Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Välja mõista võlgnikult Osaühingult Deirona Invest (likvideerimisel) ajutise halduri tasu summas 8800 (kaheksa tuhat kaheksasada) krooni (millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ja millele lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 4598 (neli tuhat viissada üheksakümmend kaheksa) krooni (sisaldab käibemaks 20%) võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri tasu kuulub kandmisele Terje Eipre arveldusarvele nr XXX ning pankrotimenetluse kulude hüvitis kuulub kandmisele Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ arveldusarvele nr XXX. Saata kohtumääruse ärakiri Viru Maakohtu registriosakonda (aadressil: Pikk 32, Rakvere 44307) ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 7, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2). Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Asjaolud 18.12.2009.a esitas Osaühingu Deirona Invest (likvideerimisel) esindaja Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt OÜ Deirona Invest (likvideerimisel) (edaspidi Võlgnik) osas on 08.10.2009 Viru Maakohus kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-47760 otsustanud äriühingu sundlõpetamise ja määranud likvideerijaks Tarmo Villman. Likvideerija on jõudnud arusaamisele, et OÜ Deirona Invest (likvideerimisel) on püsivalt maksejõuetu. Olemasolevast varast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuigi võlgniku võlad on väga väikesed, puudub võlgnikul piisavalt vara, millest ka need kohustused täita. OÜ Deirona Invest (likvideerimisel) maksejõuetuks muutumise põhjused tulenevad asjaolust, et võlgniku majandustegevus oli kahjumlik. Võlgniku likvideerija andmetele võlgnik tegeles väikekohviku pidamisega Vabaduse 30 Narva-Jõesuu, tegevus lõpetati juba 2006 aasta sügisest. Maksejõuetuks muutumise põhjusteks oli liialt väike tegevuse kasumlikus. OÜ Deirona Invest (likvideerimisel) varad: SEB Pank, kontol 3,84 krooni (28.10.2009 seisuga); OÜ Deirona Invest (likvideerimisel) kohustused on: Maksu- ja Tolliamet, võlg 09.10.2009 seisuga 24737,49 krooni + intress 14865,75 krooni; OÜ Menetlus, 150 krooni. Kokku kohustusi summas 39753,24 krooni. Viru Maakohtu 28.12.2009.a määrusega algatati Osaühingu Deirona Invest (likvideerimisel) pankrotimenetlus ning ajutiseks halduriks nimetati Terje Eipre. Ajutine haldur Terje Eipre on kohtule esitanud ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne Osaühingu Deirona Invest (likvideerimisel) pankrotimenetluses Varad

2-09-69183 AS-is SEB Pank omab võlgnik arvelduskontot nr 10220046321018, mille saldo 18.01.2010.a seisuga on 3,84 krooni; AS-iga SEB pank on sõlmitud U-Net Business ning teenuse väljavõte postiteel teenusleping. Kontod on varasemalt arestinud kohtutäitur Risto Kütt ning Maksu-ja Tolliamet. Kontod on arestitud 18.10.2010.a seisuga. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Esitatud andmete kohaselt puudub osaühingul Deirona Invest (likvideerimisel) kassa. 18.01.2010.a seisuga on kassa tegelik jääk 3,84 krooni. Nõudeid ostjate vastu ei ole. Ettemaksed hankijatelt puuduvad.

KOKKU

40 906,88 krooni

2-09-69183 Kokku on võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi summas 41 056,88 krooni. Kokkuvõte Pankrotiavalduse esitas võlgniku likvideerija Tarmo Villman. Likvideerija oli jõudnud arusaamisele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning olemasolevast varast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotiavalduse põhistuse kohaselt tulenevad maksejõuetuse põhjused asjaolust, et võlgniku tegevus oli kahjumlik. Nõuete tasumise võimalused Arvestades, et võlgnikul on vara kokku 3,84 krooni, kohustusi on aga vähemalt 41056,88 krooni, ületavad võlgniku kohustused varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Arvamus maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta Osaühing Deirona Invest (likvideerimisel) kanti registrisse 08.07.2005.a. Ettevõtte osakapitaliks on 40 000 krooni. Osanikuks on Äriregistri andmetel N K. 08.10.2009 määras kohus võlgniku sundlõpetamise ning likvideerijaks määrati Tarmo Villman. Likvideerija pole saanud kontakti ettevõtte omanikuga ning likvideerija andmetel on omaniku elukohaks hetkel Venemaa. Samuti puuduvad andmed sooritatud tehingutest ning dokumentide asukohast. Esitatud andmete põhjal võib järeldada, et makseraskused tekkisid väikekohviku pidamisega Narvas ning 31.12.2005 seisu kasumiaruandest nähtub, et ettevõtte kahjum tekkis juba äritegevuse esimesel aastal. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise halduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutise pankrotihalduri hinnangul, esinevad antud juhul KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnused, so raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseaduslik hävitamine, varjamine või kahjustamine või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Täpset ülevaadet polegi võimalik saada, kuna raamatupidamine varasemast perioodist puudub. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud informatsiooni põhjal pole kindel, kas võlgnikul on vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi või mitte, see selgub edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri tasust Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste 4/7

2-09-69183 hüvitamist. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on Lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse. Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud võlgniku likvideerijaga, kogunud ning analüüsinud andmeid võlgniku kohta, võlgniku vara tagasivõitmisega seotud küsimusi. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 3; § 28 ja 15 lg 1; § 31 lg 1, 2 ja 4, teeb haldur ettepaneku:

2-09-69183

Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub Osaühingul Deirona Invest vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri taotlusel tegi kohus võlausaldajatele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 50 000 krooni tasumiseks. Keegi võlausaldajatest ei ole sellele ettepanekule reageeringud ega deposiiti tasunud. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Selgeid ja tulemuslike vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on halduri arvamusel muud asjaolud pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Osaühingu Deirona Invest pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Kuivõrd pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Nimetatu tuleb ülesandeks teha ajutisele pankrotihaldurile. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur Terje Eipre vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse 6/7

2-09-69183 äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kohtumäärus tuleb saata vastava kande tegemiseks Viru Maakohtu registriosakonnale. TsÜS § 41 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku lõpetamisel selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et lõppenud juriidilise isiku dokumentide hoidjaks tuleb määrata likvideerija Tarmo Villman. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu 15 töötunni eest 15000 krooni (tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 4950 krooni) ja vajalike kulutuste katteks 4598 krooni (sisaldab käibemaksu 20%) väljamõistmiseks võlgnikult ja osaliselt riigi vahenditest. Kohus leiab, et riigi vahenditest tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 6200 krooni ja ülejäänud ajutise halduri tasu summas 8800 krooni ja kulutuste hüvitis 4598 krooni tuleb välja mõista võlgnikult. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.

Geete Lahi Kohtunik 7/7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.