2-09-58254
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. märts 2010. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-09-58254
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi Meelis Raud vastu 9 707,56 krooni nõudes Põhivõlgnevus 4 854,38 krooni, viivis 4 853,28 krooni, viivis protsendina põhinõudelt 4 854,28 krooni
Hagi ese Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood: 10686553, asukoht: Jõe 3, Tallinn 10151) • Hageja esindaja: Tarvo Ilves (asukoht: OÜ ICE Credit Solutions, Jõe 3, Tallinn 10151, E-post: [email protected], tel: 6 814 490) • Kostja: Meelis Raud 03.03.2010. a •
avalikult teatavakstegemisest.
Kostja oma 04. detsembri 2009. a vastuses (tl 26) ei tunnista tema vastu esitatud hagi. Kostja leiab, et hagile lisatud arve nr 0017913366 ei ole õige, sest alates 27.12.2006. a on kostja operaator EMT numbril 56463566. Samuti ei ole õige arve nr 0017748617. Konflikt AS Elisa Mobiilsideteenustega tekkis seetõttu, et nad keeldusid kostja poolt 06.01.2006. a ostetud mobiiltelefonile NOKIA 6101 garantiiremonti tegemast põhjusel, et telefonil on niiskuskahjustus, mis olevat kostja süü. Kliendihalduri poolt kostjale saadetud vastuses kostja kaebuse peale leiti, et telefoni kahjustus võib tekkida isegi kuuma ja sooja õhu vaheldumisest. Sellega kaotaks aga mobiiltelefoni omamine igasuguse mõtte. Elisa esinduse töötaja Tartu Kaubamajas Priit Kuusik ütles kostjale, et telefonimudel on kokku pandud Ungaris ning see ongi seotud nende mudelite tüüpidega. Telefoni ostmisel kostjat ei teavitatud telefoni kasutamise iseärasustest. Niiskuskahjustust on toodud garantiiremondist keeldumise põhjuseks ka teiste telefonide rikete puhul. Kostja teatas, et ei tasu viimast telefoni kasutamise arvet, kui nad ei teosta telefonile garantiiremonti. Hageja oma 23. detsembri 2009. a vastuses (tl 37) selgitas, et kostja kasutas Elisa Eesti AS-i teenuseid kuni 05.01.2007. a, mil kostja operaator muutus. Kostja poolt märgitud kuupäeval võis ta sõlmida lepingu AS-iga EMT, kuid numbri ümbervormistamine toimus 05.01.2007. a. Kostja jättis tasumata arved, mis on kostjale koostatud 01.12.2006. a novembris 2006 saadud teenuste eest, 01.01.2007. a koostatud arve detsembris 2006 saadud teenuste eest ning 01.02.2007 koostatud arve jaanuaris 2007 saadud teenuste eest. Kostja soovil muutis Elisa Eesti AS 01.01.2006. a kostjaga liitumislepingu sõlmimisel valitud kõneteenuste paketti. Alates 01.01.2006. a oli kostja poolt kasutatavaks paketiks Mobiil 500, mille kohaselt on kostja igakuine miinimumarve 500 krooni ning liitumislepingu lõpetamisel kehtib viimasel arveldusperioodil miinimumarve täies ulatuses. Kuna kostja igakuised arved on olnud oluliselt suuremad kui on valitud paketi kohane miinimumarve, siis ei ole ka varasematel arvetel märgitud miinimumarve tasumise nõuet. Kostjale jaanuari 2007 eest 01.02.2007 koostatud arve jäi väiksemaks kui valitud paketi kohane miinimumarve, seetõttu on ka viimasel arvel märgitud miinimumtasu nõue. Samuti sisaldab viimane kostjale esitatud arve käsitlustasu nõuet summas 2 000 krooni, mis tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu lisast, mille kohaselt kostja ostis Elisa Eesti AS-ist soodushinnaga 0 krooni mobiiltelefoni 06.01.2006. Lepingu lisa tingimuste kohaselt on
