Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1 (3)

2-10-4548 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.h. kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti 04.11.2004.a mobiiltelefoniteenuste lepingu nr 10293089, mille järgi kostja kohustus tasuma talle osutatud teenuse eest vastavalt arvetele. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, hagi koostamise seisuga 19.01.2010.a. on kostjale esitatud arved tasumata summas 3827.38 krooni ja viivis moodustab perioodi 02.05.200519.01.2010 eest 6705.57 kr. AS Tele2 Eesti loovutas nõuded hagejale. Hageja palub kohtult mõista kostjalt hageja kasuks välja 7653.76 krooni, millest 3827.38 kr on tagastamata põhivõlgnevus, vähendatud viivised summas 3826.38 kr, lisaks palub hageja välja mõista kostjalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis 0,15% võlalt päevas. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale tasutud riigilõivud ja õigusabikulu 2500.- krooni. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning andis hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva hagi kättesaamisele järgnevast päevast alates. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatud 11.02.2010.a. Kostja ei ole kohtule nõuetekohast vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud

2 (3)

2-10-4548 Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja A.V.’i kanda. TsMS § 173 ja § 1741 lg 3 alusel kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hageja kantud riigilõivud: hagi esitamiselt riigilõivu summas 1000.- kr. TsMS § 144 p.7 järgi maksekäsu kiirmenetluses kättetoimetamise võimatuse tõttu rahuldamata jäänud avalduselt riigilõivu 250.- kr ei ole võimalik arvata menetluskuludesse. Maksekäsu kiirmenetluse rahuldamata jätmise 16.12.2009 määrus on ts.asja nr 2-08-46524 toimiku materjalidest nähtuvalt kättetoimetatud TsMS § 314 lg. 8 alusel posti teel 24.12.2009.a, hagiavaldus esitati aga 28.01.2010.a, s.o. enam kui 1 kuu peale maksekäsu kiirmenetluses määruse kättetoimetamist. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluna, arvesse võttes asja minimaalset keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks õigusabikulud vähendatud ulatuses summas 1250.krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimummäära. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Ivika Sillaots Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.