Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest; apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.2 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. VÕS § 41 kohaselt, kui tüüptingimus on tühine, siis sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Tühise tingimuse asemele asub seadusest tulenev VÕS § 113 lg 1 regulatsioon. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 94 lg-le 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Vastavalt Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatule on VÕS §-s 94 lg 1 nimetatud intressimääraks viivitusperioodil olnud enne 01. jaanuari 2007 3,5% aastas; enne 01. juulit 2007 4%; enne 01. jaanuari 2008 4%; enne

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Menetluskuludeks on hageja põhinõudelt tasutud riigilõiv 1 000 krooni. Seoses põhinõude täieliku rahuldamisega tuleb menetluskuluna hageja tasutud riigilõiv välja mõista kostjalt hageja kasuks. TsMS § 138 (Menetluskulude koosseis ja arvestus) kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud (TsMS § 143 lg 2 p 5). Kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 174 lg 3 sätestatu kohaselt menetluskuludena hüvitatava summa kindlakstegemise avalduses sisalduvas menetluskulude nimekirjas tuleb detailselt näidata kulude koosseis ning avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Esialgne võlgnik on loovutanud nõude teisele isikule (inkassoteenust osutavale äriühingule), kelle põhitegevusala on eelduslikult inkassoteenuse (sissenõudeteenuse) osutamine, s. o võlgade sissenõudmine ning eelduslikult ka kohtusse hagi esitamine kvalifitseeritud juristi(de) kaasabil. Nähtuvalt kohtule esitatust on teine isik (inkassoteenuse osutaja) omakorda tarbinud õigusabi teenust kolmandalt äriühingult. Kohtule esitatud faktilistest asjaoludest nähtub, et tegemist on suhteliselt lihtsa võlanõude kohtule esitamisega. Hageja on nimetanud õigusabi kuluks 2 500 krooni ilma kulutusi detailselt käsitlemata TsMS § 174 lg 3 kohaselt. Arvestades asjaolu, et nähtuvalt tsiviilasjast on sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale esindamiseks kulutatud ajale põhjendatud kulutusteks 800 krooni. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist n. n masshagiga, milliseid on kohtutele esitatud arvukalt teiste kostjate vastu ja on oma sisu poolest ühetaolised. Samuti tuleb arvestada, et hagi kõrvalnõudes on tagaseljaotsusega osaliselt rahuldatud.

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.