Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

kuuluvat sõidukit Volkswagen Passat Variant reg. märgiga XXX, tagurdas otsa Hansa Liising Eesti AS-le kuuluvale sõidukile Mazda 6 reg.m XXX. Mazda 6 reg.m XXX esistange sai kahjustusi. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki Volkswagen Passat Variant valdaja tsiviilvastutus kindlustatud hageja juures. Hageja hüvitas kostja poolt tekitatud kahju ja tasus OÜ-le IME Mazda 6 reg.m. XXX taastusremondi eest 7 615 krooni. Juhtumi käsituskulud olid 1 675,30 krooni, mille tasus hageja Salva Kahjukäsitluse OÜ-le. Politsei ei koostanud akti ega alustanud väärteomenetlust, kuna juhid said vastutuse osas kokkuleppele. Kostja ei ole hagejale liiklusõnnetusest teatanud ega esitanud sõidukit, mis osales õnnetuses, ülevaatuseks hagejale ega esitanud seletuskirja. Hageja palub kostjalt välja mõista 9 290,30 krooni. Menetluse käigus selgus, et kostjal oli sõiduki vastava kategooria õigust kinnitav kehtiv juhiluba, mistõttu ei tuginenud oma regressinõudes nimetatud asjaolule ja samuti ei nõudnud käsitluskulusid ja vähendas hagihinda. Lõplikult palus hageja kostjalt välja mõista 2 284,50 krooni, mis on 30% kindlustushüvitisest ja jätta menetluskulud kostja kanda. Tõendid: liiklusõnnetuse skeem, vorm „teade liiklusõnnetusest“, poliis, sõiduki ülevaatuse akt S27-073135, IMEOÜ kalkulatsioon ja arve 534077, maksekorraldus nr H6244, tööettevõtulepingu, tagasinõue kostjale 22.10.07, 13.11.2007, hoiatuskiri 07.01.08, fotod, tunnistaja MRütlused, Põhja Politseiprefektuuri 06.01.09 vastus päringule, koopia kahjukäsitluse toimiku koopiast, AS Swedbank kiri. Vastuväited vastuhagile SKAS palus jätta vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud jätta vastuhageja kanda. Vastuhagi vastuväited on tõendamata. Sõiduki ülevaatuse kohta on koostatud akt, millest nähtuvad Mazda 6 vigastused, kogu kahjukäsitlustoimiku esitamine ei ole koos hagiga kohustuslik, kindlustusandja ei ole vastuhagejale kahju tekitanud. Tugines samadele tõenditele, mis hagis. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 07.08.2007.a. kella 13 paiku tegi Rannamäe tee 5 parklas Volkswagen Passat Variant (reg.m XXX) tagurdades kerge puute sõiduautole Mazda 6, millele ei tekkinud ühtegi kriimu, vabandas teise juhi ees. Teine juht ähvardas kostjat ja nõudis kahju hüvitamiseks 3 000 krooni, millest kostja keeldus. Kostja tegi Mazda 6 –st 2 digifotot, millelt nähtub, et sõidukil ei ole vigastusi. Sündmuskohale tulnud politsei ei koostanud liiklusõnnetuse kohta akti, kuna sõidukitel vigastusi ei olnud. SKAS pöördus hageja poole fabritseeritud remonttööde arvega ja enda tütarettevõttega seotud menetluskulude tasumise nõudes. Tõendid: fotod, tugines hageja tõenditele. Vastuhagi nõue, põhjendused Kindlustusandja on fabritseerinud 2007.a. septembris olematu avarii eest vastuhageja vastu remondiarve 7 615 krooni koostöös autoremonti teostava IMEOÜ-ga. Lisaks on nõudnud alusetult kahju käsitlemise kulusid 1 675,30 krooni. Sõiduki ülevaatuse akt on puudulik: selles puuduvad vigastuste kirjeldused, väidetavate vigastuste loetelu on arusaamatu, hageja ei esitanud fotosid koos hagiavaldusega, fotod on esitatud jaanuaris 2009.a., mis on udused ja sellelt ei ole vigastusi võimalik tuvastada. Hagiavaldusega koos esitatud maksekorraldusel H6224 puudub panga pitser ja telleri allkiri. Kindlustusandja on pettusele rajanud oma võlanõude vastuhageja vastu, mis on vastuhagejat emotsionaalselt rõhunud. Vastuhageja on tundnud juriidilist vägivalda olematu autoremondi eest raha väljapressimiseks, mistõttu on vastuhagejal periooditi vähenenud töövõime, ta on pidanud tutvuma õigusaktidega ja osalema

