Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-17-10 Tartu, 15. märts 2010. a Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks LindeGERP OÜ hagi ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-38511 ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi määruskaebus Hageja LindeGERP OÜ (registrikood 11129978) Kostja ERGO Kindlustuse Aktsiaselts (registrikood 10017013), esindaja vandeadvokaat Carri Ginter 22. veebruar 2010. a, kirjalik menetlus
renoveerida hotellihoone, jätkata tavapärast majandustegevust ning vältida olulise kahju tekkimist saamata jäänud tulu näol. Hagejale tekkis 5 000 000 krooni kahju, millest 90% on 4 500 000 krooni. Kuna kostja on hagejale kokku hüvitanud 2 511 437 krooni, tuleb hagi tagamise korras kohustada kostjat tasuma hagejale veel 1 988 563 krooni.
Kogu hüvitise väljamaksmine enne asja lahendamist paneb kohtule kõrgendatud kontrollikohustuse, sest hiljem võib tagasitäitmine osutuda võimatuks, st kostja võib kanda hagi tagamise tõttu kahju. Samuti ei ole hageja väited hagi tagamise vajalikkuse kohta eluliselt usutavad, sest algselt nõudis hüvitist hävinud hoone omanik, mitte hageja, ning hageja majandustegevuse katkemisest tuleneda võiv kahju ei ole aluseks hagi tagamisele. Kohus pidi põhjendama, millised on sellised erakordsed objektiivsed asjaolud, mis kinnitavad, et parandustöödega alustamine on võimatu juba makstud hüvitise abil ning et menetluse kestel kulub tulekahju tagajärgede parandamiseks nõutud summa. Hageja ei ole põhjendanud, miks see summa tuleb tasuda enne parandamise alustamist, mitte aga tegelikult tehtud parandamistööde eest. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
suur peab olema kohtumenetluse ajal tasutav minimaalne kindlustushüvitise summa ning miks tuleb see summa tasuda hagejale viivitamatult kohtumenetluse ajal enne vaidluse lahendamist. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ei vastanud määruskaebuse põhjendustele, sh kostja väitele, et kostja on kindlustushüvitisena juba 2 511 437 krooni tasunud, mis välistab hagi tagamise vajaduse. Hageja ei ole praeguseni asunud hoonet taastama ega põhjendanud, miks ei ole võimalik hoone taastamist alustada ilma ettemaksuta. Kohtud ei ole põhjendanud, miks hagejale seni makstud summa ei võimalda hagejal asuda hoonet taastama ja miks vajab hageja ettemaksuna 1 988 563 krooni. Kohtud leidsid põhjendamatult, et hagejale on tekkinud 4 500 000 krooni kahju, kuigi tegelikult kuulus hävinud hoone kolmandale isikule, kes nõustus hüvitise ülekandmisega hagejale kui hüpoteegipidajale. Samuti ei ole hageja tõendanud majandustegevuse katkemisest tekkida võivat kahju. Kohtud ei ole arvestanud, et juhul, kui hagi jääb rahuldamata või rahuldatakse osaliselt, ei ole kostjal tulenevalt hageja majanduslikust seisundist võimalik raha tagasi saada, sest hagejalt ei nõutud hagi tagamiseks ka tagatist. Kohtute määratud hagi tagamise abinõu ei ole asjaolusid arvestades kohane. Kohtud ei kaalunud, kas hagi tagamise abinõu kohaldamine on proportsionaalne, st kas kindlustusandja ja -võtja huvid ja riskid on tasakaalus. Samuti ei ole kohtud põhjendanud, miks tuleb hageja võimalik tulevane makseraskuste risk jätta kostja kanda ilma hagejalt tagatist nõudmata. Ühtlasi ei ole maakohus siiani kostjale määrust kätte toimetanud. Määruse õigel ajal kätte toimetamata jätmine võttis kostjalt võimaluse täita kohustus vabatahtlikult ilma täitemenetlust algatamata ja täitekulusid kandmata. Samuti ei ole õige otsustada hagi tagamise korras hageja nõude olulises osas faktiline rahuldamine ilma kostjat ära kuulamata, sest see viib olukorrani, kus hageja saab faktiliselt oma nõude rahuldatud juba enne asja arutamist ning asja arutamise järel ei ole võimalik hagejalt enam raha tagasi saada. Kohus pidi TsMS § 384 lg 1 järgi andma praeguses asjas kostjale võimaluse olla enne ära kuulatud. Ringkonnakohus leidis vääralt, et määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
2 488 563 krooni ja viivise iga hüvitise maksmisega viivitamise päeva eest. Seega ületab hagihind 1 000 000 krooni ning maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule kaevata.
võib osutuda vajalikuks ka kostja ära kuulata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.