Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. aprill 2010 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-4987
Tsiviilasi
UAB Prekybos ir Logistikos Centras (UAB Ost Logistik) hagi OÜ B.U.H. Timber vastu 57 892.42 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
57 892.42 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. novembri 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ B.U.H. Timber apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16. märts 2010
Menetlusosalised esindajad
Edasikaebamise kord
ja
nende Apellant (kostja): OÜ B.U.H. Timber (registrikood 11481830), seaduslik esindaja Vjatšeslav Balandin Vastustaja (hageja): UAB Prekybos ir Logistikos Centras (UAB Ost Logistik) (registrikood 2574651), lepinguline esindaja Sergei Postnikov Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Maakohtu 30. novembri 2009 otsus muutmata.
Viru
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ B.U.H. Timber kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Menetluse käigus on kostja vaielnud veotellimuse vastu põhjusel, et kostja ei ole veotellimust sõlminud, kuna tellimusele on alla kirjutanud kostjale tundmatu isik ning CMR koopiad ei oma midagi ühist esitatud tellimusega, sest nende märgitud kaubasaatja, tellija ja veokite numbrid ei vasta tellimuses märgitule. Käesolevas vaidluses ei ole pooled TsMS § 230 alusel tõendamisekoormise jaotuses kokku leppinud. VÕS § 774 lg l ei sätesta kaubaveolepingu kirjalikku vormi. TsÜS § 77 lg l ja VÕS § 11 lg l alusel oli võimalik sõlmida kaubaveoleping ka suulises vormis. Samas ei vabasta see hagejat tõendamise kohustusest. Kuna kostja vaidleb hagile vastu, peab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama kaubaveolepingu sõlmimise, lepingulise kohustuste täitmise, temal kostja vastu nõudeõiguse tekkimise ning nõude sissenõutavaks muutumise fakti. 22.10.2008 nõudis hageja kostjalt veotellimuse nr 1 alusel tekkinud kohustuse täitmist ja andis kostjale tähtaja 3700 euro tasumiseks kuni 27.10.2008. 26.11.2008 vastas kostja, et hageja ei jõudnud kokkulepitud tähtajaks (30.07.2008) veost sihtkohta vedada. Seoses sellega, et veos oli kahjustatud ja kostjale esitati reklamatsioonid, keeldub kostja veoteenuste eest tasumisest. Sellega on tõendatud, et vaatamata kostja vastuväidetele veotellimuse kostja nimel tundmatu isiku poolt esitamise kohta, kinnitab kostja oma vastusega poolte vahel veolepingu sõlmimise fakti. Kohtuistungil teatas kostja, et ta ei ole kunagi hagejalt teenuseid tellinud. Arusaamatu on, kuidas kostja sai teada veose kokkulepitud tähajaks kohale mittetoimetamisest ja kuidas kaubasaaja esitas kostjale pretensioonid hageja korraldatud vedude eest, kui hageja ja kostja vahel veolepingut sõlmitud ei olnud. Taolises situatsioonis, kui lepingulisi suhteid poolte vahel ei oleks olnud, edaspidise vaidluse ja nõude tekkimise vältimiseks, vastaks äriühing nõudele selgelt viidates kohustuste puudumisele. Kostja vastusest saab järeldada, et tegelikult oli poolte vahel veoleping sõlmitud. Veotellimuse järgi kohustus hageja kostja tellimusel vedama 30-50 m3 saematerjali Venemaa kaubasaatjalt Dexter. Hagiavalduse juurde lisatud CMR-de järgi oli tegelikult kaubasaatjaks Venemaa OOO Optiles (Moskovskij prospekt 2/6, 190031 Sankt – Peterburg). Kauba mahalaadimise koht ka CMR-de järgi on 38840 Saint Hilaire du Rosier, Prantsusmaa. 30.10.2008 vastas kostja hageja 22.10.2008 arvete tasumise nõudele. Kostja vastuse kohaselt hagejat hoiatati korduvalt sellest, et mõlemad koormad peavad olema maha laaditud Prantsusmaal hiljemalt 30.07.2008 ning et sõidukite mitteõigeaegne etteandmine võib põhjustada hilinemist mahalaadimisele. Pealelaadimisele tulid veotellimuses mittemärgitud sõidukid. Sõidukid pidid olema ette antud 18-22.08, lisatingimusega 48 tundi peale ja mahalaadimisele. Kostja teatas, et kuna toimus transpordivahendite vahetus, millest kostjat ei teavitatud ja sõidukid hilinesid etteandmisele, siis toimus segadus kauba tollivormistusel. Lisaks jäid arvestamata kauba hoiutingimused. Sellega on tuvastatud, et vaatamata CMR-des esinevatele muudatustele kaubasaatja osas, ei olnud kostjal tegelikult vaidlust hageja poolt veoteenuse osutamise ja kauba kostja poolt soovitud sihtkohta toimetamise üle. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 1 lg l alusel konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest. CMR art 17 lg 1 järgi vastutab vedaja kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise, samuti kohaletoimetamisega viivitamise korral. Hageja on kauba vastu võtnud ja seda vedanud. Kostja vastuväited annaksid küll talle õiguse hagejalt hüvitise nõudmiseks CMR art 30 lg 3 järgi 21 päeva jooksul, mida kostja teinud ei ole.