kohtuvaidluses. SKAS on rikkunud häid kombeid. Vastuhagejal on tekkinud moraalne kahju ja palub seetõttu välja mõista kindlustusandjalt 50 000 krooni. Tugines samadele tõenditele, mis vastuväidetes hagile. Kohtu põhjendused Vastavalt kahjujuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKS) § 7 lg 1 on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKS § 26 lg 1 ja 2 p 1-4 alusel on kindlustusjuhtumiks liikluskahju, mis tekib teeliikluses kindlustamisele kuuluva sõidukiga ja kahju on tekitatud sõiduki liiklumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitud kahju vahel ja sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. LKS § 48 lg 2 p 8 ja 9 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30% ulatuses hüvitisest, kuid mitte üle 7 000 krooni kui sõiduki valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest kindlustusandjale või garantiifondile e liikluskindlustusseaduses sätestatud tähtaja jooksul; kui ei esitanud sõidukit kindlustusandjale ülevaatuseks ega esitanud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikku nõusolekut või teavet. 07.08.2007.a. toimus Rannamäe tee 5 juures asuvas parkalas sündmus, mille käigus IRtagurdas otsa tema poolt juhitud Volkswagen Passat Variant reg.m XXX Hansa Liising Eesti AS-le kuuluvale sõidukile Mazda 6 reg.m XXX, mida juhtis BG. Kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures, kostja IR ei ole SKAS-is käinud andmas seletuskirja juhtunu kohta ega ole esitanud Volkswagen Passat Variant XXX kindlustusandjale ülevaatuseks. Seega ei ole vaidluse all asjaolu, et sündmus saabus teeliikluses kindlustamisele kuulunud sõidukiga selle liikumise tagajärjel ja et sõiduki valdaja e. kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud. LKS § 7 lg 1 alusel on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud kahju ning kohustatud teenindama kindlustusvõtjaid, kes tema poole pöörduvad. Vaidlus puudus selles, et BG pöördus kindlustusandja poole Mazda 6 tekkinud kahju menetlemiseks. Seega tekkis kindlustusandjal kohustus LKS § 7 lg 1 ja § 43 lg 1 ja 2 alusel nõuet menetleda ja teenindada kahjunõude esitanud isikut. Kostja leidis, et õnnetuse teade ja BGi koostatud skeem ei vasta õigusaktides sätetule. Vabariigi Valitsuse määruse 20.02.2001 nr 68 § 1 lg 1 sätestab, et kui liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis ainult varaline kahju sõiduki kahjustamise tõttu ning kui õnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saaja on juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimuses ühel meelel, ei ole vaja politseile teatada. Osalised vormistavad oma arvamuse kirjalikult käesoleva määruse § 9 kohase teatena liiklusõnnetusest ja tegutsevad vastavalt liikluskindlustuse seadusele. Määruse § 9 sätestab, et teade peab sisaldama järgmisi andmeid liiklusõnnetuse kohta:1) liiklusõnnetuse teate registreerimisnumber; 2) liiklusõnnetuse toimumise aeg: kuupäev, kuu, aasta, kellaaeg; 