10. märts 2010 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-74196 Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) hagi RCOÜ vastu 8901,55 krooni nõudes 8 901,55 krooni Hageja Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu, registrikood 75014221, asukoht Nunne 18, 15058 Tallinn), volitatud esindaja Angela R Kostja RCOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige Margus P
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
04.02.2010
Ärakuulamise aeg Ärakuulamisel isikud
osalenud Hageja volitatud esindaja Angela R Kostja seaduslik esindaja Margus P
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista RCOÜ-lt üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevus 8 901 (kaheksa tuhat üheksasada üks) krooni ja 55 senti Tallinna linna kasuks. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud 100% ulatuses välja RCOÜ-lt Tallinna linna kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.01.04.2003 sõlmisid hageja ja kostja mitteeluruumi üürilepingu nr 01-2003013, mille alusel hageja andis kostjale üürile tähtajaliselt, kuni 01.04.2008, XXXasuvad äriruumid. 01.04.2008 pooltevaheline üürileping lõppes ning kostja andis hagejale vara üle (tl 4-9). Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlgnevus ja kõrvalkulud 8 901,55 krooni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-dele 8 lg 2, 76 lg 1, 82 lg 2, 108 lg 1.
3.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2.1.1 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri 3 920,40 krooni kuus maksustava kuu 15. kuupäevaks ja punkti 2.1.2 kohaselt kommunaalteenuste kasutamise eest. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgneb hagejale üüritasu 3 920,40 krooni ja kommunaalteenuste eest 4 981,15 krooni (tl 12-36).
4.04.03.2008 ja 08.04.2008 edastas hageja kostjale meeldetuletused (tl 10-11) võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja kirjale ei reageerinud ja võlgnevust ei tasunud.
5.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 5.1 kohaselt üüri õigeaegse tasumata jätmise korral maksab üürnik viivist 0,2% ulatuses võlguolevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Seega, kui lepingus oli kokku lepitud üüri tasumine iga eelneva kuu eest ja seda ei täidetud, siis alates iga kuu 16-ndast kuupäevast tekkis üürileandjal viivise nõudmise õigus. Antud juhul ei ole tegemist ettemaksuga, vaid lepingujärgse kohustusega ning rahalise kohustusega viivitamisel võib võlausaldaja võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks uutmisest kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi. Ehkki kostja tasus üüriarveid eelneva perioodi eest, ei täitnud kostja oma rahalist kohustust õigeaegselt. Hageja leiab, et on käitunud heatahtlikult ja nõudnud viivise tasumist alles siis, kui üürnik ei tasunud arvet kuu lõpuks ja hakkas viivist arvestama järgneva kuu esimesest kuupäevast.
6.Hageja tunnistab, et 2008 märtsikuu üüriarve koostati ekslikult, sest, ei arvestatud, et lepingus oli maksekohustus eelneva kuu eest, kuid üürnikule sai tehtud ümberarvestus ning viimase kuu üür annulleeriti. Hagiavalduse esitamise ajaks oli arve annulleeritud ning võlgnevust nõutakse, vaid lepinguperioodi ühe kuu eest, s.o 2008 märtsi eest. Nimetatud summade pealt ei arvestatud ka viivist, seega on kostjale arvestatud viiviseid oluliselt vähem, kui lepingus oli ette nähtud.
7.Hageja märgib, et ei vasta tõele, et hageja ei täitnud oma lepingulisi tingimusi ja põhjustas sellega kostjale kahju. Lepingu puntki 11.1 kohaselt üürnik hoiab üüritavates ruumides omal kulul nõutavas tehnilises, sanitaarses ja tuleohutusseisundis keskkütte-, veevarustuse-, kanalisatsiooni-, elektri- ja tuleohutusseadmed, arvestades nende olemasolu ja seisukorda ruumide üleandmise hetkel. Seega jättis kostja oma lepingulised kohustused täitmata ning kostja lepingujärgse kohutuse mittetäitmine tingis selle, et nad olid kohustatud kasutama täiendavat küttekollet.
8.Alusetu on kostja väide, et hageja peab hüvitama veekahju. Seoses kostja lepingujärgse kohutuse mittetäitmisega tekkisid küttesüsteemi vahetamise käigus probleemid ning kui tööd teostatid ebakvaliteetselt, siis selle eest vastutab tööde teostaja, mitte aga ruumide omanik. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista ja on seisukohal, et hagiavaldus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata, kuna kostjal ei ole võlgnevust.
10.Kostjal on ettemaks hagejale kogusummas 13 552,88, mida hageja ei ole arvestanud, kuid on arvestanud viivist. Peale tasaarvelduse tegemist oleks hageja võlgnevus kostjale 4 651,33 krooni. Hageja arvestus ei lähtu sõlmitud lepingust, vaid on hageja äranägemise järgi peetud ja ebatäpne. Hageja on arvestanud ning kostja on tasunud viiviseid, kuigi kostja oli üürisummadega ettemaksus. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2.10 alusel tasus kostja lepingu sõlmimisel lisaks tulevase kuu arvele ka ettemaksu ühe kuu üüri ulatuses, mis vastavalt lepingule pidi arvestatama tasaarveldusele üüri tasumisel. Kuna kostja oli ettemaksus siis ei saanud ega tohtinud hageja
2-08-74196 arvestada viiviseid, mida hageja aga arvestas, seega arvestatud viiviste tasumisel taastus ettemaks. Kui kostja jäi hiljaks maksete tasumisega, siis hageja mitte ei teinud tasaarveldust, vaid arvestas viiviseid tasumata summalt, millega tekitas kostjale kahju. Vastavalt hageja esitatud koondtabelile on kostja tasunud viiviseid kokku 13 552,88 krooni, seega oli ja on kostja ettemaksus, ning võlgnevus puudub.
