Tsiviilasja number
2-08-67001
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.03.2011 Tallinnas
Tsiviilasi
Salva Kindlustuse AS hagi Ivo Rulli vastu tagasinõude korras kahju hüvitamiseks ning Ivo Rulli vastuhagi Salva Kindlustuse AS vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2284,50 krooni (146,01 eurot)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.04.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ivo Rulli apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn), esindaja Katrin Starkopf Kostja Ivo Rull (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
Jätta Harju Maakohtu 05.04.2010 otsus tsiviilasjas nr. 2-08-67001 muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusosaline võib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest.
Asjaolud Salva Kindlustuse AS esitas 13.10.2008 Harju Maakohtule hagi Ivo Rulli vastu tagasinõude korras kahju hüvitamiseks Salva Kindlustuse AS-s on kahjujuhtumina registreeritud liiklusõnnetus, mis toimus 07.08.2007 Rannamäe tee 5 juures parklas, mille käigus kostja, juhtides Hansa Liising Eesti AS-le kuuluvat sõidukit Volkswagen Passat Variant (reg. märgiga 096AUI), tagurdas otsa Hansa Liising Eesti AS-le kuuluvale sõidukile Mazda 6 (reg.m 065MGB). Mazda 6 esistange sai kahjustusi. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki Volkswagen Passat Variant valdaja tsiviilvastutus kindlustatud hageja juures. Hageja hüvitas kostja tekitatud kahju ja tasus OÜ-le Inchape Motors Estonia Mazda 6 taastusremondi eest 7615 krooni. Juhtumi käsituskulud olid 1675,30 krooni, mille tasus hageja Salva Kahjukäsitluse OÜ-le. Politsei ei koostanud akti ega alustanud väärteomenetlust, kuna juhid said vastutuse osas kokkuleppele. Kostja ei ole hagejale liiklusõnnetusest teatanud ega esitanud sõidukit, mis osales õnnetuses, ülevaatuseks hagejale ega esitanud seletuskirja. Hageja palus kostjalt välja mõista 2284,50 krooni, mis on 30% kindlustushüvitisest. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. 07.08.2007 kella 13 paiku tegi Rannamäe tee 5 parklas Volkswagen Passat Variant tagurdades kerge puute sõiduautole Mazda 6, millele ei tekkinud ühtegi kriimu. Kostja vabandas teise juhi ees. Teine juht ähvardas kostjat ja nõudis kahju hüvitamiseks 3000 krooni, millest kostja keeldus. Kostja tegi Mazda 6-st kaks digifotot, millelt nähtub, et sõidukil ei ole vigastusi. Sündmuskohale tulnud politsei ei koostanud liiklusõnnetuse kohta akti, kuna sõidukitel vigastusi ei olnud. Salva Kindlustuse AS pöördus hageja poole fabritseeritud remonttööde arvega ja enda tütarettevõttega seotud menetluskulude tasumise nõudes. Kostja esitas 17.02.2009 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista 50 000 krooni pettusega esitatud võlanõude ja sellega kaasnenud põhjendamatute moraalsete kannatuste tekitamise eest. Kindlustusandja on fabritseerinud 2007.a septembris olematu avarii eest kostja vastu remondiarve 7615 krooni koostöös autoremonti teostava Inchcape Motors Estonia OÜ-ga. Lisaks on nõudnud alusetult kahju käsitlemise kulusid 1675,30 krooni. Sõiduki ülevaatuse akt on puudulik: selles puuduvad vigastuste kirjeldused, väidetavate vigastuste loetelu on arusaamatu, hageja ei esitanud fotosid koos hagiavaldusega, fotod