Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Axxx Sxxxx arveldusarvele nr 17000651400.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule poolte kokkuleppel 1 (ühe) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik Jxxx-Jxxxxxx Kxxxxxx esitas 25.05.2009. a kohtule hagiavalduse Ergo Kindlustuse AS-i vastu kindlustushüvitise summas 335 835,93 krooni nõudes. Kostja ERGO Kindlustuse AS vaidles 20.07.2009. a kirjalikus vastuses hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 14.12.2009. a. Kohtuistungil avaldasid pooled võimalust lahendada asi kompromissiga. Kohus andis pooltele aja läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi sõlmimiseks. 23.02.2010. a esitasid pooled kohtule 15.02.2010. a sõlmitud kompromissi. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433 TsMS § 432 näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud

tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissis kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled taotlesid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist ühe päevani alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja oli kohtu 26.06.2009.a määrusega vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. TsMs § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks oli 35 000 krooni. l Kohus arvestab TsMS § 190 lg 7 ja § 150 lg 2 p 1 sätestad põhimõtet ja vähendab tasumisele kuuluvat riigilõivu poole võrra, sest pooled sõlmisid kompromissi. Seega kuuluks tasumisele riigilõiv 17 500 krooni. Kostja leidis, et nimetatud summa tuleks vastavalt komproimissile jätta täies ulatuses hageja kanda, kuid alternatiivselt nõustus ka olukorraga, kus riigilõiv jagatakse proportsionaalselt nõude rahuldamisega. Hageja leidis, et riigilõiv tuleks jagada proportsionaalselt nõude rahuldamisega. Kohus leiab, et õiglane on jagada tasumisel kuuluv riigilõiv jaguneb proportsionaalselt nõude rahuldamise ulatusega lähtudes TsMS § 163 lg 1. Kuna pooled leppisid kokku nõude rahuldamises 14.88% ulatuses, jääb riigilõiv nimetatud ulatuses kostja kanda ning ülejäänud ulatuses hageja kanda. Tasumisele kuulub seega riigilõiv järgmiselt: hagejal 14 896 krooni ja kostjal 2604 krooni. Lähtudes TsMS § 179 lg 5 võivad pooled kohustuse täita vabatahtlikult 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest ja esitama nimetatud tähtaja jooksul maksekorralduse Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.