3) liiklusõnnetuse toimumise koht: maakond, vald ja linn, tee nimi ja koht teel (kilomeeter), asulas tänava nimi ja lähima maja number või nimi;4) liiklusõnnetuse lühikirjeldus; 5) andmed varalise kahju kohta: kahju rahaline suurus ja kahju saaja andmed: kahju saaja nimi ja aadress; 6) andmed tunnistajate kohta (nimi ja elukoht); 7) andmed sõidukiomanike kohta: ees- ja perekonnanimi (juriidilise isiku nimi), isikukood (registrikood), elu- või asukoha aadress (riik, maakond, vald, linn, tänav), telefoninumber; 8) andmed liiklusõnnetuses osalenud juhtide kohta: ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sugu ja sünniaeg, elukoht või aadress (riik, maakond, vald, linn, tänav); 9) andmed liiklusõnnetuses osalenud sõiduki kohta (mark, mudel, registreerimismärk, kohustusliku liikluskindlustuse poliisi number ja kehtivusaeg); 10) liiklusõnnetuses osalenud

juhi juhiloa andmed: juhiloa number, kategooria, väljaandja, kehtivus; 11) liiklusõnnetuse toimumise põhjuslikud asjaolud ja liiklusõnnetuse toimumise koha skeem; 12) teate koostamise kuupäev; 13) teate koostajad: nimed ja allkirjad. Viidatud määruses sätestatud nõuded liiklusõnnetuse asjaolude kohta on kehtestatud eesmärgiga kergendada õnnetuses osalenud isikutele õnnetuse asjaolude kirjeldamist, küll aga ei tulene viidatud määrusest ega liikluskindlustuse seadusest, et juhul kui teatel ei ole määruse § -s 9 nimetatud asjaolusid märgitud, siis ei ole tõendatud liiklusõnnetuse toimumine. Kohtule hageja poolt esitatud õnnetuse teatest (lk 7) nähtub, et sellel on märge õnnetuse toimumise aja, koha kohta, kannatada saanud sõiduki ja selle juhi ja omaniku andmed, vigastuse koht. Lisaks on esitanud hageja kohtule skeemi (lk 8-9), millel on andmed juhtunu tekkemehhanismi kohta, samuti andmed õnnetuse põhjustanud isiku ja sõiduki kohta, aga ka seda, et Mazda 6 esiots sai kahjustada. Lisaks on skeemil IR omakäeline märge selle kohta, et IR tegi tagurdades autole XXX väikese puute. Seega on IR märkusega kinnitanud, et Mazda 6 reg.m XXX sai puute IR sõidukilt ajal, mil IR tagurdas tema juhitud sõidukit. Mõlemaid tõendeid, so liiklusõnnetuse teadet, millele on BGi poolt kantud andmed, aga ka skeemi, mis kajastab sama sündmust ja millel on ka IR kirjalik selgitus toimunu kohta, hinnates leiab kohus, et tegemist on liiklusõnnetuse asjaolude sellise kirjeldusega, mis vastab Vabariigi Valitsuse määruse 20.02.01 määruse nr 68 § 9 sätestatule e kajastab oluliselt toimunud sündmusi: selle aega, kohta, osalenud isikuid ja sõidukit ning võimalikku kahjustust. Asjaolu, et märgitud teade ja skeem on kostja arvates puudulik, ei tähenda, et juhtumit pole toimunud või võtaks ära võimaluse juhtunu asjaolusid üldse tõendada. Eeltoodu alusel on märgitud teate ja skeemiga tõendatud, et vaidlusalune sündmus, mis leidis aset 07.08.2007.a. Rannamäe tee 5 asuvas parklas sõidukite Volkswagen Passat Variant XXX ja Mazda 6 reg.m XXX vahel, on liiklusõnnetus. Kostja leidis, et tema pole võtnud omaks asjaolu, et ta oleks põhjustanud märgitud liiklusõnnetuse. Hageja poolt kohtule esitatud Põhja Politseiprefektuuri e- kirjast 06.01.2009.a. hagejale nähtub, et politseiametnik käis sündmuskohal, ent akti ei koostanud, kuna osalenud juhid olid juhtunu osas samal meelel. Ehkki kostja leiab, et tema pole põhjustanud