Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-10-3896 Tsiviilasi Avgust Šaabi hagi Eduard Rimmeli vastu 167 550.- krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 100 000.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Avgust Šaab ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxxxxxx xxx xxx-xxx), hageja esindaja Ülo Kivi, kostja Eduard Rimmel (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 17.03.2010 Resolutsioon Välja mõista Eduard Rimmelilt 167 550.- krooni Avgust Šaabi kasuks. Menetluskulud jätta Eduard Rimmeli kanda. Välja mõista Eduard Rimmelilt 10 000.- krooni riigilõivu ja õigusabi eest Avgust Šaabi kasuks.
16 800.- krooni tasu
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eduard Rimmel võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja ja xx xxxxx xxxxxx (pankrotis) vahel on 27.02.2007 sõlmitud laenuleping, mille järgi laenas hageja xx xxxxx xxxxxxxxx 100 000.- kr, mille osaühingu juhatuse liige Eduard Rimmel ka sularahas vastu võttis. Kostja käendas laenulepingu nõuetekohast täitmist kogu oma varaga. Lepingu p-de 3 ja 6 kohaselt kohustus võlgnik laenusumma tagasi maksma 6 kuu möödudes alates laenusumma laenusaajale üleandmisest, s.o alates 27.02.2007. Seega saabus laenusumma tagastamise tähtaeg 01.09.2007. Lepingu p 5 järgi kohustus laenusaaja tasuma kasutatud laenu eest intressi 0,2% päevas. Lepingu p 3 järgi oli intressi tasumine piiratud 10 5 aastas. Samas oli lepingus kokku lepitud, et laenusumma mittetähtaegse tagasimaksmise korral kohustub laenusaaja tasuma laenuandjale 0,2% viivist päevas iga laenu tagasimaksmisega viivitatud päeva eest. 03.04.2008 tasus laenusaaja hagejale lepingujärgsete kohustuste osaliseks täitmiseks 25 000.- kr. Pärnu Maakohtus kuulutas 22.10.2008 välja xx xxxxx xxxxxx pankroti. Kostja oli pankroti väljakuulutamisest teadlik, kuna oli xx xxxxx xxxxxx juhatuse liige. Hageja esitas pankrotimenetluses nõude xx xxxxx xxxxxx (pankrotis) vastu summas 176 800.- kr tulenevalt täitmata laenulepingust. Pankrotimenetluses rahuldati hageja nõue pankrotivara vähesuse tõttu osaliselt summas 7236,04 kr. Nimetatud summa tuleb VÕS § 88 lg 8 kohaselt maha arvata viivitusintressi summas 58 400.- kr. Hagetav summa: tagastamata laenu 100 000.- kr; intress laenu kasutamise eest pankroti väljakuulutamise seisuga 22.10.2008 16 386.- kr; viivitusintress laenu tähtajaks tagastamata jätmise eest seisuga 22.10.2008 51 164.- kr. Viivitusintressist on maha arvatud tasutud 25 000.- kr ja pankrotimenetluses tasutud 7236.- kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS §-de 396 lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 142 lg 1; 145 lg 2; Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 6 alusel kostjalt kokku 167 550.- kr, riigilõivu 10 000.- kr, tasu õigusabi eest 16 800.- kr. Kostja vastuväited Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale edastati hagimaterjalid väljastusteatega. Kostja sai edastatud materjalid kätte 11.02.2010. Kostjale edastati kohtukutse väljastusteatega, millele kostja järgi ei läinud. Kutse tagastati kohtule. Seejärel saadeti kostjale kutse ilmuda kohtuistungile lihtkirjaga. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.