Tsiviilasi nr.2-07-28828
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.märts 2010.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-28828
Tsiviilasi
K. P. hagi E. H. vastu ettemaksu tagastamise ja saamatajäänud tulu väljamõistmise nõudes /hagi hind 14 150 krooni/ Hageja: K. P. (is kood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja esindaja: advokaat K. K. /xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx&xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: E. H. (is kood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Juhindudes TsÜS §5 ja VÕS §76,§10 128, 635-655 ning TsMS §163 lg 3, §174 lg 1, §230 lg 1, §§434-§436, §442, §444, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada K. P. hagi E. H. vastu ettemaksu tagastamise nõudes osaliselt. Välja mõista E. H. `lt (is.kood xxxxxxxxxxx) viis tuhat krooni K. P. (is kood xxxxxxxxxxx) kasuks. Jätta rahuldamata K. P. hüvitamise nõudes.
hagi E. H.
vastu saamata jäänud tulu
Asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta 35,34 % ulatuses kostja kanda. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (16.03.2010.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud 05.01.2007.a on poolte vahel sõlmitud kirjalik töövõtuleping, millega kostja kohustus tegema hagejale kuuluvas korteris siseviimistluse ning lõpetama tööd hiljemalt 05.veebruariks 2007.a. Lepingus on pooled kogu tööde hinnaks kokku leppinud 8000 krooni, millest 05.01.2007.a. on E. H. saanud ettemaksuna 2000 krooni. Hageja nõue Hageja esindaja kinnitab, et kostjad pole lepingut nõuetekohaselt täitnud, jättes tööd tegemata. Hageja on kostja palvel tööde teostamise eest ettemaksuna tasunud kokku 6150 krooni. Kuna kostja jättis tööd pooleli, oli hageja sunnitud temaga sõlmitud lepingu üles ütlema. Hageja leidis uue inimese, kes tegi korteris vajaliku remondi. Kuna hagejal oli kavas korter alates 2007.a veebruarist välja üürida, siis jäi tal kostja tegevusetuse tõttu saamata 4 kuu üür, sest alles 2007.a juunis õnnestus remont lõpetada ning leida uus üürnik. Hageja on korduvalt pöördunud E. H. poole ettepanekuga ettemaks tagastada ning hüvitada tekitatud kahju, kuid paraku ei ole kostja pidanud vajalikuks seda teha. Eeltoodu alusel hageja palub välja mõista E. H. K. P. kasuks alusetult saadu 6150 krooni ning saamata jäänud tulu 8000 krooni, s.o kokku 14 150 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja E. H. hagi ei tunnista ja vastuväidete kohaselt leiab kostja, et hageja ei loonud tööde teostamiseks vajalikke tingimusi. Kostja tunnistab, et on hagejalt saanud ettemaksuna 6150 krooni ning on selle ulatuses ehitustöid teostanud. xxxxxxxxxxx-x töödega alustades selgus, et korteri xxxxxxxxxx-xx ainus küttekeha kamin-ahi ajas kütmisel suitsuvingu korterisse, mis tegi ebatervislikuks ja tervisele ohtlikuks korteris viibimise ja töötamise kütmise ajal. Akende avaline ja korteri tuulutamine ei parandanud olukorda, vaid raskendasid, sest välistemperatuur oli tööde teostamise ajal alla -20 külmakraadi. Selliselt ei olnud võimalik teostada maalritöid külmas ja niiskes ruumis järgides materjalide tootjapoolseid juhiseid. Lisaks selgus hulgaliselt eelnevate ehitajate poolt tehtud tööde ümbertegemise vajadus. Teavitades tööde tellijat eelpool kirjeldatust, ei soostunud tööde tellija neil teemadel vestlema, vaid rõhutas, et kuna poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, on teostaja kohustatud tööd teostama. Hageja on jätnud tähele panemata suusõnalised kokkulepped ja omapoolse kohustuse tagada vajalikud töökeskkonna tingimused, mis on vajalikud tööde teostamiseks häid ehitustavasid järgides. Eeltoodud põhjustel otsustas kostja töövõtulepingu ühepoolselt
