Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

juurest ühe paari Gianni Versace’i kaubamärki kandvaid prille hinnaga 6’000.- kr, mis pärinesid eelnevalt rüüstatud Tatari 1 asuvast OÜ-le Solomonia kuuluvast Lens Optika kauplusest. Vastavalt Põhja Ringkonnaprokuratuuriga 13.12.2007.a sõlmitud kokkuleppele nõustus kostja esitatud süüdistuse sisu, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt nõutavas karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes märgiti, et kostja oli aru saanud ja teadlik, et eelpool nimetatud prillid on saadud samal ajal Tallinnas toimuvate massiliste korratuste ajal rüüstamise käigus, so kuriteo toimepanemise tulemusena. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei esitatud. Vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi. 17.05.2007.a esitas Solomonia OÜ Rahandusministeeriumile taotluse kahju hüvitamiseks, millega loovutas nõude Eesti Vabariigile. Taotluse kohaselt tekitati Solomonia OÜ-le kahju 26.04.2007.a Tallinnas toimunud massilise avaliku korra rikkumise käigus Tatari 1 asuva Lens Optika kaupluses oleva kauba vargusega. Taotlust menetles Salva Kindlustuse AS. Kes täitis 02.05.2007.a EV Rahandusministeeriumi kaudu ning MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liit vahel sõlmitud käsunduslepingut nr 87. 29.06.2007.a esitas Salva Kindlustuse AS hagejale kahju hüvitamise ettepaneku Solomonia OÜ-le tekitatud kahju hüvitamiseks summas 109’835,65 kr ning rahandusministri 24.07.2007.a käskkirja nr 460 alusel kanti Solomonia OÜ-le nimetatud summa üle. Kostja, kes on süüdi mõistetud KarS § 202 sätestatud kuriteo toimepanemises VÕS 0¦ 1045 lg 1 p 5 järgi, on vastutav kahju eest, mis tekkis massiliste korratuste käigus. Hageja nõudeõigus tuleneb Eesti Vabariigi ja MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liit vahelisest 02.05.2007.a sõlmitud käsunduslepingust ja Vabariigi Valitsuse 08.05.2007.a korralduse nr 235 p-st 7. Hageja palub kostjalt välja mõista 6’000.- kr hageja kasuks ja jätta menetluskulud kostja kanda. 30.06.2009.a täienduste kohaselt pani kostja oma tegevusega toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omastamise nagu ka kokkuleppes märgitud. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja oma 12.05.2009.a vastuses hagi ei tunnista. Kohtuotsusega tunnistati kostja süüdi eelkõige maast võetud kunstlillede omastamises, millised ta seejärel kinkis mööduvatele neidudele ning järelejäänud lilled asetas sõiduauto pagasiruumi. Prillide suhtes oli märgitud vaid asjaolu, et hageja korjas need kaupluse eest üles, kuid prillide seisukorrast ja nende edaspidisest saatusest kohtuotsuses midagi märgitud ei ole. Vastavalt kostja ning samuti teise kohtualuse J.Babenko ütlustele võttis kostja maast katkised prillid, millised seejärel minema viskas. Kostja teos ja hagejale tekkinud kahjus puudub põhjuslik seos. Kostja ei varastanud prille optika poest, vaid võttis üles katkised prillid. Asjaolu, et hageja korjas üles purunenud eseme ja hoidis seda enda juures, ei saanud iseenesest hagejale kahju tekitada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. 14.09.2009.a täienduste kohaselt oli kannatanu omandiõigus rikutud juba enne seda kui kostja oma prillid maast võttis. Omandiõigust rikkusid need inimesed, kes vahetult optikakauplust purustasid. Hageja poolt viidatud kriminaalasi algatati kostja vabatahtliku politseisse ilmumise tulemusena. Prillide maksumus ja asjaolu, et kostja need maast võttis ja seejärel ära viskas, fikseeriti kostja tunnistuste alusel. Kriminaalasjas puuduvad tõendid peale kostja tunnistuste ja teise kohtualuse Babenko (kostja tunnistusele mittevasturääkivad) tunnistuse. Asjaolu, et kriminaalasja otsuses on märgitud, et kostja nõustus esitatud süüdistuse sisu, kahju laadi ja suurusega, ei saa käesolevas asjas tõendina arvestada, kuna nt kokkuleppe p 4, mis käsitleb kahju laadi ja suurust, sisaldab kahju kirjeldust, mis tekitati täies ulatuses OÜ-le Solomonia summas 400’000.