lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-53438/15

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 26.03.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-08-53438/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.03.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1679
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 127 lg 6Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusAÕS § 98 lg 1TeatamiskohustusKarS § 202Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuVÕS § 1045 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-53438/4Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja13.10.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.märts 2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-53438

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi hagi Aleksandr Aleksejevi vastu 6000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.oktoobri 2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Aleksejevi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

09.märts 2010, avalik kohtuistung Hageja Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja Aleksandr Aleksejev (ik XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXX XXX XX-XX XXXXXXX)

4000 krooni Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 13.oktoobri 2009 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad kostja, Aleksandr Aleksejevi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 1050 lg 1Süü vastutuse alusena

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

1.11.08.2009 esitas Eesti Vabariik Harju Maakohtusse hagi Aleksandr Aleksejevi vastu 6000 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja süüdi Harju Maakohtu 13.02.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-15986 karistusseadustiku § 202 lg 1 järgi seoses sellega, et kostja võttis 27.04.2007 Tallinna kesklinnas XXXXXX tänava alguses optikakaupluse juurest ühe paari prille hinnaga 6000 krooni, mis pärinesid eelnevalt rüüstatud XXXXXX X asuvast OÜ-le S. kuuluvast L. kauplusest.
2.Vastavalt Põhja Ringkonnaprokuratuuriga 13.12.2007 sõlmitud kokkuleppele nõustus kostja esitatud süüdistuse sisu, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt nõutavas karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes märgiti, et kostja sai aru ja oli teadlik, et prillid on saadud samal ajal Tallinnas toimunud massiliste korratuste ajal rüüstamise käigus, so kuriteo toimepanemise tulemusena. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei esitatud. Vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi.
3.OÜ S. esitas Rahandusministeeriumile taotluse kahju hüvitamiseks ja loovutas nõude Eesti Vabariigile. Taotluse kohaselt tekitati OÜ-le S. kahju 26.04.2007 Tallinnas toimunud massilise avaliku korra rikkumise käigus XXXXXX X asuva L. kaupluses oleva kauba vargusega. Taotlust menetles Salva Kindlustuse AS, kes täitis 02.05.2007 EV Rahandusministeeriumi kaudu ning MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liit vahel sõlmitud käsunduslepingut nr 87. 29.06.2007 esitas Salva Kindlustuse AS hagejale kahju hüvitamise ettepaneku OÜ-le S. tekitatud kahju hüvitamiseks summas 109 835,65 krooni ning rahandusministri 24.07.2007 käskkirja nr 460 alusel kanti OÜ-le S. nimetatud summa üle. Kostja, kes mõisteti süüdi KarS § 202 sätestatud kuriteo toimepanemises on VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi vastutav kahju eest, mis tekkis massiliste korratuste käigus. Hageja nõudeõigus tulenes Eesti Vabariigi ja MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liit vahelisest 02.05.2007 sõlmitud käsunduslepingust ja Vabariigi Valitsuse 08.05.2007 korralduse nr 235 p-st 7. Kostja pani oma tegevusega toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omastamise, nagu ka kokkuleppes on märgitud. Kostja tegevuseta ei oleks kahju tekkinud, s.t kostja tegevus on põhjuslikus seoses kahju tekitamisega S. OÜ-le. Kostja vastus
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal puudub õiguslik alus tema vastu nõude esitamiseks. Kohtuotsusega tunnistati kostja süüdi eelkõige maast võetud kunstlillede omastamises, millised ta kinkis mööduvatele neidudele ning järelejäänud lilled asetas sõiduauto pagasiruumi. Prillide suhtes oli märgitud vaid asjaolu, et hageja korjas need kaupluse eest üles, kuid prillide seisukorrast ja nende edaspidisest saatusest ei ole kohtuotsuses midagi märgitud. Vastavalt kostja ning teise kohtualuse J. B. ütlustele võttis kostja maast katkised prillid, millised seejärel minema viskas. Kostja teos ja hagejale tekkinud kahjus puudub põhjuslik seos. Kostja ei varastanud prille optikapoest, vaid võttis üles katkised prillid. Asjaolu, et hageja korjas üles purunenud eseme ja hoidis seda enda juures, ei saanud iseenesest hagejale kahju tekitada.
5.14.09.2009 täiendavas vastuses märkis kostja, et kannatanu omandiõigus oli rikutud juba enne seda kui kostja prillid maast võttis. Omandiõigust rikkusid need inimesed, kes purustasid optikakauplust. Kriminaalasi algatati kostja vabatahtliku politseisse ilmumise tulemusena. Prillide maksumus ja asjaolu, et kostja need maast võttis ja seejärel ära viskas, fikseeriti kostja tunnistuste alusel. Kriminaalasjas puuduvad

tõendid peale kostja tunnistuste ja teise kohtualuse J. B. (kostja tunnistusele mittevasturääkivad) tunnistuse. Asjaolu, et kriminaalasja otsuses on märgitud, et kostja nõustus esitatud süüdistuse sisu, kahju laadi ja suurusega, ei saa käesolevas asjas tõendina arvestada, kuna kokkuleppe p 4, mis käsitleb kahju laadi ja suurust, sisaldab kahju kirjeldust, mis tekitati OÜ-le S. suurusega 400 000 krooni. Hageja ei esitanud tõendeid, mis kinnitaks kostja poolt kahju tekitamise fakti ja kahju suurust. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