on esitatud jaanuaris 2009.a, mis on udused ja sellelt ei ole vigastusi võimalik tuvastada. Hagiavaldusega koos esitatud maksekorraldusel H6224 puudub panga pitser ja telleri allkiri. Kindlustusandja on rajanud oma võlanõude pettusele, mis on kostjat emotsionaalselt rõhunud. Kostja on tundnud juriidilist vägivalda olematu autoremondi eest raha väljapressimiseks, mistõttu on tal periooditi vähenenud töövõime, ta on pidanud tutvuma õigusaktidega ja osalema kohtuvaidluses. Hageja on rikkunud häid kombeid. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Vastuhagi väited on tõendamata. Sõiduki ülevaatuse kohta on koostatud akt, millest nähtuvad Mazda 6 vigastused, kogu kahjukäsitlustoimiku esitamine ei ole koos hagiga kohustuslik, kindlustusandja ei ole kostjale kahju tekitanud. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks kahju hüvitamiseks 2284,50 krooni. Menetluskulud jäid kostja kanda. 2(6)
Vaidluse all ei ole asjaolu, et sündmus saabus teeliikluses kindlustamisele kuulunud sõidukiga selle liikumise tagajärjel ja et sõiduki valdaja (kostja) tsiviilvastutus oli kindlustatud. Vaidlus puudub selles, et Boris Grigorjev pöördus kindlustusandja poole Mazda 6 tekkinud kahju menetlemiseks. Seega tekkis kindlustusandjal kohustus LKS § 7 lg 1 ja § 43 lg 1 ja 2 alusel nõuet menetleda ja teenindada kahjunõude esitanud isikut. Vabariigi Valitsuse määruse 20.02.2001 nr 68 § 1 lg 1 sätestab, et kui liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis ainult varaline kahju sõiduki kahjustamise tõttu ning kui õnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saaja on juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimuses ühel meelel, ei ole vaja politseile teatada. Osalised vormistavad oma arvamuse kirjalikult käesoleva määruse § 9 kohase teatena liiklusõnnetusest ja tegutsevad vastavalt liikluskindlustuse seadusele. Määruse § 9 sätestab, mida teade peab sisaldama. Viidatud määruses sätestatud nõuded liiklusõnnetuse asjaolude kohta on kehtestatud eesmärgiga kergendada õnnetuses osalenud isikutele õnnetuse asjaolude kirjeldamist, küll aga ei tulene viidatud määrusest ega liikluskindlustuse seadusest, et juhul kui teatel ei ole määruse §-s 9 nimetatud asjaolusid märgitud, siis ei ole tõendatud liiklusõnnetuse toimumine. Hageja esitatud õnnetuse teatest nähtub, et sellel on märge õnnetuse toimumise aja ja koha kohta, kannatada saanud sõiduki ja selle juhi ja omaniku andmed, vigastuse koht. Lisaks on esitanud hageja kohtule skeemi, millel on andmed juhtunu tekkemehhanismi kohta, samuti andmed õnnetuse põhjustanud isiku ja sõiduki kohta, aga ka seda, et Mazda 6 esiots sai kahjustada. Lisaks on skeemil I. Rulli omakäeline märge selle kohta, et I. Rull tegi tagurdades autole 065MGB väikese puute. Seega on I. Rull märkusega kinnitanud, et Mazda 6 sai puute I. Rulli sõidukilt ajal, mil I. Rull tagurdas tema juhitud sõidukit. Seega on liiklusõnnetuse asjaolusid kirjeldatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.02.01 määruse nr 68 § 9 sätestatule e kajastab oluliselt toimunud sündmusi: selle aega, kohta, osalenud isikuid ja sõidukit ning võimalikku kahjustust. Asjaolu, et märgitud teade ja skeem on kostja arvates puudulik, ei tähenda, et juhtumit pole toimunud