õnnetust ja kahju ülalviidatud Mazdale ning et kirjalik märkus väikesest puutest Mazdale seda ei tõenda, ei ole kostja tõendanud, et tal oli lahkarvamus selles, et õnnetuse oleks hoopis põhjustanud BG e. teine juht või õnnetuse asjaolud (sh toimumise aeg, skeem jm) oleksid olnud teistsugused ning mille tarvis pidanuks IR eelviidatud määruse § 2 lg 2 alusel ootama ära politsei, tegutsema sellelt saadud juhiste järgi ning laskma juhtunu asjaolud tuvastada politsei poolt määruse 4. peatüki kohaselt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et viidatud teate ja skeemiga on hageja tõendanud, et kostja põhjustas märgitud liiklusõnnetuse, tagurdades otsa väikse puutega vaidlusalusele Mazdale. Kostja leidis, et Mazda 6 ei saanud viidatud juhtumi käigus mingeid kahjustusi, st kahju pole tekkinud, samuti ei kahju ulatus ei ole õige. Kostja pole eitanud seda, et ta oleks käinud andmas seletuskirja kindlustusandjale, teatanud juhtunust kindlustusandjat ja esitanud sõiduki ülevaatuseks kindlustusandjale kooskõlas LKS § 38 lg 2. Nimelt peab LKS § 38 lg 2 järgi kahju tekitanud isik õnnetusest teatama mitte hiljem kui 5 päeva pärast õnnetust kindlustusandjale või garantiifondile, esitama ülevaatuseks sõiduki, mis osales õnnetuses, esitama kirjaliku seletuskirja toimunu koha ja esitama. Ehkki kostja leidis, et Mazda 6 ei saanud väidetavast hageja sõiduki /tagurdamise käigus tehtud/ kergest puutest vigastusi e. kahju pole tekkinud, siis oli kostjal LKS § 38 lg 3 alusel kohustus käituda LKS § 38 lg 2 sätestatud viisil. LKS § 38 lg 3 sätestab, et kui liiklusõnnetuse osalenud isik ei tea, kas ta on liikluskahju tekitanu või kannatanu, peab ta käituma LKS § 38 lg 2 viisil e. teisisõnu sõltumata enda hinnangust või arvamusest juhtunu kohta, on kohustus igal juhul teavitada kindlustusandjat juhtunust, esitada kirjalik seletuskiri ja näidata ka sõidukit. LKS § 39 lg 1

alusel peavad mõlemad nii kahju tekitaja kui kannatanu säilitama sõidukid liiklusõnnetuse järgses seisundis ning esitama need kindlustusandjale ülevaatuseks. LKS § 38 lg 3 ja § 39 lg 1 tuleneva kohustuse täitmise eesmärgiks on tegelike asjaolude väljaselgitamine, sj kahju ulatuse, mille suurust kostja eitas, väljaselgitamine. LKS § 28 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel on kahjuks isikule kuuluv asja kahjustamisest tingitud kahju. LKS § 35 lg 1 järgi on asja kahjustamisest tingitud kahju selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga ning lg 2 järgi tuleb kahjustatud asja või selle osa taastamise või asendamise viis (remondieelarve, koht, kus taastamine läbi viiakse, või hävinenud asjas asendamiseks samaväärse soetamine) kooskõlastada kindlustusandjaga, lg 4 alusel annab kindlustusandja garantiikirja taastamis- või asendamiskulud tasumise kohta vm, pidades silmas kannatanu huvide kaitset ning lg 6 alusel võib hüvitise kindlustusandja kanda pärast remonditööde mahtu või remondieelarve võrdlevat kontrollimist üle anda remondi tegijale või maksta kannatanule olenemata kas remont on tehtud või ei. LKS § 47 lg 2 ja 3 alusel hinnatakse varakahju suurust taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel ning hüvitamise eesmärgiks on kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine mõistlike kuludega. Kohtule esitatud liiklusõnnetuse