Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

kohustuste kohta summas 1 5299 138 krooni, mis tulenes KÜ ja OÜ H(pankrotis)) vahelisest töövõtulepingust, kusjuures AS Hansa Liising Eesti pidi tasuma nõudeõiguse loovutamise eest OÜ-le H (pankrotis) 100 % tööde maksumusest. KÜ kohustus maksma ASle Hansa Liising Eesti liisingumakseid 60-ks kuuks vormistatud maksegraafiku alusel. OÜ-le H(pankrotis) maksti ehituseks korterelamu eest ajavahemikus 09.september 2003 kuni 10.detsember 2003.a. viiel korral kokku 1 380 000 krooni. Lepingus ettenähtud tähtajaks OÜ H(pankrotis) katust valmis ei teinud, seisuga 31.jaanuar 2004 oli tegemata töid 364 826 krooni eest. OÜ-le H(pankrotis) maksti ehituseks korterelamu eest ajavahemikus 09.september 2003 kuni 10.detsember 2003.a. viiel korral kokku 1 380 000 krooni. Lepingus ettenähtud tähtajaks aga OÜ H(pankrotis) katust valmis ei teinud, seisuga 31.jaanuar 2004.a. oli tegemata töid 364 826 krooni eest. Alates oktoobrist 2003.a. saatis KÜ OÜ-le H(pankrotis) korduvalt meeldetuletusi ja pretensioone. 16.veebruaril 2004.a. esitas KÜ OÜ-le H(pankrotis) VÕS § 196 mõttes erakorralise lepingu ülesütlemise avalduse, kuna töövõtja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust. 17. märtsil 2004 .a. läbi viidud elamu katusetööde ülevaatusel selgus, et ehitaja ei ole teostanud töid ettemaksuna saadud 438 765 krooni eest. 03.juunil 2004.a. teavitas OÜ H(pankrotis) KÜ , et tal on makseraskused ja ei saa seetõttu ehitustöid lõpetada. OÜ Ehitusekspert arvamuse kohaselt moodustab KÜ nõudeõigus kokku 857 031 krooni, millest ebakvaliteetse töö maksumus on 446 040 krooni ja tegemata tööde eest tasutud 410 991 krooni. Kuivõrd KÜ-l oli OÜ H(pankrotis) vastu nõue, esitas esimene vastava nõude Harju Maakohtusse tehes seda solidaarselt ka HN kui juhatuse liikme vastu. Kuivõrd KÜ-l polnud hagi esitamisel võimalik riigilõivu suuremalt summalt tasuda kui 200 000 krooni, esitati nõue märgitud ulatuses. Kuna vahepeal kuulutati välja OÜ H(pankrotis) pankrot, siis viimase suhtes menetlus lõpetati, kuid kohus mõistis 200 000 krooni välja HNlt leides, et viimane juhatuse liikmena on tekitanud kahju KÜ-le ning vastav summa on temalt otse välja nõutav (Harju Maakohtu 08.02.2007.a. otsus). Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 05.juuni 2007.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-05-310 Harju Maakohtu viidatud otsuse muutmata ja HN poolt esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata. Märgitust tuleneb, et antud juhul on tõendatud HN poolt kahju tekitamine KÜ-le kui ka seetõttu OÜ-le H(pankrotis), kuid samas on vastav nõue välja mõistetud vaid osaliselt. Vastavalt PankrS § 36 läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 54 kohaselt on pankrotihaldur pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes peab võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Pankrotihalduri põhikohustuseks pankrotimenetluses on PankrS § 55 kohaselt võlausaldajate kaitsmine, samuti võlgniku õiguste ja huvide kaitsmine ning seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse tagamine. Järelikult on antud juhul pankrotihalduriil õigus ja kohustus esitada kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Hageja palub juhindudes ÄS § 180 lg5`. ÄS § 187 lg1, lg2 ja lg4 ning TsMS § 162 ja § 367 välja mõista HNlt OÜ H(pankrotis) kasuks 1 351 413 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu. Ehitustöödeks oli sõlmitud töövõtuleping. Lepingu poolteks oli kaks poolt, Tellija ja Tööettevõtja + Ehitusjärelevalve, kelle ülesandeks oli tagada kontroll

