist uue vastu. Menetluse lõpus sai apellandile teada asjaolu, et menetlust juhtiv kohtunik ja kostja esindaja on endised kursusekaaslased. TsMS sätestab kohtunikule enda taandamise alused ja viimase punktina "muudel põhjustel". Riigikohtu esimees on korduvalt rõhutanud, et kohtumenetlus ei pea mitte ainult olema õiglane, vaid ka näima sellisena. Apellandile ei tundunud kohtuniku ja kostja esindaja sellise seose olemasolu ilmnemisel menetlus õiglane ja apellant arvab, et just seetõttu võisid osaks saada mõned menetlusnormi rikkumised, mis viisid vale kohtulahendini. Apellandi hinnangul oleks kohtunik lähtuvalt TsMS-st ja kohtunike eetikakoodeksist pidanud ennast sellest menetlusest taandama. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on täitnud otsuse põhjendamise kohustust TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga hagi rahuldamata jätmises ning leiab, et esitatud nõuet ei ole võimalik rahuldada, kuid peab vajalikuks otsuse põhjendavat osa täiendada. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt peab hageja väljendama selgelt oma nõude (hagi ese). Tulenevalt dispositiivsuse põhimõttest on hageja otsustada, millise nõude ja kelle vastu ta selle esitab. Toimiku materjalidest ilmneb, et hageja on esitanud müügilepingust tuleneva täitmise nõude, mis seisneb kostja kohustamises asendada müüdud sõiduk uuega. Samas toimiku materjalide kohaselt on 18.03.2009 hageja esindaja teatanud, et hageja tugineb lepingu olulisele rikkumisele ning soovib lepingust taganeda ning taotleb kahju hüvitamist (t.lk.124). Kohtukõne teesides on aga hageja soovinud saada oma autole selline sidurikomplekt, mille eest on hageja tasunud (t.lk. 163). Apellatsioonkaebuses taotleb hageja tema nõude rahuldamist, so müüdud sõiduauto asendamist uuega. Apellatsioonikohtu istungil hageja nõustus, et tema sooviks oleks sõlmida kompromiss sidurisüsteemi vahetamiseks originaali vastu.