ja skeemist nähtub, et viidatud õnnetuses sai vigastada Mazda 6 esiosa. Nii hageja poolt kohtule esitatud fotodelt kui kostja enda fotodelt ei ole näha, et Mazdal esiosal oleksid vigastused. Kohtumenetluses käigus esitas hageja kahjukäsitlustoimiku koos sõiduki ülevaatuse aktiga, millel on kahjukäsitleja märkus, et Mazda 6- l (reg.m XXX) on esistange ja tala vigastus (lk 11). Kohtuistungil ülekuulatud hageja tunnistaja MR ütlustest nähtub, et tema vaatas kahju käsitlemise käigus Mazda 6 reg,m XXX ise üle ja tuvastas, et sõiduki esistange nurgas oli muljumise jälgi ning värvipraod ca 5cm x 4cm ning lisaks oli eemal veel kriimustusi ning et õnnetuse skeemi, millel oli IR märge puute kohta, hinnates sai järeldada, et Mazda 6 vigastused said olla põhjustatud mainitud puutest, viidates istungil fotodel esinevale kahjustatud kohale (lk 45, 47). Ütluste kohaselt tuvastas ta maksimaalsed vigastused, mis võisid sõidukil olla, sj võis olla tala vigastus; esistange kuulus tunnistaja arvamuse kohaselt remontimisele mitte väljavahetamisele Ütluste kohaselt anti garantii remondiks mitte detailide vahetuseks. Pärast kalkulatsiooni saamist selgus, et IMEOÜ ei tuvastanud tala vigastust. Tunnistaja ütles, et pärast vähendati garanteerimisele kuuluvat summat, kuna tema arvates oli võimalik esistanget remontida ning kalkulatsiooni p-s 1,2 märgitu ei läinud vahetamisele. Esitatud IMEOÜ kalkulatsiooni AP1/697 09.08.2007.a. kohaselt oli kogu tööde maksumus 15 344 krooni (lk 90), ent tunnistaja ütluste kohaselt p-s 1, 2 märgitu, so võre ja tulesuunaja vahetus, ei kuulunud hüvitamisele. Garantiikiri 12.09.2007.a. oli antud 7 000 kroonile (lk 91) märkusega vajadusest kooskõlastada lisakulud detailidele, remondile, mis pole seotud kahjujuhtumiga. IMEOÜ lõplik arve nr 534077 28.09.2007.a. (lk 79) oli esitatud Mazda 6 reg.m XXX esistange remondile, töödele, värvile kokku sumas 7 615 krooni, mis on ka vastavalt maksekorraldusele (t lk 78) ära tasutud 08.10.2007.a. Eeltoodud tunnistaja ütlusi hinnates koos sõiduki ülevaatuse akti, remondifirma kalkulatsiooni ja lõpliku arvega nr 534077, leiab kohus, et hageja on tõendanud Mazda 6 reg.m XXX esinevaid vigastusi e. asja kahjustusi kui kahju LKS § 28 lg 1, lg 3 p 1, 35 lg 1 järgi, samuti seda, et need vigastused (kahju) tekkisid vaidlusalusest kokkupuutest Volkswagen Passat Variandiga reg.m XXX e. põhjuslikku seost viidatud sõiduki liikumisest vastu Mazda 6, aga ka kahju suurust kui taastusremondi maksumust LKS § 47 lg 2, 3 järgi. Arvestades eelmärgitud tunnistaja ütlusi selles, et pärast kalkulatsiooni saamist vaadati see üle ja et käsitleja leidis, et teatud tööd ei ole vajalikud ega teatud osad nagu kalkulatsiooni p-s 1,2 märgitud detailid ei kuulu vahetamisele, et pärast selgus, et tala ei saanud vigastada ja et esistanget oli võimalik remontida mitte vahetama, siis leiab kohus, et kindlustusandja on kahju käsitlemise käigus hinnanud kooskõlas LKS 35 lg 4, 6 pärast remondikalkulatsiooni saamist selle suurust ning sellest tulenevalt on ka