ehitustööde üle. Teostatud tööde tasumine toimus vastavalt teostatud tööle, mõlema lepingu poole allakirjutatud tööde üleandmis-vastuvõtu akti alusel. Alates 1.jaanuar 2004 viibis kostja haiglaravil. Kostja diagnoosiks oli raske depressioon. Tegutseval äriühingul võib alati tulla tagasilööke. Kostjal käisid läbirääkimised uute kasumlike töövõttudega sel perioodil, mis andsid lootust edasi tegutseda. Õigusevastaseks ei saa lugeda, et juhatuse liige kulutab lepingu alusel sihtotstarbeliseks kasutamiseks usaldatud rahasummad muuks otstarbeks. Firmade üks eesmärke on kasumit teenida ja vastavalt sellele on ka iga teostatava ehituslepingu sisse kirjutatud peale sihtotstarbeliste kulutuste ja muud kulud ning kasum. Juhatuse ainuliige ei olnud võimeline hoolitsema selle eest, et äriühing tema äraolekul tegutseks. Haigus ei ole planeeritav.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tallinna Linnakohtu 21.02.2005.a. otsusega kuulutati välja OÜ H(likvideerimisel) pankrot. Kohtuotsuses on nimetatud maksejõuetuse põhjuseks tihedat konkurentsi ehitusturul, kinnisvaratehingu ebaõnnestumist, juhatuse liikme haigust ja äriühingu töödejuhataja poolt toimepandud õiguserikkumisi. Seega puudub kohtuotsuses väide, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku raske juhtimisviga. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hagi on üles ehitatud võlausaldaja KÜ nõudele summas 1 351 413 krooni OÜ H(pankrotis) pankrotimenetluses, kuna Harju Maakohus on 08.veebruari 2007.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-05-310/34 (endine nr 2/34-852/05) rahuldanud Korteriühistu hagi HN vastu 200 000,krooni nõudes. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu otsuse muutmata .Harju Maakohus on hagi rahuldamisel tuginenud VÕS § 1043 ning leidnud, et kahju tekitamise õigusevastasus KÜ-le seisneb HN õigusevastases käitumises VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 tähenduses (s.o. seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega).Tallinna Ringkonnakohus on 05.06.2007.a. otsuses rõhutanud, et HN tekitatud kahjuna võiks hinnata ettemaksuks saadud raha eest tegemata jäetud tööde maksumust. Jõustunud Harju Maakohtu 08.veebruari 2007.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr.2-05-310/34 on kohus leidnud, et lepingust tuleneva viivise nõue on otsene võlaõiguslik suhe tellija ja töövõtja vahel, mistõttu ei ole põhjendatud viivise nõue juhatuse liikmelt. Pretensioonid ehituskvaliteedi osas ei oma seost kostja käitumisega kuna ehitusel oli ettenähtud järelevaataja. Intressid ei ole käsitletavad kahjuna, sest KÜ peab intresse maksma laenu saamiase eest. Intresside maksmine ei ole seotuid HN käitumisega. Kas haldur kohtu viimaste väidetega nõustub või ei, ei oma jõustunud kohtulahendi puhul tähendust. Kohus on lähtunud tsiviilasja nr. 2-05-310/34 rahuldamisel deliktiõiguslikust vastutusest, mis kehtib eelkõige delikti üldkoosseisu alusel tekkiva vastutuse puhul. Juhatuse liikme vastutus pankrotistunud äriühingu ees tuleneb Pankrotiseadusest. Enne 2004.a. 01.jaanuari kehtinud PankrS § 60 lõike 2 kohaselt pidi haldur juhul, kui ilmnes pankrotimenetluses, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku raske juhtimisviga, esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdioleva isiku vastu. Sama paragrahvi kolmandas lõikes oli toodud raske juhtimisveana käsitletavate juhtumite ammendav loetelu. Raskeks juhtimisveaks oli - juriidilise isiku vara enda huvides kasutamine või - juriidilise isiku nimel enda huvides tehingu tegemine või - juriidilise isiku vara varjamine või - juriidilise isiku kohustuste põhjendamatu suurendamine või - vara väärtuse ebaõige kajastamine juriidilise isiku bilansis või

-

näiliku või nõuetele mittevastava raamatupidamise korraldamine, sealhulgas näilike maksete ja võlgade kirjendamine, või kapitali soetamine juriidilisele isikule äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või suure laenu võtmine või andmine, kui on ilmne, et laenu tagasi maksta või tagasi saada ei ole võimalik, või juriidilist isikut kahjustanud muud enda huvides tehtud teod, mis põhjustasid juriidilise isiku maksejõuetuse.

Kehtivas õiguses selline loetelu puudub, mis ei tähenda seda, et just eelpooltoodud teod ei ole kohtu poolt käsitletavad juhatuse liikme raskete juhtimisvigadena. Asja menetlemisel ei ole leidnud tõendamist, et KÜ-lt ettemaksuna saadud raha oleks kostja HN kasutanud enda huvides või OÜ H(pankrotis) ja KÜ vahel 05.09.2003.a.sõlmitud töövõtulepingu mittenõuetekohane täitmine OÜ H(pankrotis) juhatuse liikme poolt põhjustaski juriidilise isiku maksejõuetuse. Hagis on pankrotihaldur viidanud küll OÜ H(pankrotis) nõuetele mittevastavale raamatupidamisele, mis ei anna alust järeldada, et nõuetele mittevastav raamatupidamine põhjustaski äriühingu maksejõuetuse, jättes kõrvale pankrotiotsuses tuvastatud püsiva maksejõuetuse põhjused. Kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et puudub seos OÜ Hja KÜ vahel 05.09.2003.a. sõlmitud töövõtulepingu HN poolse rikkumise ja OÜ H(pankrotis) püsiva maksejõuetuse tekkimise vahel. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi rahuldamiseks puudub seaduslik alus.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.