- kr. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tulenevalt Eesti Vabariigi ja MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liit vahelisest 02.05.2007.a sõlmitud käsunduslepingust (tl 14-25) ja Vabariigi Valitsuse 08.05.2007.a korralduse nt 235 p-st 7 (tl 26) tuleneb hageja nõudeõigus nõuda Tallinnas 27.04.2007.a toimunud massiliste rahutuste käigus kolmandatele isikutele tekitatud ja hüvitatud kahju hüvitamist kahju tekitajatelt. Vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi (tl 12-13). Kuni 01.jaanaurini 2006.a kehtinud TsMS § 94 lg 3 kohaselt oli jõustunud kohtuotsus kriminaalvõi haldusrikkumise asjas teo tsiviilõiguslike tagajärgede osas asja läbivaatavale kohtule kohustuslik üksnes küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime sama isik. Hetkel kehtivas TsMS-s selline säte puudub. Eesti õiguses valitseva arusaama kohaselt ei ole kahtlustatava või süüdistatava nõusolek kriminaalmenetluses kokkuleppe sõlmimiseks käsitatav süü ülestunnistamisena. Seega ei saa kohus Harju Maakohtu kriminaalasjas nr 1-07-15986 (07730000705)ä kohtuotsusega (tl 5-8) ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri kokkuleppega (tl 9-11) lugeda tuvastatuks, et kostja on toime pannud KarS § 202 nimetatud teo. Küll saab kohus hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid dokumentaalsete tõenditena käesolevas tsiviilasjas. OÜ Solomonia on Rahandusministeeriumile esitanud kahju hüvitamise taotlusest (tl 27-28) ja kahju kokkuvõttest nähtub, et äriühingule on 15.mai 2007.a seisuga kahju tekkinud 26.04. vandaalitsemise käigus 310’826,10 kr (tl 31). Salva Kindlustuse kahju hüvitamise ettepanekust 29.06.2007.a nr 10-6/3735 ja Rahandusministri käskkirjast 24.juulist 2007.a nr 460 (tl 33-34) tuleneb asjaolue, et OÜ-lt Solomonia varastati kaupa, muuhulgas ka prillipaare, kuid täpset kahju ulatust ja suurust ei ole võimalik olnud kindlaks teha, mistõttu osaühingule hüvitati 109’835,65 kr. Tulenevalt asjaolust, et lihtmenetluses võib kohus koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 405 lg 41 p 8) on kohus võtnud asja juurde kriminaalasja toimiku. Kriminaalasja kohtueelsel uurimisel kahtlustatava J.Babenko ülekuulamise protokollist (kriminaaltoimiku tl 14-15) ei tulene, et kostja oleks rüüstanud optikakauplust või omastanud OÜ Solomonia prillid. Kostja enda kahtlustatavana ülekuulamise ja teise kahtlustatavaga vastastamise protokolli kohaselt (kriminaaltoimiku tl 25) vedelesid Tatari tn optikakaupluse juures maas erinevad esemed: prillid, fotoaparaadid, riided, kostja korjas maast üles prillid, mille ta pärast ära viskas, kuna need olid katki. Kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokolli kohaselt (kriminaaltoimiku tl 76-77) võttis kostja enda sõnul maast üles optikapoe rüüstamise käigus tänavale loobitud kaks paari prille, „üks paar olid Versace’i prillid, millel oli hinnalipik 6’000.