Seega toimiku materjalidest ilmneb, et hageja ei ole õiguskaitsevahendi osas selgusele jõudnud ning samas ei ole ka nõuet muutnud. TsMS § 376 lg 1 annab võimaluse hagi muutmiseks ning 370 lg 2 nõude esitamiseks alternatiivselt. Maakohus on ka sellele tähelepanu pööranud (t.lk. 83), on selgitanud VÕS § 108 sisu ning on teinud ettepaneku hagejale kaaluda nõude muutmist või alternatiivse nõude esitamist. 18.03.2009 eelistungil hageja teatas, et ta jääb oma nõude juurde (t.lk.124), so taotleb sõiduauto asendamist uuega. Maakohus tuvastas, et sõiduauto Subaru Outback ADW garantiiperioodi jooksul pöördus hageja korduvalt kostja kui müüja poole kaebustega sõidukil olevate tehniliste probleemide kõrvaldamiseks. 10.08.2007 garantiiremondi käigus teostati sidurikomplekti ja hooratta vahetus, kusjuures asendati leevendiga hooratas leevendita hoorattaga, mis hageja väidetel tekitas kõrgendatud müra ja vibratsiooni ning oli ka hinnalt odavam originaalosast. Õige on see apellandi väide, et SUBARU teenindusteatisest tuleneb, et hooratast DMF võib asendada hoorattaga FFW-ga, kuid selleks on vajalik kliendi nõusolek. Nimetatud teenindusteatises on kohustatud selgitama kliendile, et sõiduki resonants on valjem ning löögimõju võib olla suurem (t.lk. 64). Kolleegium leiab, et nimetatud teatisest ilmneb samuti, et FFW on odavam kui DMF. Seega, olles maksnud sõiduki eest, mis sisaldab ka DMF maksumust, peaks hooratta vahetus olema kooskõlastatud ostjaga. Kolleegium nõustub apellandiga, et toimikus puuduvad usaldusväärsed tõendid selles osas, et hageja andis nõusoleku leevendiga hooratta asendamiseks leevendita hoorattaga. Seega on maakohtu seisukoht ekslik, et nimetatud asjaolu leidis tõendamist. Tunnistaja M. J. väidetel ta mainis hagejale, et leevendita hooratta resonants võib olla suurem, kuid hageja eitab nimetatud asjaolu. Seega tunnistaja ütlustest antud asjaolu tõendamiseks ei piisanud. Vastavalt VÕS § 230 lg-le 1 on müügigarantiiks müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Vaidlus puudub selles, et kostja on teostanud hageja nõudel müügigarantii ajal korduvalt remonttöid ja müra väljaselgitamiseks proovisõite. VÕS § 231 lg 4 p1 kohaselt tarbijamüügi puhul eeldatakse, et müügigarantii annab ostjale õiguse nõuda asja tasuta parandamist või asendamist. Pooltevahelise müügilepingu lahutamatuks osaks olevate sõiduautode üldiste müügitingimuste p 6.1 kohaselt, kui müügiese ei vasta olulisel määral lepingus kokkulepitud tingimustele või seda ei saa olulisel määral kasutada ettenähtud otstarbel, kohustub müüja garantiitähtaja jooksul tasuta müügieseme asendama. Ringkonnakohtu istungil hageja väitis, et auto on praegu enamvähem talutav, auto läbisõit on 75 000 km ning sõidukit on vahepeal remonditud teises töökojas. Seega vaidlusalust sõiduautot kasutatakse sihtotstarbeliselt ning tõendamist ei leidnud ka see asjaolu, et sõiduauto ei vasta olulisel määral lepingus kokkulepitud tingimustele, seega puudub alus esitatud nõude rahuldamiseks. Kolleegium leiab, et esitatud taotlus lugeda sõidukil müratase ja vibratsiooni olemasolu tõendatuks, tuleb jätta rahuldamata. Kohus on sellele hinnangu andnud ning kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et puuduvad usaldusväärsed tõendid esitatud väite kohta, et sõidukil olev müra ületab lubatud mürataset.

Kui hageja leiab, et tema õigusi on siiski rikutud mittevastava detaili paigutamisega, siis tuleks kaaluda, millist õiguskaitsevahendit ta sel juhul saab kasutada. Hageja taotles garantiiremondi aktide ja taotluste väljanõudmist, milline taotlus jäeti kohtu poolt rahuldamata. Kolleegium leiab, et vaidlus puudub selle üle, et faktiliselt on toimunud hooratta vahetus ning on teostatud ka korduvalt remonttöid garantiiaja jooksul, mida tõendab esitatud dokumentaalne tõend nn. auto ajalugu (t.lk. 11). Seega esitatud nõude puhul puudub vajadus ringkonnakohtul garantiiaktide ja apellandi taotluste väljanõudmiseks. Maakohus põhjendas, miks ei ole võimalik võtta spetsialisti arvamust toimiku materjalide juurde. Tõend on esitatud selleks määratud tähtaega eirates ning mõjuvaid põhjusi ei esitatud, miks ei olnud võimalik tõendit esitada varem. Kõik tõendid tuleb esitada määratud tähtajaks. Apellatsioonkaebuses olev väide sellest, et kohtunik ei ole olnud tsiviilasja arutamisel objektiivne, on paljasõnaline. Kolleegium ei tuvastanud poolte ebavõrdset kohtlemist. Toimiku materjalidest ilmneb, et kohtunik on selgitanud hagejale nii materiaalõiguse normi, kui ka menetlusõiguse norme õigust, sealhulgas õigust muuta hagieset ning õigust esitada alternatiivse nõude. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt ka hagejalt riigilõivu ebaõiget nõudmist. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Kuivõrd kaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda.

Ele Liiv

Mare Merimaa

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.