soodushinnaga mobiiltelefoni müügi eelduseks, et liitumislepingu lisas märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart peab olema avatud 18 kuu kestel pärast soodushinnaga mobiiltelefoni ostmist ning nimetatud perioodi vältel klient kõnepaketti ei vaheta. Seega pidi kostja kasutama sama teenusepaketiga Elisa Eesti AS teenuseid vähemalt kuni 06.07.2007. a. Kuna kostja avaldas soovi oma telefoninumber teise teenusepakkuja juurde ümber vormistada 05.01.2007, siis rikkus kostja märgitud tingimust.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue tuleneb AS Elisa Mobiilteenused ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust (tl 11) ja liitumislepingu lisast (tl 39). AS Elisa Mobiilteenused loovutas 28. detsembril 2008 kostja vastase nõude põhisummas 4 854,28 krooni OÜ-le Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on kohtule esitanud ka kostjale saadetud arved (tl 12-17) ja võlateatised (tl 9-10), millest ühega palus hageja kostjal tasuda võlg hiljemalt 26.02.2009. a ja teisega 09.04.2009. a. Sisuliselt on kostja esitanud vastuväited arvele nr 0017913366 (tl 12-13), sest väidetavalt oli alates 27.12.2006. a kostja operaator EMT. Liitumisleping EMT-ga oli sõlmitud 27.12.2006. a Evald Raud nimel (tl 31-32). Asjaolu, et Meelis Raud kasutas teise isiku nimel sõlmitud lepingu alusel mobiiltelefoniteenuseid, eelnevalt teise teenusepakkujaga lepingut üles ütlemata, näitab Meelis Raua pahausksust. Meelis Raud kasutas alates 01.01.2006 paketti Mobiil 500, mille kohaselt on tema igakuine miinimumarve 500 krooni ning liitumislepingu lõpetamisel tehti viimasel arveldusperioodil miinimumarve täies ulatuses. Arvel olev summa 2 000 krooni tuleneb sellest, et Meelis Raud vahetas kõnepaketti vähem kui 18 kuu möödudes pärast soodushinnaga mobiiltelefoni ostmist, mis tuleneb liitumislepingu lisast. Seega on arve nr 0017913366 põhjendatud. Samuti esitas Meelis Raua vastuväite arvele nr 0017748617 (tl 14-15). Nimetatud arve on põhjendatud tulenevalt poolte vahel sõlmitud liitumislepingust, mille kohaselt osutas AS Elisa Mobiilteenused Meelis Rauale telekommunikatsiooniteenust, Meelis Raud aga kohustus selle eest maksma. Meelis Raud väitis oma vastuses, et teatas hagejale, et ei tasu viimast telefoni kasutamise arvet, kui nad ei teosta telefonile garantiiremonti. Selline teguviis kostja poolt oli ühepoolne lepingutingimuste muutmine, millega hageja ei nõustunud, seega ei saa selline lepingutingimuste muutmine olla pooltele kehtiv. Seega on ka arve nr 0017748617 põhjendatud. Kostja väide selle kohta, et kostja tasaarveldus oli 200 krooni remondikulu tasaarveldamine 2 400 krooniga 2 kuu maksmata jätmise läbi, on põhjendamatu. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul ei olnud tegemist samaliigilise kohustusega, sest Elisa Eesti AS’il puudus kohustus tasuda Meelis Raua mobiiltelefoni remondi eest. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepinguga oli ettenähtud
õigus nõuda viivist 0,15 % päevas. Arve nr 0017913366 muutus sissenõutavaks 19.02.2007, arve nr 0017748617 19.01.2007 ja arve nr 0017585092 19.12.2006. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Samuti ei ületa viivis põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud ka hageja viivise nõue protsendina. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 4 854,28 krooni, viivis 4 853,28 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Meelis Raud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.