Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tasutud riigilõiv 6000 krooni. Edasikaebamise kord Monika Ronk ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kuid võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostjale avaliku kättetoimetamise viisil. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastaud asjaolud ja põhjnedused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 22.02.2001.a sõlmisid pooled teleteenuste lepingu ja 8.03.2006 väikelaenulepingu summas 42000 krooni intressimääraga 18% aastas. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub igakuiste maksetena kuu 10. kuupäeval 1244.80 krooni. Kostja jäi maksete tasumisega võlgnevusse. 27.09.2007.a saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlg tasuda hiljemalt 12.10.2007.a. ning hoiatas, et juhul kui kostja nimetatud tähtaja jooksul võlgnevust ei likvideeri loeb hageja lepingu ülesöelduks. Võlgnevus moodustab 30305.05 krooni, millest põhiosa on 23036.73 krooni, intress 2370.22 krooni ja viivis 4898.10 krooni. 12.04.2006 sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu limiidiga 8000 krooni, intress 16 % aastas. Püsimakse summaks sai 320 krooni. Kontol vabaraha puudus. Ülesütlemise teade saadeti kostjale 27.09.2007 ja kohustati võlgnevus likvideerima 12.10.2007. Kostja ei tasunud ja leping loeti ülesöelduks 10.12.2007. Võlgnevus on 5212.96 krooni, millest intress 4.27 krooni ja viivis 693.72 krooni. Nimetatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja rikkus lepingust tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud lepingutes sätestatud korras tegema tegusid, mille tagajärjel lepingud lõppesid. Lepingute lõppemisel tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale rahasummad ning tasuda lepingujärgsed intressid. Kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud esitama maksekäsu kiirmenetluse

avalduse kohtusse. Oma määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. Kostja ei olnud juba siis kättesaadav. Hageja esitas seejärel hagi kohtusse 23.10.2009.a. Hageja nõue tagastamata rahasummade ja tasumata intressi ning viivise saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud lepingulised suhted lõpetama ning nõudma lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud lepingutest tulenevat raha maksmise kohustust summas 27551.70 krooni tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka lepingutes kokkulepitud määras, s.o seadusega kehtestatud määras tasumata summalt kalendripäevas. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud ja kostja ei ole seda vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o.TsMS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust 322.02 krooni ja hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 6000 krooni ning 100 krooni väljaandes Avalikud Teadaanded avaldamise eest. TsMS § 144 p 7 kohaselt menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hagiavaldus on esitatud enne ühe kuu möödumist, mistõttu tuleb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv arvata hageja menetluskulude hulka. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.