lõpetada ja teavitas sellest ka tööde tellijat. Tööde tellija ei soostunud kohtuma ega asja arutama, vaid aina viitas töövõtulepingule, jättes jätkuvalt tähelepanuta suusõnalised kokkulepped.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 pp.1, 3, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist; sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Asja materjalidega on tõendatud ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 01.05.2007.a. töövõtulepingu Valga linnas xxxxxxxxxx-xx sisetööde teostamiseks. Tööde valmimise lõpptähtajaks on pooled kokku leppinud 05.veebruar 2007.a. Tööde mahuks on kokkulepitud ulatuslik kapitaalremont lõppviimistluseni. Kogu tööde hinnaks lepingu järgi on 8000 krooni, millest 05.01.2007.a on kostja saanud ettemaksuna 2000 krooni. Kostja tunnistab kohtuistungil, et on hageja käest saanud kokku 6150 krooni (tl3, 24). Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud töövõttu) puudutavad õigusnormid. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 636 lg 1 kohustab töövõtjat tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Asja tellijale õigeaegselt üle andmata jätmist loetakse oluliseks lepingurikkumiseks. VÕS § 655 lg 1 sätestab tellija õiguse töövõtuleping igal ajal üles öelda.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte vahel kokkulepitud viisil ja tähtajaks töövõtja E.H töid ei teostanud. Tunnistaja V. V. ütlustega on tõendatud, et 2007.a. talvel palkas K. P. teda Valga linnas xxxxxxxxxx-xx pooleliolevaid ehitustöid lõpetama. Tellija seletuse kohaselt oli eelmine ehitaja tööd pooleli jätnud ning lahkunud. Korteris oli alustatud remonttöödega, igas toas oli üht-teist tehtud. Tööde kestuseks oli üle kuu ning tööd valmisid talvisel ajal. Korteris oli küttekehaks kaminahi. Tööde teostamise ajal esines takistusena akende ümbruses pahtli mittekuivamine. Tööde tellija oli ka ise pidevalt tööde teostamise juures ning varustas materjalidega. Hageja vande all antud ütluste kohaselt vajas korter kapitaalremonti. Kokku lepiti tööde maht, valmimise tähtaeg ning tasu tehtud töö eest. Vahepeal viibis hageja Soome Vabariigis ning naastes selgus, et töid oli töövõtja poolt teostatud minimaalselt – igal pool oli veidi pahteldatud. Kostja palvel on tasunud tööde teostamise eest ettemaksuna kokku 6150 krooni. Kostja puudus paar päeva, viibides metsatöödel ning hiljem teavitas, et peab lahkuma ja töid lõpuni teha ei saa. Tööd lõpetas V. V. . Kostja lahkumise järgselt tegi korteris teostatud ehitustöödest fotod. Samuti jäädvustas V.V. poolt lõppviimistluseni viidud tööd. Kostja poolt õigeaegselt valmimata tööde tulemusena jäi saamata korteri väljaüürimisest plaanitud üür kogusummas 8000 krooni. Korteri üüris välja alles 2007.a 1 juulist. Asja materjalide, hageja vande all antud ütluste, hageja lepingulise esindaja seletuste ja kostja poolt vastava fakti õigeksvõtuga /tõend “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 26/05-197) § 231 lg 2 tähenduses/ on tõendatud, et kostja on hageja käest saanud ettemaksuna 6150 krooni. Töid kokkulepitud mahus teostatud ei ole. Kostja on kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostja poolt teostamata tööde eest ettemaksuna saadud tasu. Kohus suunas korduvalt pooli kompromissilepingu sõlmimisele. Kostja oli nõus tagastama 3000 krooni, millest koheselt kohtuistungil 1000 krooni ning ülejäänud 2000 krooni kahe kuu jooksul. Hageja oli nõus kompromissilepingu sõlmima 6000 krooni suurusele summale. Pooled kompromissile ei jõudnud. Kohus rahuldab hagi ettemaksu tagastamise osas osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 5000 krooni. Kostja poolt teostatud tööd ei vastanud 05.01.2007.a. töövõtulepingu tingimustele. Kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasolevavõi tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna