Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas 12.05.2008 Tartu Maakohtusse Konstantin Nui vastu hagi 10 000 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja 20.06.2007 interneti vahendusel teenuste kasutamise lepingu nr 67428, mis võimaldas kostjal võtta kiirlaenu. 20.06.2007 esitas kostja laenutaotluse 2 000 krooni saamiseks 30-neks päevaks intressiga 550 krooni laenu perioodiks. Laenutaotlus rahuldati, sõlmiti laenuleping ja SMS Laen OÜ kandis 20.06.2007 kostja kontole 2 000 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama hiljemalt 20.07.2007. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt vaatamata meeldetuletustele ja võlateatiste esitamisele. SMS Laen OÜ loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest, lepingu nr 67428 p 12 ja nõude loovutamise raamlepingust nr 061206 tulenevate õigustega. Kostja võlgnevus hageja ees 31.03.2008 seisuga on 15 194 krooni, millest tagastamata laenu põhiosa 2 000 krooni, intress 285 päeva eest 5 244 krooni, viivised 255 päeva eest 2 550 krooni, leppetrahv 1 000 krooni ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud 4 400 krooni. Hageja vähendas nõuet intresside osas ja palub kostjalt välja mõista 10 000 krooni.

MAAKOHTU LAHEND

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. TsMS § 444 lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja põhivõlgnevus 2 000 krooni. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja lepingu interneti vahendusel. Seejuures olid laenusumma ja selle tagasimakse tähtaeg ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist oli kostjal võimalik mõjutada. Eelnevast saab järeldada, et kosja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, mistõttu tuleb lepingu ülejäänud tingimusi pidada tüüptingimusteks. SMS Laen OÜ tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus leidis, et lepingu punkt 4.3, mis lubab võlausaldajal nõuda intressi laenult ka pärast laenu tähtaja saabumist ja laenu sissenõutavaks muutumist, on tüüptingimus, millega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud ning VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel kokkuleppel õiguslikke tagajärgi. Kuna laenu intress oli kokku lepitud 550 krooni 30-neks päevaks ja laenuleping lõppes 20.07.2007, oleks hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist vaid lepingu punktis 4.2.2 kokkulepitud ulatuses, s.o summas 550 krooni. Hageja on kostja 15 194 krooni suurust võlgnevust vähendanud 10 000 kroonini, tehes seda võlgnetavate intresside arvelt. Seega moodustab hageja 10 000 krooni suurusest nõudest intresside osa 50 krooni (2 000 + 50 +2 550 + 1 000 + 4 400), mis tuleb kostjalt välja mõista. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus leidis, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu p 13 on tühine kalendripäevas arvutatava 0,5 % suuruse viivise määra tõttu (182,5 % aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 2 000 kroonilt alates 21.07.2007. Viivise määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 01.07.2007 kuni 31.03.2008 (hagi koostamise aeg) oli 11 % aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi 21.07.2007 kuni 31.03.2008 eest summas 153.70 krooni (2 000 krooni x 11 % x 255 päeva / 365 päeva). Tulenevalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leidis, et leppetrahvi kokkulepe on lepingusse võetud hageja initsiatiivil. Seega on leppetrahvi kokkuleppe tingimus saanud lepingu osaks, mida ei ole eraldi läbi räägitud. Kui ebaproportsionaalselt suur leppetrahvi nõue sisaldub tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse. Tüüptingimusena lepingu p 14 ette nähtud leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur (kuni 50 % kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust), mistõttu on antud tüüptingimus tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi ja seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1 kohaselt. Kuna antud juhul puudub hagejal võimalus nõuda leppetrahvi ka seaduses sätestatud eeldustel, tuleb jätta hageja nõue leppetrahvi summas 1 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud lepingu punktide 12.2.1, 12.2.2, 12.2.3 ja 12.2.4 alusel on 4 400 krooni. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi nõudekirja tõendamaks nimetatud kulude kandmist. Lisaks on hageja poolt lepingu punktides 12.2.1, 12.2.2, 12.2.3 ja 12.2.4 kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus ebamõistlikult suur. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel on tühine tüüptingimus, millega laenuandjal on õigus nõuda laenusaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist laenuandja hinnakirja järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude summas 4 400 krooni väljamõistmiseks. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas tunduvalt alla poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Menetluskulud tuleb jätta 2 203,70 / 10 000 x 100 = 22 % ulatuses kostja ning 78 % ulatuses hageja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenulepingus on sätestatud intressimäär 0,92% päevas. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi võetakse viivise arvestamisel intressitavate lepingute (laenu- ja krediidilepingud) puhul aluseks kokkuleppeline intressimäär, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Sätte idee on tagada võlausaldajale võlgniku viivituse aja eest vähemalt samas suuruses intresse nagu oli kokku lepitud lepingu täitmise ajal (Võlaõigusseadus, kommenteeritud väljaanne, lk 379-380 p 6). Tarbijakrediidilepingute puhul on seaduse kohaselt (VÕS §-dest 94 lg 1, 113 lg 1 ja 415 lg 1) lubatud viivisemäär, mis ei ole suurem, kui lepingus sätestatud intressimäär. Seega tarbijakrediidilepingutele maksimaalseks viivisemääraks ei ole VÕS §-s 94 lg 1 esimeses lauses märgitud intressimäär (11% aastas ehk 0,03% päevas) vaid on krediidilepingujärgne intressimäär (käesolevas tsiviilasjas 0,92% päevas). Kostjaga sõlmitud lepingus sätestatud viivisemäär on 0,5% päevas ning seega väiksem, kui lepinguline intressimäär (0,92% päevas). Kuna kostjaga sõlmitud lepingus sätestatud viivisemäär on väiksem kui tarbijakrediidilepingutele lubatud viivisemäär, on alusetu maakohtu järeldus, et kostjalt nõutav viivis on ebamõistlikult suur ja viivisekokkulepe on ebamõistlikult kahjustav ja tulenevalt VÕS §-st 41 ja §-st 42 lg 3 p 5 tühine. Tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ei saa olla viivise- ehk sanktsiooni kokkulepe, mille rakendamine sõltub ainuüksi tarbija enda käitumisest mida võlausaldaja mõjutada ei saa. Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Laenusumma tagastamata jätmisel kompenseerib viivis laenuandja raha edasilaenamise teel intressi teenimisest ilma jätmist. See on ka kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause mõttega tagada võlausaldajale tagastamata laenult viivise saamine vähemalt lepingujärgse intressi ulatuses vältimaks olukorda, kus kohustusi rikkuv võlgnik on soodsamas olukorras kui kohustusi nõuetekohaselt täitev isik. Seega on maakohus jätnud ebaõigesti viivised summas 2396.30 krooni välja mõistmata. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud leppetrahvi nõuet rahuldamata jätmist. Leppetrahvi nõue on põhjendatud ja seaduslik ning vastustajalt tuleb välja mõista leppetrahv summas 1 000 krooni. Kuna õiguslikult on põhjendatud vastustajalt välja mõista tagastamata laenusumma 2 000 krooni, intressid 50 krooni, viivised 2 550 krooni, leppetrahv 1 000 krooni, kokku summas 5 600 krooni, mis on 56% hagiavalduses toodud nõude kogusummast, tuleb hageja menetluskulud jätta 56% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Egon Konsand

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.