Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-66105 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik OÜ Omega Invest esitas 08.12.2009. a kohtule hagiavalduse Ixxxx Pxxxxxxxx vastu võla 45 346,52 krooni, intressi 21 994,32 krooni, viivise 11 045,91 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni nõudes. Kohus võttis hagi 21.12.2009.a menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostja elukohas 18.01.2010. a kätte sotsiaaltöötaja Mxxxxx Mxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja taotles hagis tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kostja ja AS Sampo Pank sõlmisid 15.09.2006. a järelmaksulimiidilepingu, millega pank võimaldas kostjal lepingus sätestatud maksulimiidisumma kasutamist ja kostja kohustus kasutatud maksulimiidisumma tagastama. Võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud krediidilepinguga § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) kasutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg

2-09-66105 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja jättis lepingust tuleneva maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. AS Sampo Pank ütles 17.05.2007. a lepingu üles ja nõudis kostjalt kogu võla tasumist hiljemalt 31.05.2007. a. Kostja nõuet ei tasunud. AS Sampo Pank loovutas oma nõude hagejale. VÕS § 401 lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 399 lg 1 ja lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ning laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 p 1, p 4 ja p 6 näevad ette, et võlausaldajal on võlgniku kohustuste rikkumise korral õigus õiguskaitsevahendina muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, leping üles öelda ja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud viivist seaduses ettenähtud määras perioodil alates 01.06.2007. a kuni 06.12.2009. a summas 11 045.91 krooni. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Järelmaksukrediidilepingu üldtingimuste punkti 3.2. järgi on võlausaldajal õigus piisavate rahaliste vahendite mittetagamisel nõuda kostjalt leppetrahvi 1000 krooni. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud hageja nõue kostja vastu põhivõla summas 45 346,50 krooni, viiviste summas 11 045,91 krooni ja leppetrahvi summas 1000 krooni saamiseks ning nimetatud summad tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on hageja intressinõue. Järelmaksukrediidilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma krediidisummalt intressi 19 %. Hageja on arvestanud intressi alates kogu nõude sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 01.06.2007.a kuni 06.12.2009. a. Sama perioodi eest on hageja arvestanud ka viivist maksete tasumisega viivitamise eest. Kohus leiab, et intressi nõudmine pärast laenu tagastamise aja möödumist ei ole põhjendatud. Pooled on lepingus kokku leppinud intressi krediidisumma kasutamise eest. Alates krediidisumma tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 01.06.2007. a kaotas seega intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise arvestamine. Samasugusele seisukohale jõudis Riigikohus oma 29.01.2007. a otsuses (RKTKo 3-2-1-137-06 p 17). Riigikohus on nimetatud lahendis korranud põhimõtet, et viivist ja intressi ei saa korraga nõuda. Intressi on võimalik arvestada kuni kohustuse sissenõutavaks muutumiseni ning seal edasi vaid viivist. Hagist ja selle lisadest ei nähtu, millal ja millistes summades asus kostja arvelduskrediiti kasutama, kas ta tegi ka mingeid tagasimakseid ning millised olid krediidi tagastustähtajad jne. Kuna esitatud andmete alusel ei ole võimalik arvestada intressi suurust, tuleb hagi intressi nõude osas jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

2-09-66105 jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas haginõude 72,3 % ulatuses. Kohus jätab asja menetluskulud 72,3 % ulatuses kostja ja 27,7 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 7500 krooni. Nimetatud summast 72,3%, s.o 5422,50 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.