2-09-35494/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

3.Harju Maakohtu 02.11.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Indrek L. 12.01.2010 on ajutine pankrotihaldur esitanud kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku ärinimi kuni 13.08.2009 EVHOÜ. Võlgniku juhatusse kuulub pankrotimenetluse algatamise hetkel RH. Võlgniku tegevusalaks on olnud kaubandus- ja teeninduspindade allüürile andmine. Kuna OÜ MGon lõpetanud majandustegevuse 2009. aasta kevadest ning puuduvad jooksvad rahavood, lähtub ajutine haldur aruande koostamisel vara ja võlgade hindamisel Raamatupidamise Toimkonna Juhendi nr-st 13, mis käsitleb likvideerimis- ja lõpparuannetele esitatavaid nõudeid. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara koosneb: rahalistest vahenditest 167.42 krooni; nõuetest ostjate vastu kokku summas 103 544 krooni, mis on ajutise halduri hinnangul ebatõenäoliselt laekuvad; käibemaksu ettemaksest 62 082 krooni, mis Maksu- ja Tolliameti andmetel on 0 krooni ja tulevaste perioodide kulust (Sääse keskuse ehitus) summas 1 907 741 krooni. Võlgnik leiab, et Sääse keskuse hoone parendus on tasaarvestatav võlausaldaja nõudega, samas välistab võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 200 lg 1 p 2 ja lg 4 teise poole nõude tasaarvestuse, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet ja tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväite. Üürileping ei sisalda võlausaldaja kohustust hüvitada üürilepingu lõppemisel võlgniku poolt tehtud parendusi ning võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile sellekohast kokkulepet. Samuti koosneb võlgniku vara põhivarast raamatupidamisdokumentide kohaselt 225 186 krooni väärtuses, millest 152 000 krooni moodustab kapitalirendis olev sõiduauto ning ülejäänud üüripinnale soetatud ja paigaldatud ventilatsiooni- ja tuletõrjesüsteem. Arvestades selle vara jääkmaksumust ning turuväärtust, ei hinda ajutine pankrotihaldur seda vara arvestatavaks. Võlgniku kohustuste hulka kuuluvad: lühiajalised kohustused 1 280 695 krooni; maksuvõlad 135 520 krooni; pikaajalised kohustused 674 373 krooni. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad võlgniku enda poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 2 116 798 krooni. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on juhatuse poolne väär rahavoogude prognoosimine ning tekkinud lahkarvamused pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaga, seoses üüripinna ja üüritasu suuruses. Võlgniku maksejõuetuks muutumise on mõjutanud ka võlgniku juhatuse juhtimisotsused, eelkõige võimalike kokkulepete või

4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 30 lg 2 kohaselt teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama

8.Vaatamata asjaolule, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ei nähtu nimetatu võlgniku raamatupidamise majandusaasta aruannetest, mistõttu võlgniku raamatupidamine ei kajasta võlgniku majanduslikku olukorda adekvaatselt. Võlgniku 30.11.2009 bilansi kohaselt on võlgnikul vara kokku 2 289 863 krooni ja kohustusi kokku 2 116 798 krooni ning võlgniku omakapital on seisuga 30.11.2009 173 065 krooni (II kd, tl 47-50). Kohus leiab, et võlgnik on kajastanud raamatupidamisaruandes (bilansis) vara ülehinnatult. Raamatupidamise seaduse (edaspidi RpS) § 16 p 4 kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuda eelkõige rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest, s.h olulisuse printsiibist, mille kohaselt peab raamatupidamise aruandes kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil. RpS § 16 p 8 kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuda ka konservatiivsuse printsiibist, mille kohaselt tuleb raamatupidamise aruannet koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Tulenevalt RpS § 14 lg 1 koosneb majandusaasta aruanne raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Tulenevalt RpS § 15 lg 2 koosneb raamatupidamise aastaaruanne muu hulgas bilansist. Eeltoodust tulenevalt pidi võlgnik 30.11.2009 seisuga bilansi koostamisel järgima olulisuse ja konservatiivsuse printsiipi. Nimetatut aga võlgniku juhatus, kelle ülesandeks tulenevalt ÄS § 183 on osaühingu raamatupidamise korraldamine, täitnud ei ole, kuna võlgniku bilansis ei ole välditud varade ülehindamist. Kohus on käesoleva lahendi punktis 7 analüüsinud võlgniku vara väärtust ja leidnud, et võlgnik on kajastanud varana ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid summas 103 544 krooni, samuti kajastanud varana kajastatud põhivara summas 73 186 krooni väärtuses, mis koosneb üüripinnale soetatud ja paigaldatud ventilatsiooni- ja tuletõrjesüsteemist, mille maksumuse hüvitamise nõudeõigus võlgnikul üürilepingu kohaselt puudub. Samuti on võlgnik kajastanud varana käibemaksu ettemaksu summas 62 082 krooni, mis Maksu- ja Tolliameti andmetel on 0 krooni. Tulevaste perioodide kuluna (Sääse keskuse ehitus) on võlgnik kajastanud bilansis 1 907 741 krooni, mille tasaarvestamise õigus võlgnikul tulenevalt VÕS § 200 lg 1 p 2 ja lg 4 puudub, kuna võlausaldajal on vastuväite esitamise õigus või ei saa sellele nõudele esitada sissenõuet. Poolte vahel sõlmitud üürileping ei sisalda võlausaldaja kohustust hüvitada üürilepingu lõppemisel võlgniku poolt tehtud parendusi v.a üürileandja kirjalikul nõusolekul, mida võlgnik esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku juhatuse liige rikkunud raamatupidamise korraldamisse kohustust, millest tulenevalt on võlgnik kajastanud oma majanduslikku seisu ebaadekvaatselt ja jätnud äriühingust mulje, kui maksejõulisest äriühingust.