või võtaks ära võimaluse juhtunu asjaolusid üldse tõendada. Eeltoodu alusel on märgitud teate ja skeemiga tõendatud, et vaidlusalune sündmus, mis leidis aset 07.08.2007 Rannamäe tee 5 asuvas parklas sõidukite Volkswagen Passat Variant ja Mazda 6 vahel, on liiklusõnnetus. Hageja esitatud Põhja Politseiprefektuuri 06.01.2009 e-kirjast hagejale nähtub, et politseiametnik käis sündmuskohal, ent akti ei koostanud, kuna osalenud juhid olid juhtunu osas samal meelel. Ehkki kostja leiab, et tema pole põhjustanud õnnetust ja kahju ülalviidatud Mazdale ning et kirjalik märkus väikesest puutest Mazdale seda ei tõenda, ei ole kostja tõendanud, et tal oli lahkarvamus selles, et õnnetuse oleks hoopis põhjustanud teine juht B. Grigorjev või õnnetuse asjaolud (sh toimumise aeg, skeem jm) oleksid olnud teistsugused. Samuti ei oodanud kostja ära politseid ega lasknud juhtunu asjaolusid tuvastada politseil. Seega on hageja viidatud teate ja skeemiga tõendanud, et kostja põhjustas märgitud liiklusõnnetuse, tagurdades otsa väikse puutega Mazdale. Kostja ei ole käinud andmas seletuskirja kindlustusandjale, teatanud juhtunust kindlustusandjale ja esitanud sõiduki ülevaatuseks kindlustusandjale kooskõlas LKS § 38 lg 2. Ehkki kostja leidis, et Mazda 6 ei saanud väidetavast tema juhitud sõiduki kergest puutest vigastusi e. kahju pole tekkinud, siis oli kostjal LKS § 38 lg 3 alusel kohustus käituda LKS § 38 lg 2 sätestatud viisil. LKS § 38 lg 3 sätestab, et kui liiklusõnnetuse osalenud isik ei tea, kas ta on liikluskahju tekitanu või kannatanu, peab ta käituma LKS § 38 lg 2 viisil e. teisisõnu sõltumata enda hinnangust või arvamusest juhtunu kohta, on kohustus igal juhul teavitada kindlustusandjat juhtunust, esitada kirjalik seletuskiri ja näidata ka sõidukit. LKS § 39 lg 1 alusel peavad mõlemad nii kahju tekitaja kui kannatanu 3(6)
säilitama sõidukid liiklusõnnetuse järgses seisundis ning esitama need kindlustusandjale ülevaatuseks. LKS § 38 lg 3 ja § 39 lg 1 tuleneva kohustuse täitmise eesmärgiks on tegelike asjaolude väljaselgitamine, sj kahju ulatuse, mille suurust kostja eitas, väljaselgitamine. Kohtule esitatud liiklusõnnetuse teatest ja skeemist nähtub, et viidatud õnnetuses sai vigastada Mazda 6 esiosa. Nii hageja kui ka kostja esitatud fotodelt ei ole näha, et Mazdal esiosal oleksid vigastused. Kohtumenetluse käigus esitas hageja kahjukäsitlustoimiku koos sõiduki ülevaatuse aktiga, millel on kahjukäsitleja märkus, et Mazda 6-l on esistange ja tala vigastus. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja M. R. ütlustest nähtub, et tema vaatas kahju käsitlemise käigus Mazda 6 ise üle ja tuvastas, et sõiduki esistange nurgas oli muljumise jälgi ning värvipraod ca 5cm x 4cm, lisaks oli eemal veel kriimustusi, ning et õnnetuse skeemi, millel oli I. Rulli märge puute kohta, hinnates sai järeldada, et Mazda 6 vigastused said olla põhjustatud mainitud puutest. Ütluste kohaselt tuvastas tunnistaja maksimaalsed vigastused, mis võisid sõidukil olla, seejuures võis olla tala vigastus; esistange kuulus tunnistaja arvamuse kohaselt remontimisele, mitte väljavahetamisele Ütluste kohaselt anti sõiduk garantiiremondiks, mitte detailide vahetuseks. Pärast kalkulatsiooni saamist selgus, et Inchcape Motors Estonia OÜ ei tuvastanud tala vigastust. Tunnistaja ütles, et pärast vähendati garanteerimisele kuuluvat summat, kuna tema arvates oli võimalik esistanget remontida, ning kalkulatsiooni p-s 1, 2 märgitu ei läinud vahetamisele. Esitatud Inchcape Motors Estonia OÜ 09.08.2007 kalkulatsiooni AP-1/697 kohaselt oli kogu tööde maksumus 15 344 krooni, ent tunnistaja ütluste kohaselt võre ja tulesuunaja vahetus ei kuulunud hüvitamisele. 12.09.2007 garantiikiri oli antud 7000 kroonile märkusega vajadusest kooskõlastada lisakulud detailidele ja remondile, mis pole seotud kahjujuhtumiga. Inchcape Motors Estonia OÜ lõplik arve oli esitatud Mazda 6 esistange remondile, töödele, värvile kokku 7615 krooni, mis on ka vastavalt maksekorraldusele tasutud 08.10.2007. Eeltoodud tunnistaja ütluste, sõiduki ülevaatuse akti, remondifirma kalkulatsiooni ja lõpliku arvega nr 534077 on hageja tõendanud Mazda 6 esinevaid vigastusi ja seda, et need vigastused (kahju) tekkisid vaidlusalusest kokkupuutest Volkswagen Passat Variandiga e. põhjuslikku seost viidatud sõiduki liikumisest vastu Mazda 6, aga ka kahju suurust kui taastusremondi maksumust. Seega ei ole kindlustusandja hüvitanud põhjendamatuid kulutusi, millega on ümber lükatud kostja vastupidised väited kahju suuruse ja remondiarve fabritseerimisest. Arvestades asjaolu, et vaidluses on hageja tõendanud, et Mazda 6 sai vigastusi e. kahju teeliikluses kindlustamisele kuuluva sõiduki Volkswagen Passat Variant liikumise tagajärjel, siis tekkis Volkswagen Passat Variant valdajal tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega ning tegemist oli liikluskahjuga ning kindlustusjuhtumiga LKS § 26 lg 1, 2 p 1-4 tähenduses ning hagejal kui kindlustusandjal tekkis LKS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamise kohustus kannatanu ees. 08.10.2007 maksekorraldusega nr H6224 ning menetluse käigus esitatud panga pitseri ja telleri allkirjaga esitatud maksekorruse ning Swedbank AS 20.03.2009 kirjaga nr 200.491030/14532 on hageja tõendanud ka märgitud 7615 krooni tasumist Inchcape Motors Estonia OÜ-le. Seega on hageja kahju ka hüvitanud, tasudes kulude eest vahetult remondifirmale LKS 35 lg 6 alusel. Nende tõenditega on hageja ümber lükanud kostja kahtluse olematust maksest. Kostja ei ole juhtumist teatanud kindlustusandjale ega ole sõidukit ülevaatuseks esitanud, samuti ei ole andnud kirjalikku seletust juhtunud asjaolude kohta, milline kohustus oli tal LKS § 38 lg 2,3 järgi. Selles vaidlus puudus. Tunnistaja M. R. ütluste koheselt teavitas ta 4(6)
kostjat telefoni teel, et too peab oma sõiduki ülevaatuseks tooma, seega on hageja tõendanud, et ta on kostjat ka teavitanud tema kohustustest. Õige on iseenesest, et kirjalik pretensioon saadeti kostjale küll valel aadressil, mida kostja ei saanud kätte, kuna ta seal ei ela, ent kostjat on teavitatud tema kohustustest telefoni teel. Kuna kostja ei ole sõidukit ülevaatuseks esitanud, kirjalikke selgitusi esitanud, on hagejal kooskõlas LKS § 48 lg 2 p 8 ja 9 tagasinõudeõigus kostja vastu 30% ulatuses hüvitisest, seega 2284,50 krooni. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Nimetatud sättest tuleneb isiku õigus nõuda talle tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist, kuid konkreetsem nõudenorm tuleneb põhiseadusest madalamal seisvast õigusaktist. Kuna poolte vahel on leping, ehkki selle sisu, poolte õigused ja kohustused on sätestatud LKS § 8 lg 1 ja § 3 järgi seaduses, ei saa kostja nõuda mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 1044 lg 2 mõtte kohaselt hagejalt kindlustuslepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu VÕS § 1043 ja § 1045 ja lg 2 p 7 ja § 1045 lg 2 p 8 järgi. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 2 p 7 sätestab kahju hüvitamise kohustuse, kui rikutud on seadusest tulenevat kohustust, mille eesmärgiks pidi olema konkreetse kahju, sh mittevaralise kahju ärahoidmise eesmärk (kaitsenorm) ja § 1043 ja § 1045 lg 2 p 8 sätestab kahju hüvitamise siis, kui tahtlikult rikutud on häid kombeid. Apellatsioonkaebus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamise osas ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja teostatud remonttööde aluseks olevat intsidenti ei saa pidada liiklusõnnetuseks ei juriidiliselt ega sisuliselt. Kohus on adekvaatselt tuvastanud, et 07.08.2007 juhtunud intsidendis politsei väärteomenetlust ei alustanud ega liiklusõnnetuse akti ei koostanud. Kostja väljakutsel 07.08.2007 sündmuskohale tulnud politsei jättis koostamata akti liiklusõnnetuse kohta, sest liiklusõnnetust ega kahju kummalegi sõiduautole politsei hinnangul ei olnud. Samas on kohus ebaadekvaatselt tõlgendanud 07.08.2007 koostatud venekeelset skeemi intsidendist kui nö poolte kokkulepet liiklusõnnetusest. Vastavalt Vabariigi valitsuse 20.02.2001 määruse 68 §-le 9 peavad poolte kokkuleppele korral olema liiklusõnnetuse teates olema muuhulgas järgmised andmed: liiklusõnnetuses osalenud juhi juhiloa andmed (juhiloa number, kategooria, väljaandja, kehtivus) ning teate koostajate nimed ja allkirjad. B. Grigorjevi koostatud skeemil puudub esimesel leheküljel I. Rulli allkirji ja nii esimesel kui teisel leheküljel B. Grigorjevi allkiri. Lisaks puuduvad antud skeemil mõlema intsidendi osapoole juhiloa andmed. Kostja ei ole kindel, et skeemi esimene lehekülg on koostatud 07.08.2007. Kostja kirjutas 07.08.2007 Rannavärav 5 parklas toimunud intsidendi kohta eraldi paberilehele oma eriarvamuse: “Tegin tagurdades autole 065 MGB väikese puute. I. Rull”. Kostja selgitas kohtumenetluses korduvalt, et selle lausega ta eitas liiklusõnnetuse ja väidetavate liikluskahjude olemasolu. Seega ei ole hagejal olnud mitte mingisugust juriidilist alust liiklusõnnetuse kahjumenetluse alustamiseks. 5(6)
Ka tõdes kohus otsuses, et nii hageja kui kostja esitatud fotodelt ei ole näha, et Mazda esiosal oleksid vigastused. Hoolimata sellest tõdemusest aktsepteeris kohus hageja remonditööde kahju 2284,50 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohus on poolte väiteid ja vastuväiteid otsuses põhjalikult ja ammendavalt käsitlenud, tõendeid hinnanud, asjas tähtsust omavad asjaolud tuvastanud ning oma järeldused põhjendanud vastavuses TsMS §-de 438 ja 442 lg. 8 nõuetele. Apellatsioonkaebuses toodud väidetele liiklusõnnetuse mittetoimumisest ja liikluskahju puudumisest on maakohtu otsuses juba vastatud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda.
Tiit Kollom
Reet Allikvere
Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.