Tsiviilasi nr 2-10-1958
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
24. märts 2010, kell 12.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-1958
Tsiviilasi
P osaühingu avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik: P osaühing (registrikood xxx, Xxx); võlgniku seaduslik esindaja, juhatuse liige MA, XXX); ajutine pankrotihaldur Aivar V (Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid ).
esindajad, ajutine pankrotihaldur Kohtuistungi toimumise aeg
16.03.2010
1(5)
Tsiviilasi nr 2-10-1958 kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 14. aprillil 2010, kell 09.45.
Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
14.01.2010 esitas võlgnik P osaühing (edaspidi P OÜ) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt palutakse välja kuulutada P OÜ pankrot, kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. Harju Maakohtu 17.02.2010 määrusega on kohus P OÜ pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Aivar V. 15.03.2010 esitas Aivar V ajutise halduri aruande. Kohus arutas pankrotiavaldust 16.03.2010 kohtuistungil.
P OÜ on registreeritud Harju Maakohtu registriosakonnas 14.04.2003. Võlgniku osakapital on 40 000 krooni, juhatuse liikmeks ning ainuosanikuks on MA, puuduvad töötajad ning võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnik tegeles kinnisvaraarendusega XXX. Võlgniku varad 1) raha SEB panga kontol summas 14.71 krooni; 2) maksude ettemaksu saldo on 74 852 krooni, samas on esitamata maksudeklaratsioonid alates 2009.a oktoobrikuust, haldur ettemaksu võlgniku vara hulka ei ole arvestanud; 3) kinnisvara XXX: Nimetus / aadress
Sihtotstarve
Pindala
Hüpoteegid
2(5)
Tsiviilasi nr 2-10-1958 XXX XXX maatulundusmaa mõtteline osa
211 800 m2
XXX
elamumaa
5 534 m2
XXX XXX elamumaa mõtteline osa XXX elamumaa
4 204 m2
XXX
elamumaa
11 611 m2
XXX puurkaev XXX alajaam
tootmismaa tootmismaa
988 m2 61 m2
10 169 m2
Võlgniku hinnangul on eelpooltoodud kinnistute väärtus kokku 3 200 000 krooni, sealhulgas XXXkinnistu 2 000 000 krooni. Juhul, kui kehtiv detailplaneering muudab viidatud kinnistu sotsiaalmaaks, on ajutise halduri hinnangul selle kinnistu turuväärtus märkimisväärselt odavam, seetõttu on ajutine haldur hinnanud kõnealuse kinnistu väärtuseks 500 000 krooni. Vara tegelik turuväärtus selgub selle müügi käigus; 4) konto väljavõttest Swedbank AS’is nähtub, et võlgnik on andnud laenu MTÜ-le ÜT. Võimaliku nõude täpne suurus ning laenusaaja maksevõime vajab väljaselgitamist, ajutise halduri väitel perioodi 01.06.2008 – 18.02.2010 pooltevaheline saldo on 315 841 krooni võlgniku kasuks. Vara kokku hinnanguliselt 2 000 000 krooni. Võlgniku kohustused Võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud andmetel on kohustusi nimiväärtuses kokku ligikaudu 3 100 000 krooni, suurimad nõuded on laenuandjatel AS RCja OÜ PP. Võlgnevustele lisanduvad kõrvalnõuded ning võlgniku kohustuste täpne maht selgub nõuete kaitsmise käigus. Kokku on võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi vähemalt summas 3 100 000 krooni.
Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. P OÜ omab vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ajutine haldur on nõustunud maksejõuetuse põhjuste osas võlgniku esindaja arvamusega, milleks on majanduslangusest tulenev võimetus müüa arendatavaid kinnistuid ning rahavoo puudumisest tulenev suutmatus tasuda laenu- ja intressimakseid laenuandjatele. Püsiva
3(5)
Tsiviilasi nr 2-10-1958 maksejõuetuse saabumise aja hindamine sõltub võlgniku kinnisvara väärtuse langusest ning ajutise halduri aruande koostamise ajal ei ole halduril piisavalt informatsiooni, et tuvastada, millal muutus võlgniku maksejõuetus püsivaks. Võlgniku maksejõuetuse põhjusena ei ole ajutine haldur märkinud kuriteo tunnustega tegusid ega juhatuse liikme juhtimisvigu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 10 800 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 3 564 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: - suhtlemine võlgniku esindajaga – 1 tund; - järelpäringute esitamine – 1 tund; - dokumentide analüüs, ajutise halduri aruannete koostamine – 5 tundi; - kohtuistungiks valmistumine ja istungil viibimine – 2 tundi. Ajutise halduri tasu kokku 10 800 krooni (9 tundi x 1 200 krooni). Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Aivar V välja mõista 5 400 krooni, s.h bürooruumide kasutamine, teabenõuete koostamine, postikulud, telefon, fotokoopiad, tasulised päringud registritest.
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanded ja selle lisad - on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on vara hinnanguliselt 2 000 000 krooni eest, kohustusi vähemalt 3 100 000 krooni eest. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb P OÜ pankrot välja kuulutada. Aivar V on andnud nõusoleku enda nimetamiseks P OÜ pankrotihalduriks. Aivar V tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-10-1958 Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat juhatuse liiget MA (isikukood XXX) ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 14. aprillil 2010, kell 09.45. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.
Hannes Olev Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.