Kostja käitumisest pärast veotellimuse esitamist ja kostja kirjavahetusest lähtudes saab üheselt järeldada, et poolte vahel oli sõlmitud veoleping, mille alusel hageja kostjale veoteenust osutas. Kostja hilisemad vastuväited CMR-del märgitud kaubasaatja, tellija ja veokite numbrite tellimusele mittevastamise kohta ei välista hagi rahuldamist. Ei ole tähtsust ka asjaolul, et pärast veotellimuse esitamist muutusid transpordivahendite numbrid. CMR art 4 alusel veolepingut tõendatakse saatedokumendi koostamisega. Saatedokumendi puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid. Kostja asukoht on Eestis. Seega käesolevas vaidluses on kohaldatav lisaks VÕS § 774 ja VÕS § 787 lg l, mille esimese lause alusel veotasu ja seisuraha tuleb vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Veotellimuse järgi pidi veotasu 3700 eurot olema tasutud 14 päeva jooksul kauba mahalaadimisest. Kuna hageja on kaubaveoteenust osutanud ja kostja ei ole veotasu maksmise kohustust täitnud, arvestades, et nõue esitamisel on järgitud VÕS § 802 lg l sätestatud tähtaega, tuleb hagi rahuldada kogu haginõue 57 892.42 krooni (3700 x 15.6466).
õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (käesoleva seadustiku § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Apellant esitas kaebuse ilma sisulise põhjenduseta ning seetõttu apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmine on ebaõige; 2) kinnitas apellant oma vastusega vastustaja pretensioonile 16.07.2008 veolepingu sõlmimist tema poolt. Poolte läbirääkimiste käigus tekkis vaidlus seoses kaubavedude tähtajaga. Vastustaja esindaja esitas apellandile pretensiooni. Apellant esitas vahetult vastustajale ka omapoolse vastuse pretensioonile. Apellant oli seisukohal, et vastustaja täitis veolepingu hilinemisega ning sellega on apellandile kahju tekitatud. Apellandi vastust vastustaja pretensioonile saab käsitleda lepingu olemasolu kinnitusena. Kuni kohtuvaidluseni pole apellant ühtegi korda vastustajat teavitanud sellest, et tema ei tunnista veolepingut. Seega lahendati vaidlus lepingu olemasolu osas maakohtus ammendavalt. TsMS § 633 lg 5 kohaselt, kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Kui apellant väidab, et veolepingule kirjutas alla kolmas isik ning apellandi tempel või allkiri oli võltsitud, pidi ta vaidlustama dokumendi ehtsuse ning taotlema seadusega ettenähtud korras ekspertiisi; 3) põhineb apellandi seisukoht oletustel, mitte konkreetsetel faktidel. Apellant esitas uusi seisukohti ja põhjendusi, kuid ei nimetanud põhjuseid, miks neid ei esitatud maakohtus. Maakohtus ei olnud vaidlust kauba saaja ja tellija suhtes. Vastustaja palub jätta need uued asjaolud arvestamata; 4) oli apellandi peamiseks vastuväiteks asjaolu, et tema ei ole õige apellant ning veolepingule kirjutas alla tundmatu isik. Kuid apellant ei esitanud taotlust kohtumenetluse peatamiseks seoses kriminaalmenetlusega või teiste asjaoludega.
I. Semjonovil oli pädevus veolepingu sõlmimiseks ning apellatsioonkaebuse vastupidine väide ei ole põhjendatud. Kostja väide, et hageja pretensioonidele vastasid nad lihtsalt viisakusest, ei ole usutav. Apellandi seisukoht, et veolepingu olemasolul peaks veotasu maksma hagejale saaja, ei tulene seadusest ega pooltevahelisest veolepingust. Apellandi viidatud VÕS §-st 787 tuleneb, et veotasu muutub sissenõutavaks alates veose saajale üleandmisest, mitte aga see, et saajal kui lepingu pooleks mitteomaval isikul oleks veotasu maksmise kohustus. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et veotellimusest ei nähtu veose saajale üleandmise aeg ning seetõttu ei ole asjakohane apellandi väide, et hageja oleks justkui rikkunud veose saajale üleandmise tähtaega. Tõendamata on samuti apellandi väide veose väidetavast kahjustamisest hageja poolt. Asjaolu, et veose toimetasid sihtkohta teised sõidukid kui veotellimuses märgitud, ei vabasta kostjat tasumast osutatud veoteenuse eest.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.