hageja ütles töövõtulepingu kostjaga üles siis langes tal teostamata tööde eest tasu maksmise kohustus ära ning kostja on kohustatud enamsaadu tagastama. Kostja on töid teostanud osaliselt. Kostja väited tellijapoolsetele rikkumistele ning vajalike töötingimuste mittetagamisele on paljasõnalised ning tõendamata. Kohustust rikkunud lepingupool peab maha arvama selle, mis ta oma kohustuse täitmata jätmisega kokku hoiab või oma tööjõu või vahendite teistsuguse rakendamisega omandab või jätab pahauskselt omandamata, kuigi tal on selleks mõistlik võimalus. Kostjal on suuremas osas kohustus täitmata. Hageja ütluste kohaselt oli kostjal igas toas teostatud veidi pahteldustöid. Samuti olid paigaldatud keraamilised plaadid kööki valamu kohale ning kamin-ahju juurde. Sama kinnitab ka tunnistaja V. V. ning nähtub hageja poolt esitatud fotodelt. Kohus hindab teostatud
tööde maksumuseks 1150 krooni. Kuna kostja on saanud ettemaksuna 6150 krooni kuulub tal hagejale tagastamisele 5000 krooni (6150-1150=5000). Kohus jätab hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata. VÕS §-s 101 loetletud nn. „sanktsioneerivad“ õiguskaitsevahendid (kohustuse täitmise nõue, leppetrahv, kahju hüvitamise nõue, viivis) on suunatud eeskätt võlausaldajal lepingu rikkumise tõttu kaasneva võimaliku kahju ärahoidmiselevähendamisele ning seeläbi võlausaldajale rikkumiseelse seisundi tagamisele. Töövõtulepingu puhul on töö lepingutingimustele mittevastamise korral eelkõige kohaldatavad õiguskaitsevahenditena – lepingu täitmise nõue ja kokkulepitud tasu vähendamine. Lisaks sätestab VÕS § 649 kahju hüvitamise erisused, mille kohaselt tellija võib nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. 05.01.2007.a poolte vahel sõlmitud töölepingus on märgitud, et kõik tööd peavad olema sooritatud väga kvaliteetselt, et pretensioone ei tekiks. Saamata jäänud tulu hüvitamist lepingurikkumisel ei fikseeritud. Korteriomand xxxxxxxxxx-xx Valga linnas ei kuulu hagejale nagu on viidatud hagiavalduses, vaid L. P. `ile (is kood xxxxxxxxxxx). VÕS § 128 lg 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja on esitanud üürilepingu koopia, millest nähtub, et alates 01.juunist 2007.a on välja üüritud J. P. K. . Tõendamata on hageja väited korteri väljaüürimise ja selle tingimuste kohta alates 06.veebruarist 2007.a. Hageja ei ole kirjalikku töövõtulepingust taganemise teadet esitanud. Tööde lõpetamise tähtajaks on pooled kokku leppinud 05.veebruar 2007.a. Millise ajani kostja töid teostas on teadmata. Tunnistaja V. V. ütluste kohaselt tegi tema töid talvisel ajal ning tööd kestsid üle kuu aja. Tunnistaja ütluste kohaselt tekkisid takistused tööde teostamisel seoses külmade ilmadega. Akende ümbruses pahtel ei kuivanud, küttekehaks oli ainult kamin. Eelviidatud põhjusi arvestades leiab kohus, et hageja poleks tõenäoliselt tulu E. H. poolt kohustuse rikkumisel siiski saanud, mistõttu jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS §163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik ja põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, sest puudub alus ja mõistlik põhjus kõrvale kalduda nimetatud põhimõttest. Hageja on hagiavalduses nõudnud kostjalt 14 150 krooni väljamõistmist, kuid kohus rahuldab hagi 5000 krooni ulatuses, milline moodustab 35,34 % esialgsest nõudest. Seega tuleb antud juhul jätta asja menetlusega kaasnenud menetluskulud 35,34% ulatuses kostja kanda. §174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude
proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, vaid teeb seda iseseisva määrusega pärast käesoleva lahendi jõustumist poole sellekohase taotluse alusel.
Aivar Pellja kohtunik 16.03.2010.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.