22. märts 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-69227 SAS hagi M L ’i (registris L ) vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
205 975 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja SAS (registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja Merle K Kostja M L (registris L , isikukood XXX elukoht XX)
Kohtustungi toimumise aeg
16.02.2010
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja volitatud esindaja Merle K Kostja M L (registris L )
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista M L ’ilt (registris L ) kahju 205 975 (kakssada viis tuhat üheksasada seitsekümmend viis) krooni SAS-i kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista M L ’ilt (registris L ) menetluskulud 100% ulatuses (arvestusega, et nõue on 205 975 krooni ja hageja soovib saada tagasi riigilõivu 10 000 krooni) SAS-i kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Ajavahemikul 25.06.2004-28.06.2004 tungis kostja koos Andrei S ja Sergei J katuse lõhkumise teel sisse Suur-Sõjamäe 30, Tallinn asuvasse Mereuurimise Arenduskeskuse AS-i lattu ning varastasid Mereuurimise Arenduskeskuse AS-ile kuuluvat vara (tl 10-16).
2.Mereuurimise Arenduskeskuse AS-ile kuuluv ladu asukohaga Suur-Sõjamäe 30, Tallinn oli kindlustatud hageja juures, mille kohta on väljastatud kindlustuspoliis (tl 17-19).
3.25.08.2004 maksmisotsusega hüvitas hageja vastavalt hindamis- ja hüvitamisreeglitele Mereuurimise Arenduskeskuse AS-ile varastatud kauba sisseostu hinnas, ilma käibemaksuta 591 803 krooni ja sissemurdmisega kaasnenud vihmavee sissesadamisest tekkinud kaupade väärtuse vähenemise 15% vara väärtusest, s.o 20 151 krooni (tl 25-26).
4.06.11.2009 esitas hageja kostjale tagasinõude nr 6-1/6453 (tl 27-30).
5.Andrei S ja Sergei J osas vormistas kohus 22.03.2010 määruse menetluse lõpetamiseks ja kompromissi kinnitamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista 1/3 kahju suurusest summas 205 975 krooni ja menetluskulud summas 10 000 krooni. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-dele 65 lg 1, 127 lg 1, 128 lg 2, 132 lg 3, 137 lg 1, 492 lg 1, 1043 ja 1045 lg 1 p 5, 1050 lg 1.
7.Kindlustuspoliisi lahutamatuks osaks on hageja murdvarguse ja röövkindlustuse tingimused ES02, mille punkti 3.1.1 kohaselt hüvitab hageja murdvarguse korral kindlustatud varale tekkinud kahju, juhul, kui nimetatud varani jõudmiseks on vara asukohta sisse murtud ehitise konstruktsioone või lukke kahjustades nii, et on näha selged sellega kaasnenud sissemurdmisjäljed (tl 20-24).
8.Hageja leiab, et käesoleval juhul on kostja, Andrei S ja Sergei J poolt toime pandud võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning kostja poolt sissetungimise tagajärjel on tekkinud kahju. Tulenevalt kahju hüvitamise ajal kehtinud VÕS § 792 lg 1 kohaselt läheb kindlustushüvitist saanud isikule kahju põhjustanud isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle, seega on Mereuurimise Arenduskeskuse AS nõue kostja vastu hageja poolt hüvitatud kahju ulatuses 618 400 krooni hagejale üle läinud ja kostjal on hageja ees kahju hüvitamise kohustus. Kostjate vastuväited
9.Kostjad ei ole kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendus
10.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja M L ’i (registris L ), tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tekkinud kahju hagejale hüvitama.
13.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
2-09-69227 VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
14.Ajavahemikul 25.06.2004-28.06.2004 tungis kostja koos Andrei S ja Sergei J katuse lõhkumise teel sisse Suur-Sõjamäe 30, Tallinn asuvasse Mereuurimise Arenduskeskuse AS-i lattu ning varastasid Mereuurimise Arenduskeskuse AS-ile kuuluvat vara, milles on kostjad süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 01.12.2006 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-12376 (tl 10-16). Mereuurimise Arenduskeskuse AS-ile kuuluv ladu asukohaga Suur-Sõjamäe 30, Tallinn oli kindlustatud hageja juures, mille kohta on väljastatud kindlustuspoliis (tl 17-19). Kindlustuspoliisi lahutamatuks osaks on hageja murdvarguse ja röövkindlustuse tingimused ES02, mille punkti 3.1.1 kohaselt hüvitab hageja murdvarguse korral kindlustatud varale tekkinud kahju, juhul, kui nimetatud varani jõudmiseks on vara asukohta sisse murtud ehitise konstruktsioone või lukke kahjustades nii, et on näha selged sellega kaasnenud sissemurdmisjäljed (tl 20-24). 18.08.2004 esitas Mereuurimise Arenduskeskus AS hagejale varakindlustuse hüvitistaotluse (tl 31), mille kohaselt murti lattu sisse katusesse tehtud augu kaudu ning tekitati varakahju jalgrattad, lisavarustus, garantiivaruosad (tl 3435) ja jalgrataste veekahju 15% (tl 33). 07.08.2004 veekahju tekkimise selgituse kohaselt (tl 32) tekkis veekahju katuseaugu ja alanud paduvihma tõttu, mille tõttu tekkis kahju kauba pakenditele ja osadele, mis muidu on vee eest kaitstud sadula poolt. 25.08.2004 maksmisotsusega hüvitas hageja vastavalt hindamis- ja hüvitamisreeglitele Mereuurimise Arenduskeskuse AS-ile varastatud kauba sisseostu hinnas, ilma käibemaksuta 591 803 krooni ja sissemurdmisega kaasnenud vihmavee sissesadamisest tekkinud kaupade väärtuse vähenemise 15% vara väärtusest, s.o 20 151 krooni (tl 25-26). 06.11.2009 esitas hageja kostjatele tagasinõude nr 6-1/6453 (tl 27-30). Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja on koos Andrei S ja Sergei J sissetunginud Mereuurimise Arenduskeskuse AS-i lattu katuse lõhkumise teel ning varastanud kaupa ning seoses katuse lõhkumisega ja paduvihmadega on saanud kahjustada Mereuurimise Arenduskeskuse AS-ile kuulunud vara, millega on Mereuurimise Arenduskeskuse AS-ile tekitatud kahju. Kahju koosneb kauba sisseostu hinnast summas 591 803 krooni ja sissemurdmisega kaasnenud vihmavee sissesadamisest tekkinud kaupade väärtuse vähenemisest 15% vara väärtusest 20 151 krooni. Kui kostja koos Andrei S ja Sergei J ei oleks katust lõhkunud, siis ei oleks ka seoses paduvihmadega saanud kahjustada Mereuurimise Arenduskeskuse AS vara. Seega on kostja süülise käitumise tagajärjel tekkinud Mereuurimise
2-09-69227 Arenduskeskuse AS-ile kahju, millise on Mereuurimise Arenduskeskuse AS-ile hüvitanud hageja summas 617 925 krooni.
16.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis välistaks vastutuse kahju tekkimises.
17.VÕS 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega hageja on õigustatud saama tagasi hüvitatud 1/3 kahju summas 205 975 krooni . Andrei S ja Sergei J hüvitavad kokku 2/3 kahjust vastavalt kohtu poolt kinnitatud kompromissile. Menetluskulud
18.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud (sealhulgas riigilõivu 10 000 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista) täies ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.