- krooni kohta, need olid juba katki ja ilma klaasideta. Teised prillid olid teise kaubamärgiga, kõverad. Panin need prillid endale ette, kuna seal oli väga ere valgus, siis kui mingi kaameramees mind filmima hakkas. /.../ Lilli ja päikeseprille võttes ma teadsin, et need pärinevad rüüstatud kauplustest.” Nimetatud tõendiga, mida kohus hindab kui dokumentaalset tõendit, loeb kohus tõendatuks, et kostja võttis maast optikapoe rüüstamise käigus tänavale kukkunud kahed prillid, milledest ühed viskas ta minema, teised aga pani endale ette. Kostja ei väida ülekuulamisel, et ta oleks ka teised prillid minema visanud, millest tulenevalt on loogiline eeldada, et kostja võttis need endale. Fototabelitel (kriminaaltoimiku tl 5-6) nähtub, et kostjal on peas päikeseprillid ja prillid on terved. Kostja seletus, et prillid olid kõverad/katki ehk kasutuskõlbmatud, ei ole tõendatud ja nimetatu ei nähtu ka piltidelt. Nimetatuga on tõendatud kostja õigusvastane tegu (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Lisaks VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kostja tegu õigusvastane ka heade kommete vastase tahtliku käitumisena (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Heade kommete kohane käitumine eeldanuks, et kostja, kes sai aru, et prillid on tänaval optikapoe rüüstamise tulemusena, oleks prillid poodi tagastanud. Rüüstatud vara omastamine ei ole ühiskonnas valitsevate moraalinormidega kooskõlas olev käitumine. Kostja oli eelpooltoodud ütluste kohaselt teadlik prille võttes, et need pärinesid rüüstatud kauplusest, seega on kostja süüdi õigusvastase teo toimepanemises tahtluse vormis (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104 lg 5).

Põhjusliku seose olemasolu tuleb kontrollida ka kohustuse tahtliku rikkumise korral. Kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). Põhjusliku seose tuvastamise juures tuleb arvestada, et ühel tagajärjel võib olla mitu põhjust. Nii on ka käesoleval juhul kannatanul kahju tekkimise põhjuseks kaupluse rüüstamine, kusjuures puuduvad tõendid kostja osalemisest selles. Kostja korjas prillid üles tänavalt, saades küll aru, et prillid on tänavale sattunud optikapoe rüüstamise käigus, kuid kostja deliktiõiguslikule vastutusele võtmiseks tuleb conditio sine qua non testi abil lahendada küsimus, kas OÜ Solomon oleks saanud kahju ka küll rüüstamise tulemusena, kuid ilma, et kostja oleks prillid tänavalt üles korjanud. Kui massiliste rahutuste käigus oleks prillid OÜ Salomon rüüstamise tulemusena sattunud tänavale, oleks nad ilma kostja teota sinna jäänud ja OÜ Salomon esindajad oleks nad tänavalt leidnud. Kui kostja oleks käitunud heade kommete kohaselt ja prillid poodi tagastanud, poleks OÜ-l Salomon selles osas kahju tekkinud. Kostja võttis prillid aga tänavalt üles ja jättis need endale. Seega esineb kostja õigusvastase teo ja OÜ-le Salomon tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kohus leiab, et tõenditest ei nähtu kannatanule kostja õigusvastase teoga tekkinud kahju suurus. Hageja ei ole tõendanud päikeseprillide maksumust. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Arvestades asjaoluga, et tegemist on kesklinnas Tatari tn tegutseva optikakauplusega, kus müüakse keskmisest kallimate kaubamärkidega prille, arvestades asjaoluga, et kostja poolt maast ülesvõetud teised päikeseprillid maksid 6’000.- kr, on usutav, et kostja poolt ülesvõetud ja endale jäetud prillid maksid vähemalt 4’000.- kr. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kostjal tuleb hüvitada hagejale 4’000.- krooni (VÕS § 1043). Kohus ei uuri järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: OÜ Solomonia registrikaart (tl 29), politsei õiend (tl 30). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega rahuldatakse hagi osaliselt 67 % ulatuses. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta 67% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta 33 % ulatuses hageja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.