taastusremondi suurus ka vigastuste iseloomust tulenevalt vähenenud. Seega ei ole kindlustusandja hüvitanud põhjendamatuid kulutusi, millega on ümber lükatud IR vastupidised väited kahju suuruse ja remondiarve fabritseerimisest. Arvestades asjaolu, et vaidluses on hageja tõendanud, et Mazda 6 reg.m XXX sai vigastusi e. kahju teeliikluses kindlustamisele kuuluva sõiduki Volkswagen Passat Variant reg.m XXX liikumise tagajärjel, siis tekkis Volkswagen Passat Variant reg.m XXX valdajal tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega ning tegemist oli liikluskahjuga ning kindlustusjuhtumiga LKS § 26 lg 1, 2 p 1-4 tähenduses ning hagejal kui kindlustusandjal tekkis LKS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamise kohustus kannatanu ees. Maksekorraldusega nr H6224 08.10.2007.a. ning kohtule menetluse käigus esitatud panga pitseri ja telleri allkirjaga esitatud maksekorruse (lk 106) ning Swedbank AS kirjaga 20.03.2009.a. nr 200.491-030/14532 (lk 129) on hageja tõendanud ka märgitud 7 615 krooni tasumist IMEOÜ-le. Seega on hageja kahju ka hüvitanud, tasudes kulude eest vahetult remondifirmale LKS 35 lg 6 alusel. Nende tõenditega on hageja ümber lükanud kostja kahtluse olematust maksest. IRei ole juhtumist teatanud kindlustusandjale ega ole sõidukit ülevaatuseks esitanud, samuti ei ole andnud kirjalikku seletust juhtunud asjaolude kohta, milline kohustus oli tal LKS § 38 lg 2,3 järgi. Selles vaidlus puudus. Tunnistaja MRütluste koheselt teavitas ta kostjat telefoni teel, et ta peab oma sõiduki ülevaatuseks tooma, seega on hageja tõendanud, et ta on kostjat ka teavitanud tema kohustustest. Õige on iseenesest, et kirjalik pretensioon saadeti kostjale küll valel aadressil, mida kostja ei saanud kätte, kuna ta seal ei ela, ent kostjat on teavitatud tema kohustustest telefoni teel. Kuna kostja ei ole sõidukit ülevaatuseks esitanud, kirjalikke selgitusi esitanud, on SKAS-l kooskõlas LKS § 48 lg 2 p 8 ja 9 tagasinõudeõigus IR vastu 30% ulatuses hüvitisest. Hüvitis oli 7 615 krooni, seega 30% on 2 284,50 krooni. Seega on SKAS-i hagi IR vastu tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja I. Rullilt tuleb SKAS-i kasuks välja mõista 2 284,50 krooni. Vastuhagi Vastuhagis tugines IR sellele, et hageja ei esitanud hagiga koos fotosid vigastatud sõidukist, fotod, mis on esitatud menetluse käigus hiljem on ebaselged, maksekorraldus, millega maksti välja kahju, puudus telleri allkiri ja pitsat. Kindlustusandja on tekitanud sellega juriidilist vägivalda, fabritseerinud olematu liiklusõnnetuse, millega on tekitanud vastuhagejale mittevaralist kahju, tema töövõime on langenud, vastukostja on rikkunud seadust ja käitunud heade kommete vastaselt. Teisisõnu nõuab IR mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et kindlustusandja on sündmust käsitlenud ebaõigesti, lubamatul viisil, sellist liiklusõnnetust või –avariid pole olnud, on esitanud ebausutavaid tõendeid. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Nimetatud sättest tuleneb isiku õigus nõuda talle tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist, kuid konkreetsem nõudenorm tuleneb Eesti Vabariigi Põhiseadusest madalamal seisvast õigusaktist. VÕS § 1043 järgi kuulub teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele, kui teine isik on kahju tekitamises süüdi või vastutab vastavalt seadusele. Kahju hüvitamise eelduseks on kahju tekkimine, tegu, põhjuslik seos kahju tekitava teo ja kahju vahel, teo õigusvastasus ning süü, va siis kui süü olemasolu ei ole vajalik. VÕS § 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või nõuda VÕS 53. ptk-s sätestatud alusel (delikt). Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab 53. ptk sätestatud alustel nõuda juhul kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. VÕS § 115 lg 1 alusel saab isik lepingulise kohustuse rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 134 lg 1 alusel

lepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral üksnes siis, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralist kahju. VÕS § 422 lg 1 sätestab kindlustuslepingu mõiste, mille järgi korral peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisele tekkinud kahju hüvitama, maksma kokkulepitud rahasummaühekordselt või osadena või täitma muu kokkulepitud viisil, teine isi kohustub maksma kindlustusmakseid. VÕS § 510 sätestab vastutuskindlustuse kui ühe kindlustuslepingu liigi. Vastutuskindlustuse puhul peab VÕS § 510 järgi kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindluste kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. Üheks vastutuskindlustuseks on kohustuslik vastutuskindlustus VÕS § 520 järgi, mille puhul on kindlustusandja kohustatud seaduse alusel nõutavat vastutuskindlustuse lepingut sõlmima, kui kindlustusvõtja vastutab tüüptingimustes ettenähtud tingimustel. LKS § 1 alusel on liikluskindlustus kohustuslik vastutuskindlustus ning kooskõlas LKS § 8 sõlmitakse selleks vastav leping, millest tulenevad poolte õigused ja kohustused. Seega on poolte vahel kohustuslik vastutuskindlustusleping, kus kindlustusvõtjaks on vastuhageja ja poolte õigused ning kohustused tulenevad lepingust. Liikluskindlustuse seadusest tulenevalt on võimalik liiklusõnnetuses kannatada saanud isikul nõuda liiklusõnnetusega seonduvalt mittevaralist kahju (LKS § 33 lg 1), samas ei tulene märgitud seadusest ega VÕS 4. osa 3. jao sätetest (vastutuskindlustuse regulatsioon) seda, et kahju tekitajal oleks õigus nõuda kindlustusandjalt lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel mittevaralise kahju hüvitamist. Liikluskindlustusleping on sõlmitud kannatanu mittevaralise huvi järgimisele vastavalt LKS § 33 lg 1 mitte aga kahju käsitlemisel sellest tingituna kahju tekitajale tekkinud ebamugavuste kui võimaliku mittevaralise tagajärje, huvi järgimisele. Seega ei saa vastuhageja nõuda kindlustusandjalt kindlustuslepingu rikkumise korral VÕS § 115 lg 1 ja 134 lg 1 tulenevalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna poolte vahel on leping, ehkki selle sisu, poolte õigused ja kohustused on sätestatud LKS § 8 lg 1 ja § 3 järgi seaduses, ei saa vastuhageja nõuda mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 1044 lg 2 mõtte kohaselt SKAS-ilt kindlustuslepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu VÕS § 1043 ja § 1045 ja lg 2 p 7 ja § 1045 lg 2 p 8 järgi. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 2 p 7 sätestab kahju hüvitamise kohustuse, kui rikutud on seadusest tulenevat kohustust, mille eesmärgiks pidi olema konkreetse kahju, sh mittevaralise kahju ärahoidmise eesmärk (kaitsenorm) ja § 1043 ja § 1045 lg 2 p 8 sätestab kahju hüvitamise siis, kui on tahtlikult rikutud on häid kombeid. Lisaks märgib kohus järgmist. Põhihagi raames leidis tõendamist, et vastuhageja oli vastutav vaidlusaluses liiklusõnnetuses. Samuti leidis tõendamist liikluskahju