Pärnu Maakohus
Kohtunik
Indrek Saar
Kohtuistungisekretär
Aivi Meister
Istungi toimumise aeg
02. märts 2010
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. märts 2010 Rapla
Tsiviilasja number
2-09-35599
Tsiviilasi
Korteriühistu Kivi Vigala 34 hagi Ivo Kuke vastu 8839.30 krooni väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende Hageja Korteriühistu Kivi- Vigala 34 (reg. kood 80225629, esindajad asukoht Kivi-Vigala 3-4 Vigala vald 78001 Rapla maakond, esindajad Evi Andrejev ja Merike Kilomets, [email protected] Kostja Ivo Kukk (isikukood 38611020278, elukoht xxxx-xxxxxx xxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx).
Välja mõista Ivo Kukelt Korteriühistu Kivi-Vigala 34 kasuks 8839.30 krooni võlga.
Kohtukulude jaotus Hageja poolt kantud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue
Hagist nähtub, et kostja on Rapla maakonnas Vigala vallas Kivi-Vigalas majas nr. 3-8 asuva korteriomandi omanik ja ei ole alates 2009.a. jaanuarist tasunud ühistule elamu kütmise eest. 27. mai 2009.a. seisuga oli võlg 8839.30 krooni, mille väljamõistmist hageja taotleb. Kostja seisukoht Kostja ei tunnista hagi. Vastuväidetest nähtub, et korteriühistu üldkoosolek otsustas 2009.a. veebruaris remontida elamu küttetorustikku. Töö pidi tegema OÜ Halinga Energeetika 2009.a. veebruarikuu lõpuks. Töö käigus eemaldati kostja korteris seintelt vana torustik seintelt ja vahetati maja üldtorustiku püstiku sõlmed; korterit läbivatele torudele jäeti aga paigaldamata vajalikud kolmikud, et oleks võimalik korteris küttesüsteemi torusid edasi panna. Vaatamata kostja korduvatele pöördumistele ei ole hageja suutnud kostjale kuuluva korteri küttesüsteemi taastada ja seepärast ei ole ta saanud teenust kasutada. Kostja leiab, et ta ei ole kohustatud tasuma teenuse eest, mida ta ei ole hageja süülise käitumise tõttu saanud kasutada. Hageja seisukoht Kostja valiti 2008.a. augustis korteriühistu esimeheks ja pärast seda ületas ta oma volitusi, võttes oma korterist välja radiaatorid, millega kogu üldpüstikute torustik jäeti ilma juurdepääsuta. Korteriühistu kodukorra punkt 3.10 kohaselt on korteriomanikul keelatud ümber ehitada omavoliliselt küttesüsteeme ning vee ja kanalisatsioonitorustikke, ümber paigaldada elektrijuhtmestikke ja mõõdikuid. Kostja ei saanud korteriühistult ega vallavalitsuselt ümberehitamiseks luba. 06. oktoobril 2008.a. toimunud üldkoosolekul esitati kostjale nõue radiaatorid tagasi panna mida kostja ka lubas Sama koosolek võttis vastu ka otsuse nõuda küttetasu võlg täies ulatuses sisse, olenemata radiaatorite tagasipanemisest. Juhul kui ühtsest küttesüsteemist on lahtiühendatud teiste korteriomanike nõusolekuta ja viimased on esitanud endise olukorra taastamise nõude, siis peab taaspaigaldamise ja ühendamise kulud kandma õigusliku aluseta tegutsenud korteriomanik. 2008.a. kütteperioodi algul selgus, et kostja korteri kohal oleva korteri radiaatorisse ei jõua soe vesi. Kostja korterit läbivas torustikus oli ummistus. 24. oktoobri 2008 üldkoosolek otsustas veelkordselt nõuda üldküttest omavoliliselt loobunutelt nõuda kütte kulu täies ulatuses sisse ja kostja lubas sooja vee ringluse nädala jooksul taastada. Pärast koosolekut koos vallavalitsuse esindajatega kostja korteris käies selgus, et radiaatorid olid tagasi panemata ja püstiktorudele ei olnud mingit juurdepääsu. Hiljem ei võimaldanud kostja OÜ Halinga Energeetika töömeestel juurdepääsu püstiktorudele, mistõttu avati osaliselt torustik ja vahetati ära püstiktorustik ühes toas. Kuna radiaatorid olid paigaldamata, siis ei olnud võimalik paigaldada ka kolmiktoru. OÜ-l Halinga Energeetik ei ole hagejaga lepingut majade torustike vahetuseks. Samuti ei ole ühelgi üldkoosolekul vastu võetud otsust maja küttetorustiku vahetamiseks. 