(tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.märts 2010.a Paide
Tsiviilasja number
2-09-58081
Tsiviilasi
Aktiva Finants OÜ hagi Raido Raidur’ vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
1258.20 EEK
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finants OÜ, registrikood 10746479, asukoht Jõe 3 Tallinn Esindaja: Silver Eensalu volikirja alusel Kostja: Raido Raidur, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
12.märtsil 2010.a kirjalikus eelmenetluses
Raido Raidur ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Raido Raidur võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Aktiva Finants OÜ võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
04.11.2009.a esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Raido Raidur’i vastu 1258.20 krooni võla ja 507.20 krooni viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte 18.02.2010.a, määras talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel.
Tsiviilasi nr 2-09-58081 TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS) ja kostja 18.09.2000.a liitumislepingu nr xxxxxxxxxxxx (edaspidi Leping), mille lahutamatuks lisaks on Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjad (edaspidi Eeskirjad). Lepinguga kohustus kostja saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu arve tasumiseks vajalik teave oli kirjas kostjale regulaarselt esitatud arvetes. Vastavalt Lepingule ja Eeskirjadele oli kostja arvete tasumisega viivitamise korral kohustatud maksma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja oma Lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, st kasutatud teenuste eest ei tasunud vastavalt esitatud arvetele. Elisa Eesti AS loovutas Lepingust tuleneva nõude kostja vastu summas 1258.20 krooni koos kõrvalnõudega (viivis) hagejale. Hageja nõudis kostjalt võla ja viivise tasumist kohtuväliselt, kuid kostja hageja nõuet ei rahuldanud. Kohtumenetluses nõuab hageja kostjalt 1258.20 krooni põhivõlga ja viivist oluliselt vähendatud ulatuses, st summas 507.20 krooni. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Enne 2002.a 01.juulit kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Sama põhimõte kehtib ka alates 01.07.2002.a kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-s 1. TsKS § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Eeltoodut arvestades on hageja nõue põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud koos hagiavaldusega. Nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 1000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja 1500 krooni õigusabikulu. Hagiavalduse esitamisel tasutud 1000 krooni riigilõivu on kantud kooskõlas seadusega, st põhjendatud. Arvestades, et hageja esitas hagiavalduse kohtusse enne ühe kuu möödumist tema maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest, tuleb ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni riigilõivu arvata TsMS § 144 p 7 kohaselt hageja menetluks. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 650 krooni (s.o enam kui 50% tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära.
Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.