Võlaõigus › Võõrandamislepingud

3.Määruse ärakiri saata menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust

Asjaolud, menetluse käik ja kompromisslepingu sisu 22.10.2009. a esitas hageja Mati Tooma kohtule hagiavalduse I. Prjažnikov'i vastu ostuhinna 10 000 krooni tasumise ning vallasasjade võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes. 02.12.2009a. tegi Pärnu Maakohut kohtumääruse, millega rahuldas osaliselt hageja menetlusabi taotluse. 02.12.2009a. tegi Pärnu Maakohut kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse. 14.12.2009a. esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. 16.12.2009a. kohtumäärusega jättis Pärnu Maakohus rahuldamata kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. 22.12.2009a. esitas kostja kirjaliku vastuse. 27.01.2010. toimus kohtu eelistung. 30.03.2010.a. toimus kohtuistung. Kohtuistungil esitasid pooled kohtule kompromissi. Kompromissi kohaselt: 1) Kostja Igor Prjažnikov tasub hageja Mati Tooma’le hiljemalt 01.04.2010.a. 7000 krooni hageja Mati Tooma arveldusarvele nr. *; 2) Muruniiduk Jonsered 500, mootorsaag Stihl 026, päramootor Yamaha 3,5 ja paadikäru koos aerudega antakse kostja Igor Prjažnikov’i poolt hageja Mati Tooma’le üle hiljemalt ühe kuu jooksul arvates käesoleva menetlust lõpetava kohtulahendi kättesaamisest kostja Igor Prjažnikov’i poolt; 3) Kostja Igor Prjažnikov annab hageja Mati Tooma’le välja plastpaadi registreerimisnumbriga nr. LSA 267. Kui plastpaati ei ole võimalik välja anda hiljemalt 01.08.2010.a., siis kohustub kostja Igor Prjažnikov andma hageja Mati Tooma omandisse sarnaste omadustega plastpaadi hiljemalt 01.09.2010.a.; 4) Kostja Igor Prjažnikov hüvitab hageja Mati Tooma’le tema poolt tasumisele kuuluvast riigilõivust summas 3750 krooni 1/2 , see on 1875 krooni hiljemalt 12.04.2010.a. Pooled palusid seoses kompromissi esitamisega menetlus lõpetada. Samuti välistasid pooled määruskaebuse esitamise õiguse.

Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Poolte kokkulepe määruskaebuse esitamise õigus välistada vastab seadusele. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg. 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu p. 4 kohaselt jääb menetluskulu summas 1875 krooni kostja kanda ja see on hõlmatud poolte vahel sõlmitud kompromisslepinguga. Riigilõiv summas 1875 krooni jääb hageja enda kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. 02.12.2009a. kohtumäärusega oli hagejale määratud 7500 kroonise riigilõivu tasumine kuue kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1 ja 190 lg 7 vabastab kohus hageja M. Tooma riigilõivu tasumise kohustusest riigi tuludesse summas 3750 krooni ning M. Toomal tuleb tasuda riigilõiv riigi tuludesse summas 3750 krooni. Kohus teeb selle kohta eraldi määruse. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.