11.Lepingu lõppedes püüdis kostja telefoni teel ka ettemaksu olemasolu ja võlgnevuse puudumist hagejale selgitada, kuid see ei andnud tulemusi. Hageja poolse arvestuse ebatäpsust kinnitab ka asjaolu, et hageja poolt esitatud ja koostatud seisukoht kuidas arvestust peeti ning fraas „märtsis kostjale poleks olnud vaja arvet teha“ viitab, et tasaarveldus tehti lepingu lõppedes, aga mitte viiviste tekkimise korral tasaarveldamiseks. Kostja tasus nõutavad viivised ja seega taastus ettemaksu suurus 3 920 krooni suurusena. Seega on hageja ettemaksus ka hagi esitamise ajal.
12.Lisaks on kostja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole täitnud oma lepingulisi tingimusi. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 3.2 alusel kohustub üürileandja hoidma omal kulul nõutavas tehnilises, sanitaarses ja tuleohutusseisundis keskkütte ,veevarustuse jne...“ ning punktis 3.3järgi finantseerima üürniku poolt normaalsete tingimuste tagamiseks tehtud remondikulutusi vastavalt käesoleva lepingu punktile 4. Hageja on lepingu mittetäitmisega põhjustanud kostjale kahju 2 956,80 krooni. Kostja on korduvalt viidanud üüripindade seisukorrale - akende, aknapalede, aknapealsete seisukorrale ning keskkütte radiaatorite seisukorrale ning soovinud nende viimist normaalsesse seisukorda, mille kohta kostja edastas vastavad viited ja seisukorra fotod 10.04.2006 seisuga üürileandja esindaja e-mailile (tl 69-72). Samuti informeeris kostja 10.04.2006 kirjaga hagejat, et akende läbipuhumise ning mitte soojapidavusega on kostjale tekkinud lisakulud. Kostja oli sunnitud ruumides normaalse temperatuuri tagamiseks igal talvel neljal kuul kasutama puhurit võimsusega 2.1 kw. Nimetatud seadme kulu on 2.2*8 tundi ja korrutatuna 21 päevaga ühes kalendrikuus 369,60 krooni. Korrutades selle 2006 kaks talvekuud, 2007 neli kuud, 2008 kaks kuud, kokku 2 956,8 krooni. Üürileandja vahetas aknad alles veebruaris-märtsis 2009 s.o 3 aastat peale pretensiooni esitamist. Sellist hageja käitumist ei saa kuidagi nimetada lepingu heatahtlikuks täitmiseks.
13.Hageja on kohustatud hüvitama kostjale ka veekahju summas 7 250 krooni. Hoone küttesüsteemi vahetamise käigus veebruaris 2008 liigutas või vigastas tööde teostaja ruumis olevat radiaatorite õhutuskraani selliselt, et ühe toa põrand koos seal olevate asjadega sai öö jooksul olulisi veekahjustusi, kuna vesi leotas umbes 2 cm kõrguselt kogu põranda üle. Hommikul olid veeuputuse tunnistajateks kostja seaduslik esindaja kui ka ühistu esindaja. Telefoni teel informeeri kostja ka hagejat ja kohale käis ka hageja esindaja. Põrandale tekkinud 2 cm vesi rikkus kirjutuslaua, dokumentide riiuli ja vaiba kokku umbes 7 250 krooni eest vara. Kohtuotsuse põhjendus
14.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras. TsMS § 405 lg 2 kohaselt on kohus hageja ja kostja esindaja 04.02.2010 ära kuulanud. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
16.Vaidlus ei ole, et poolte vahel sõlmiti 01.04.20036 mitteeluruumi üürilepingu nr 01-2003013, mille alusel hageja andis kostjale üürile tähtajaliselt, kuni 01.04.2008, XXXasuvad äriruumid ning, et 01.04.2008 pooltevaheline üürileping lõppes ning kostja andis hagejale vara üle (tl 4-9).
17.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
2-08-74196 VÕS § 292 lg 1 järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
18.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2.1.1 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri 3 920,40 krooni kuus maksustava kuu 15. kuupäevaks ja punkti 2.1.2 kohaselt kommunaalteenuste kasutamise eest. Hageja palub kostjalt välja mõista üüritasu 3 920,40 krooni ja kommunaalteenuste eest summas 4 981,15 krooni. Võlgnevuse tõendamiseks on kohtule esitatud korterite saldod periood, maksete väljavõtted ja arved (tl 12-36). Kohus on seisukohal, et kostja väited ettemaksu kohta tasutud viise näol on alusetud, kuna esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja olnud viivituses arvete maksmisega seega oli hagejal õigus tulenevalt lepingu punktist 5.1 üüri õigeaegse tasumata jätmise korral maksta viivist 0,2% ulatuses võlguolevalt summalt iga viivitatud päeva eest ning kostjal oli kohustus viivist tasuda. Seega ei ole kostjal ettemaksu, mida hageja oleks pidanud tasaarveldama. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lepingujärgseid kohustusi täitnud vastavalt lepingus kokkulepitud tähtajaks. Lähtudes eeltoodus on kohus seisukohal, et hagi on tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevus 8 901,55 krooni.
19.Kohus leiab, et kostja väited hageja lepingu mittetäitmisse ning kahju hüvitamisse, ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Juhul kui kostja õigusi on hageja rikkunud, siis hagejal on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 jätab kohus hageja menetluskulud sealhulgas riigilõiv, täies ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.