2009.a. veebruariks ei olnud kostja veel radiaatoreid tagasi paigaldanud. Ühistu 13. septembri 2009 üldkoosoleku otsuse alusel on kostja korter ja selle kohal asuv korter omanike avalduse alusel ühisest küttesüsteemist välja lülitatud. Kostja täiendav seisukoht Korter on ostetud 26. juunil 2008 ja pärast seda hakkas kostja seda remontima Ühistu juhatuse esimees Merike Kilomets andis suulise nõusoleku korterist radiaatorid remondi ajaks eemaldada. Korter on remondis praeguseni ja elanikke korteris ei ole. Kostja elab mujal. 2008.a. kütteperioodi alguses tekkisid probleemid küttesüsteemi torustikuga, mille esialgseks põhjuseks peeti kostja korteris tekkinud ummistust. Kuna küttesüsteem on ühistu omand, siis ei olnud kostja nõus ise
torustikku parandama ja tasuma kuni torustiku remontimiseni täies mahus küttearveid. Kostja viibis sel ajal Tallinnas tööl ja tema korterisse ei olnud võimalik igal ajal siseneda. Kostja ei ole omavoliliselt küttesüsteemi ümber ei ehitanud ja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Korteriomandiseaduse § 1 lg. 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub; lg. 2 kohaselt kuuluvad kaasomandisse muuhulgas ehitise osad ja seadmed, mis sama seaduse § 2 lg. 2 kohaselt ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole ka kolmanda isiku omandis. Korteriomandiseaduse § 2 lg. 2 kohaselt ei ole korteriomandi reaalosaks ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka juhul kui need asuvad korteriomandi reaalosa piires ehk korteris. Seega kuulub korteriomandite omanike kaasomandisse ka elamu küttesüsteem olenemata sellest, et kütteradiaatorid on paigaldatud iga omaniku korterisse. Asjaõigusseaduse § 72 lg. 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub ühises asjas suurem osa. Sama paragrahvi lõige 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ja kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest ning hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kostja võtab omaks, et kokkuleppe kohaselt ühistu esimehega eemaldas ta oma korteris radiaatorid ainult remondi ajaks. Korteriomanike (kaasomanike) nõusolek korteri eraldamiseks elamu ühtsest küttesüsteemist kostjal puudus. Seepärast ei ole asjassepuutuvad kostja väited selles, et ta ei ole ühistult elamu kütmise teenust saanud ega kasutanud. Vigala Vallavalitsuse 21.detsembri 2009.a. kirjast nähtub, et kostja korteris on radiaatorid eemaldatud ja maja välisseinas olev torustik paigaldatud topeltseina taha. Neil põhjustel kohus leiab, et ühistu ei ole võtnud kostjalt ära võimalust soojusenergiat kasutada ja küttesüsteemiga taasliitumine oleneb ainult kostjast. Asjaolu, et kostja ei saanud 2009.a. veebruarikuus küttetorustiku remondi ajal oma korteris viibida ja seepärast uutele torudele vajalikud kolmikud paigaldamata jäid, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Olemasolevate torude katmine topeltseinaga kinnitab, et kostja soovis oma korteri ühtsest küttesüsteemist omavoliliselt lahti ühenda, mis ei vabasta aga kohustusest tasuda ühistu poolt elamu jaoks toodetud soojuse eest. Korteriühistuseaduse § 6 lg. 1 kohaselt tekib korteriühistu vara peale muude laekumiste ka liikmete osamaksudest, § 7 lg. 1 kohaselt on osamaksu tasumine kohustuslik, osamaksu suurus on võrdeline korteriomandi esemeks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui ühistu põhikirjas ei ole ette nähtud teisti; § 15-1 kohaselt tuleb majandamiskulude all mõista korteriühistule vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud või ostetud teenuste eest. Hageja on esitanud kostjale elamu kütmise eest 2009.a. jaanuarist kuni aprillikuuni viis arvet summale 8839.30 krooni, mida kostja ei ole tasunud. Hageja esindajate seletustest nähtub, et igakuine summa iga korteri kohta oleneb ühistu poolt ostetud kütuse hinnast ja iga korteri suurusest. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis kannab kostja TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik hageja poolt kantud menetluskulud. Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.