Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-09-60214

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav (Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2009.a. määruse tsiviilasjas nr 2-09-12559). Määrus jõustub selle kättetoimetamisest.

alusel

Menetluskulud

2 kohaselt võlgniku määruskaebus võib tugineda ühele järgmistest

2-09-60214 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Kohus leiab, et võlgnik tugineb määruskaebuses sisuliselt TsMS § 4891 lg 2 p-le 3. Võlgnik vaidlustab kõrvalnõuet s.o viivist summas 9913.08 krooni. Avaldaja on arvestanud viivist ajavahemikust 14.04.2008-30.09.2009 0,07 % päevas. Avaldaja ei ole kohtule oma seisukohta võlgniku määruskaebuse osas esitanud. TsMS § 7 kohaselt õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Kohus ei saa lähtuvalt maksekäsu kiirmenetluse olemusest hinnata poolte esitatud tõendeid, kuna maksekäsu kiirmenetluses neid ei esitada, mistõttu ei saa kohus hinnata ka viivise arvestust. Kohus leiab, et asi tuleb vaadata läbi hagimenetluse korras, kus pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Kohus peab vajalikuks selgitada võlgnikule, et vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 94 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti (lg. 1). Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded (lg. 2). Vastavalt Eesti Panga 01.07.2008 teadaandele Ametlikes Teadannetes (www.ametlikudteadaanded.ee) oli VÕS § 94 lg 1 nimetatud intressimäär enne 01.07.2008 4,0% ja 31.12.2008 teadaandele oli intressimäär enne 01.01.2009 2,5 %. Nimetatud intressimääradele tuleb võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel liita 7 % aastas. Seda seal juhul, kui tegu on seadusjärgse intressimääraga, käesoleval juhul ei ole kohtule teada kas korteriühistu on oma otsustega kehtestanud teistsuguse viivisemäära. Nimetatu selgub hagimenetluse käigus. TsMS § 489 1 lg 4 kohaselt kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu tühistamine ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses.

2-09-60214 Eeltoodu alusel kohus leiab, et Pärnu Maakohtu 29.12.2009.a. maksekäsk tsiviilasjas nr 2-0960214 Korteriühistu Niguliste 2 maksekäsu kiirmenetluse avalduses R J vastu põhivõla 37 827.94 krooni ja viivise 9913.08 krooni, menetluskulu 1134.84 krooni nõudes tuleb tühistada. Kohus leiab, et avaldaja õigusi ei ole rikutud, kuna tal on võimalus oma nõue esitada hagimenetluses, millele on R Jil kostjana õigus esitada oma vastuväiteid ja kasutada oma vastuväidete tõendamiseks kõiki seaduses ettenähtud tõendamisvahendeid. TsMS § 487 lg 1, 2 ja lg 3 kohaselt asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele (lg. 1). Pärast nõude põhjendamist jätkatakse menetlust nagu pärast hagi esitamist. Kostjale antakse nõude põhjenduse kättetoimetamisel ka tähtaeg hagile vastamiseks (lg. 2). Kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast (lg. 3). TsMS § 147 lg 5 järgi maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. TsMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Vastavalt TsMS § 124 lg-le 1 raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 56 lg 1 tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele ja avaldajat tuleb kohustada esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Avaldaja on tasunud riigilõivu 1134.84 krooni. Hagilt hinnaga kuni 50 000 krooni on riigilõivu täismäär 7500 krooni. Tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Esitada kohtule riigilõivu tasumist kinnitav dokument või tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgniku menetluskulud (s.o määruskaebuse esitamisel tasutud 400 krooni) tuleb jätta avaldaja kanda. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

2-09-60214 TsMS § 4891 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada maksekäsu määruse peale määruskaebuse. TsMS § 663 lg 4 sätestab, et kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kõnealusel juhul on maakohus määruskaebuse rahuldanud. Maksekäsu peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud määruse peale ei saa enam TsMS § 4891 lg 1 ja § 660 lg 3 koostoime alusel edasi kaevata. Kaebeõigust piirab ka TsMS § 483 lg 5. Kuna maakohus on maksekäsu tühistanud on sisuliselt tegemist olukorraga, kus maksekäsu avaldust ei ole rahuldatud. TsMS § 483 lg 5 kohaselt ei saa maksekäsu rahuldamata jätmise määruse peale edasi kaevata. Nimetatud seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 11.11.2009.a. määruses tsiviilasjas nr 2-09-12559.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.