tekkimine, selle ulatus, asjaolu, et liikluskahju tekkis vastuhageja sõiduki liikumise tulemusel, et tegemist oli liikluskindlustusjuhtumiga. Seega olid ümber lükatud kostja väited olematust liiklusõnnetusest ja kindlustusjuhtumist ja nende fabritseerimisest kindlustusandja poolt. Kindlustusandja oli kindlustushüvitise nõude saamisel kohustatud kooskõlas LKS § 7 lg 1 kahju hüvitama ja nõuet LKS § 43 alusel käsitlema, tegema kindlaks kahju ulatuse LKS § 47, § 34, 35 järgi e. teisisõnu oma lepingust, mille tingimused lähtuvad seadusest, tulenevaid kohustusi täitnud. Seega on AS SK käitunud nii lepingust kui seadusest tulenevalt õiguspäraselt, mistõttu ei saa tõusetuda küsimust õigusrikkumisest (õigusvastasus) kui ühest eeldusest kahju, sh mittevaralise kahju hüvitamiseks. Asjaolu, et kindlustusandja esitas vastuhageja arvates ebaselgeid, ebapiisavaid tõendeid või ei esitanud koos hagiavaldusega kõiki tõendeid, ja esitas täiendavalt tõendeid kohtumenetluse käigus, ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumine ega heade kommete vastane tahtlik käitumine. TsMS § 231 lg-

te 2-4 mõtte kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida teine pool ei vaidlusta või võtab omaks. Kuna kostja vaidlustas õnnetuse sündmuse, kahju tekkimise, selle ulatuse ja kahju hüvitamise, leidis, et fotod on ebaselged, siis esitas hageja omapoolsed täiendavad tõendid: tunnistaja ütlused, kahjukäsitluse toimiku tõenditest koopiad, sh kohtu poolt varem ülalpool viidatud remondifirma kalkulatsiooni, sõiduki ülevaatuse akti, fotod. Lisaks esitas hageja kostja kahtluse tõttu maksekorralduse koos panga vastava pitsati ja töötaja allkirjaga ning panga kirja selleks, et tõendada kahju faktilist hüvitamist. Märgitud tõendite esitamine on kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku 25. ptk –s tõendite esitamist reguleerivate sätetega ega ole kuidagi vastuolus seadusega ning ei ole heade kommete vastane tahtlik käitumine vastuhageja suhtes. Hagihinna suurendamine ja vähendamine on hageja õigus TsMS § 206 lg 1 järgi. Teisisõnu on kindlustusandja käitunud õiguspäraselt, tõendanud menetluses oma väiteid ega ole sellega kostjad petnud ega fabritseerinud olematut liiklusõnnetust, mistõttu on väidetavast ebamugavustest ja ebameeldivusest tingitud mittevaralise kahju hüvitamine vastuhagejale välistatud. Seda, kas mittevaraline kahju on tekkinud ja kas sellel on põhjuslik seos kostja käitumisega, ei pea kohus hindama, kuna vastuhagi jääb ülaltoodud põhjustel rahuldamata ning muude kahju hüvitamise eelduseks olevate asjaolude hindamiseks puudub vajadus. Eeltoodu tõttu jääb IR nõue AS-i SK vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 50 000 krooni rahuldamata. Menetluskulude jaotus, hagi ja vastuhagi hind TsMS § 162 lg 1-2 kannab hagimenetluses kulud, sj vajalikud kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1,2 jätab kohus SKAS menetluskulud vähendatud nõude piires IR kanda. Tsiviilasja hind on vähendatud haginõude hind 2284,50 krooni. Kuna vastuhagi jääb rahuldamata, jäävad vastuhagis SKAS menetluskulud TsMS § 162 lg 1-3 IR kanda. Vastuhagi hind on 50 000 krooni. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist saab menetlusosaline nõuda vastava avalduse esitamisega maakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.