6.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4000 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidluse all asjaolu, et hagejal on nõudeõigus kahju tekitanud isikute vastu 27.04.2007 toimunud massiliste rahutuste käigus kolmandatele isikutele tekitatud ja riigi poolt hüvitatud kahju osas. Kohus tuvastas, et kostja võttis maast optikapoe rüüstamise käigus tänavale kukkunud kahed prillid, milledest ühed viskas minema, teised võttis endale. Kostja väide, et prillid olid kõverad ja kasutuskõlbmatud, ei ole tõendatud. Tõendatud on kostja õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi ning lisaks sellele on kostja tegu õigusvastane ka heade kommete vastase tahtliku käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Heade kommete kohane käitumine eeldanuks, et kostja, kes sai aru, et prillid on tänaval optikapoe rüüstamise tulemusena, oleks need poodi tagastanud. Rüüstatud vara omastamine ei ole ühiskonnas valitsevate moraalinormidega kooskõlas olev käitumine. Kostja on süüdi õigusvastase teo toimepanemises tahtluse vormis VÕS § 1050 lg 1 ja § 104 lg 5 järgi, kuna oli prille võttes teadlik, et need pärinesid rüüstatud kauplusest. Kostja õigusvastase teo ja OÜ-le S. tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks neid prille tänavalt üles korjanud, oleks need jäänud tänavale ja OÜ S. esindajad oleks nad tänavalt leidnud. Kui kostja oleks käitunud heade kommete kohaselt ja prillid poodi tagastanud, poleks OÜ-l S. selles osas kahju tekkinud. Kostja võttis prillid tänavalt üles ja jättis need endale.
7.Hageja ei tõendanud päikeseprillide maksumust. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus arvestas asjaoludega, et tegemist on kesklinnas tegutseva optikakauplusega, kus müüakse keskmisest kallimate kaubamärkidega prille, kostja poolt maast ülesvõetud teised päikeseprillid maksid 6000 krooni ja pidas seetõttu usutavaks, et kostja poolt üles võetud ja endale jäetud prillid maksid vähemalt 4000 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.Kostja palus tühistada maakohtu otsuse temalt 4000 krooni väljamõistmise osas ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
9.Kohus kohaldas VÕS § 127 lg-t 6 õigusvastaselt. Samuti ei saa kostja suhtes kohaldada VÕS § 1045 lg 1 p 5, kuna kostja ei tekitanud kannatanule kahju ning kostja tegevuse ja OÜ-le S. tekitatud kahju vahel puudub põhjuslik seos.
10.Kriminaalasjas nr 1-07-15986 oli tuvastatud, et kostja võttis maast 2 paari prille, ühel paaril oli hinnalipik 6 000 krooni kohta ning need olid juba katki. Teised prillid olid kõverad. Päikeseprillid, mis kostja üles korjas, viskas ta pärast minema, kuna need olid katki. Kohtuotsuse põhjendavas osas leidis kohus, et kostja viskas ära ainult ühe paari prille ja teise paari jättis endale. Samuti märkis kohus, et kostja ei väitnud ülekuulamisel, et ta oleks ka teised prillid minema visanud, millest tulenevalt on loogiline eeldada, et kostja võttis need endale. Kostja ei pea kohtu sellist järeldust loogiliseks. Kriminaalasja materjalidest järeldub, et kostja võttis 2 paari prille üles ning seejärel viskas need ära. Kuna see oli üks tegevus, siis ei olnud ka ülekuulamisel

eraldi ära märgitud, millised prillid olid esimesena või teisena ära visatud. Fotolt nähtub, et need prillid, mis kostja endale pähe pani, olid ilma klaasideta. Järelikult ei ole alust kahelda kostja ütlustes selles osas, et nimetatud prillid olid kõverad.

11.Kannatanu omandiõigus oli rikutud juba enne seda kui kostja prillid maast võttis ning prillid olid juba selleks momendiks rikutud. Järelikult ei põhjustanud kostja tegevus OÜ-le S. kahju. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole tõendanud, et kostja omandas vaidlusalused prillid. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Ringkonnakohus, ära kuulanud kostja ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
14.Kostja kordab apellatsioonkaebuses põhiliselt väiteid, mis ta esitas ka esimese astme kohtule. Maakohus on nendele piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
15.Maakohus ei rikkunud asja menetlemisel ja otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti ja leidis põhjendatult, et kostja on deliktiõiguse sätete alusel vastutav OÜ-le S. tekitatud kahju eest, kuna ta omandas nimetatud äriühingule kuuluvad prillid, olles teadlik, et need on tänavale sattunud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kostja oleks AÕS § 98 lg 1 järgi pidanud prillide leidmisest viivitamatult teatama optikakauplusele või politseile. Nende omandamiseks ei olnud kostjal õigust. Kohus tuvastas õigesti nii kostja õigusvastase teo, kannatanul tekkinud kahju kui ka põhjusliku seose tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Kostja ei tõendanud süü puudumist. Tõendamata on kostja väited nii vaidlusaluste prillide kasutamiskõlbmatuse kui ka nende äraviskamise kohta. Kuna prillide maksumust ei olnud võimalik kindlaks teha, määras kohus tekitatud kahju suuruse õigesti VÕS § 127 lg 6 alusel.
16.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.

G. Kivinurm

K. Paal

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval