MEosaühingu avaldus MGosaühingu (endise nimega EVHosaühing) pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
võlausaldaja: MEosaühing (registrikood XXX, XXX); võlausaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marko Kairjak, Advokaadibüroo Paul Varul, e-post [email protected]); võlgnik: MGosaühing (endise nimega EVHosaühing; registrikood XXX; XXX); ajutine pankrotihaldur Indrek L.
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada MEosaühingu pankrotiavalduse menetlus MGosaühingu (endise nimega EVHosaühing) pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2.Lõpetada MGosaühing (endise nimega EVHosaühing) kui juriidiline isik.
3.Kohustada ajutist pankrotihaldurit Indrek L’d likvideerima MGosaühingut (endise nimega EVHosaühing) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
4.Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Harju Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
1.22.07.2009 esitas võlausaldaja MEosaühing Harju Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal 01.12.2004, 18.10.2004 ja 31.03.2006 sõlmitud äriruumide üürilepingute nr 46-2/3, 46-3 ja T-225/10 ning 20.02.2009 kokkuleppe alusel põhinõue võlgniku vastu summas 1 269 242.82 krooni ja viivisenõue 2 153 177.85 krooni. 29.06.2009 saatis võlausaldaja võlgnikule registrijärgsele aadressile pankrotihoiatuse, mille postiettevõte tagastas hoiutähtaja möödumisel. Kuna võlad on tasumata, leiab võlausaldaja, et tal on tekkinud alus pankrotiavalduse esitamiseks.
2.06.08.2009 määrusega kohustas kohus võlgnikku pankrotiavaldusele vastama. Võlgnik ei ole kohtu nõudmist täitnud.
3.Harju Maakohtu 02.11.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Indrek L. 12.01.2010 on ajutine pankrotihaldur esitanud kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku ärinimi kuni 13.08.2009 EVHOÜ. Võlgniku juhatusse kuulub pankrotimenetluse algatamise hetkel RH. Võlgniku tegevusalaks on olnud kaubandus- ja teeninduspindade allüürile andmine. Kuna OÜ MGon lõpetanud majandustegevuse 2009. aasta kevadest ning puuduvad jooksvad rahavood, lähtub ajutine haldur aruande koostamisel vara ja võlgade hindamisel Raamatupidamise Toimkonna Juhendi nr-st 13, mis käsitleb likvideerimis- ja lõpparuannetele esitatavaid nõudeid. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara koosneb: rahalistest vahenditest 167.42 krooni; nõuetest ostjate vastu kokku summas 103 544 krooni, mis on ajutise halduri hinnangul ebatõenäoliselt laekuvad; käibemaksu ettemaksest 62 082 krooni, mis Maksu- ja Tolliameti andmetel on 0 krooni ja tulevaste perioodide kulust (Sääse keskuse ehitus) summas 1 907 741 krooni. Võlgnik leiab, et Sääse keskuse hoone parendus on tasaarvestatav võlausaldaja nõudega, samas välistab võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 200 lg 1 p 2 ja lg 4 teise poole nõude tasaarvestuse, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet ja tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväite. Üürileping ei sisalda võlausaldaja kohustust hüvitada üürilepingu lõppemisel võlgniku poolt tehtud parendusi ning võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile sellekohast kokkulepet. Samuti koosneb võlgniku vara põhivarast raamatupidamisdokumentide kohaselt 225 186 krooni väärtuses, millest 152 000 krooni moodustab kapitalirendis olev sõiduauto ning ülejäänud üüripinnale soetatud ja paigaldatud ventilatsiooni- ja tuletõrjesüsteem. Arvestades selle vara jääkmaksumust ning turuväärtust, ei hinda ajutine pankrotihaldur seda vara arvestatavaks. Võlgniku kohustuste hulka kuuluvad: lühiajalised kohustused 1 280 695 krooni; maksuvõlad 135 520 krooni; pikaajalised kohustused 674 373 krooni. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad võlgniku enda poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 2 116 798 krooni. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on juhatuse poolne väär rahavoogude prognoosimine ning tekkinud lahkarvamused pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaga, seoses üüripinna ja üüritasu suuruses. Võlgniku maksejõuetuks muutumise on mõjutanud ka võlgniku juhatuse juhtimisotsused, eelkõige võimalike kokkulepete või
2-09-35494 pretensioonide korrektne vormistamata jätmine ja dokumenteerimine, mis võivad olla käsitletavad raskete juhtimisvigadena. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse tähtaegse esitamisega. Ajutine haldur märkis aruandes, et võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse läbi viimiseks. 25.01.2010 määras kohus OÜ MGpankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 40 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.
II Kohtu põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 30 lg 2 kohaselt teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama
2-09-35494 osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut.
5.Võlausaldaja MEosaühing avalduse kohaselt oli võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud äriruumi üürilepingud: 01.12.2004 üürileping nr 46-2/3, 18.10.2004 üürileping nr 46-3 ja 31.03.2006 üürileping nr T-225/10. Võlgnik jättis täitmata üürilepingutest tulenevad kohustused. 20.02.2009 sõlmisid pooled äriruumide üürilepingu lõpetamise kokkuleppe. Pankrotiavalduse esitamise seisuga oli võlausaldajal võlgniku vastu üürilepingutest tulenev nõue 1 269 242.82 krooni. Nimetatule lisandub üürilepingu nr T-225/10 tulenev kohustus tasuda viivist 0,5 % tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud kalendripäeva eest ja üürilepingutest nr 46-2/3 ja 46-3 tulenev kohustus tasuda leppetrahvi 0,5 % ulatuses viivitatud summast iga päeva eest. 17.07.2009 seisuga oli viivisenõue muutunud sissenõutavaks 2 153 177.85 krooni ulatuses. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlausaldaja MEosaühingu nõude suuruseks 1 270 143.01 krooni. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud tõendid oma nõude suuruse, aluse ja maksmise tähtaja kohta (I kd, tl 5-15, 17, 19-32, 34, 36-59, 61, 63-64, 68), ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlausaldajal nõue võlgniku vastu vähemalt pankrotiavalduses toodud suuruses ja võlgnik ei ole sellele vastuväiteid esitanud, siis on võlausaldaja nõue selge.
6.Võlausaldaja on võlgniku maksejõuetust põhistanud asjaoluga, et võlgniku faktiraporti kohaselt oli võlgniku bilansimaht 2007. a 2 573 671 krooni, s.o väiksem, kui võlausaldaja nõue kokku. Samuti ei ole võlgnik vaatamata 20.02.2009 äriruumide üürilepingu lõpetamise kokkuleppes võetud kohustusele tasuda 192 875.71 krooni, nimetatud kohustust täitnud. Erialusena on võlausaldaja võlgniku maksejõuetust põhistanud PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga, s.o võlausaldaja on 05.06.2009 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse, milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.
7.Võlgniku vara koosneb rahast 167.42 krooni; nõuetest ostjate vastu kokku summas 103 544 krooni, mis on ajutise pankrotihalduri hinnangul ebatõenäoliselt laekuvad; võlgniku raamatupidamises kajastatud põhivarast summas 225 186 krooni väärtuses, millest 152 000 krooni moodustab kapitalirendis olev sõiduauto, mille jääkväärtus ei ületa turuhinda ning ülejäänud üüripinnale soetatud ja paigaldatud ventilatsiooni- ja tuletõrjesüsteem. Samuti on võlgnik kajastanud varana käibemaksu ettemaksu summas 62 082 krooni, mis Maksu- ja Tolliameti andmetel on 0 krooni ning tulevaste perioodide kuluna (Sääse keskuse ehitus) summas 1 907 741 krooni. Võlgnik on leidnud, et Sääse keskuse hoone parendus on tasaarvestatav võlausaldaja nõudega, samas välistab võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 200 lg 1 p 2 ja lg 4 teise poole nõude tasaarvestuse, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet ja tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväite. Üürileping ei sisalda võlausaldaja kohustust hüvitada üürilepingu lõppemisel võlgniku poolt tehtud parendusi ning võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile sellekohast kokkulepet. Vastavalt üürilepingule oli võlgnikul õigus ruumidest lahkumisel ruumide parenduste hüvitamisele võlausaldaja poolt võlausaldaja kirjalikul nõusolekul. Kuna võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile vaatamata korduvatele nõudmistele võlausaldaja kirjalikku nõusolekut esitanud, siis puudub alus võlausaldajalt hüvitise nõudmiseks ja seetõttu puudub võlgnikul võimalus ventilatsiooni- ja tuletõrjesüsteemi maksumust tasaarvestada võlausaldaja nõudega. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgnikul arvestatava vara. Kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 2 116 798 krooni. Võlgnik on majandustegevuse lõpetanud 2009. a kevadel.
2-09-35494 Võlgniku 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 26 656 krooni ja 2009. a majandustegevuse tulemuseks kuni 30.06.2009 oli samuti kahjum 24 858 krooni. Võlgnikul puuduvad kehtivad töölepingud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul vara praktiliselt puudub ja kohustusi on vähemalt 2 116 798 krooni, siis ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja kuna võlgnik on kahel järjestikkusel majandusaastal (2008.a ja 2009.a) tegutsenud kahjumlikult ning võlgniku majandustegevus on lõppenud hiljemalt 2009. a kevadest, siis ei ole võlgniku suutmatus tasuda võlausaldajate nõudeid ajutine, mistõttu võlgnik on PankrS § 1 lg 3 tulenevalt alaliselt maksejõuetu.
8.Vaatamata asjaolule, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ei nähtu nimetatu võlgniku raamatupidamise majandusaasta aruannetest, mistõttu võlgniku raamatupidamine ei kajasta võlgniku majanduslikku olukorda adekvaatselt. Võlgniku 30.11.2009 bilansi kohaselt on võlgnikul vara kokku 2 289 863 krooni ja kohustusi kokku 2 116 798 krooni ning võlgniku omakapital on seisuga 30.11.2009 173 065 krooni (II kd, tl 47-50). Kohus leiab, et võlgnik on kajastanud raamatupidamisaruandes (bilansis) vara ülehinnatult. Raamatupidamise seaduse (edaspidi RpS) § 16 p 4 kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuda eelkõige rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest, s.h olulisuse printsiibist, mille kohaselt peab raamatupidamise aruandes kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil. RpS § 16 p 8 kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuda ka konservatiivsuse printsiibist, mille kohaselt tuleb raamatupidamise aruannet koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Tulenevalt RpS § 14 lg 1 koosneb majandusaasta aruanne raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Tulenevalt RpS § 15 lg 2 koosneb raamatupidamise aastaaruanne muu hulgas bilansist. Eeltoodust tulenevalt pidi võlgnik 30.11.2009 seisuga bilansi koostamisel järgima olulisuse ja konservatiivsuse printsiipi. Nimetatut aga võlgniku juhatus, kelle ülesandeks tulenevalt ÄS § 183 on osaühingu raamatupidamise korraldamine, täitnud ei ole, kuna võlgniku bilansis ei ole välditud varade ülehindamist. Kohus on käesoleva lahendi punktis 7 analüüsinud võlgniku vara väärtust ja leidnud, et võlgnik on kajastanud varana ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid summas 103 544 krooni, samuti kajastanud varana kajastatud põhivara summas 73 186 krooni väärtuses, mis koosneb üüripinnale soetatud ja paigaldatud ventilatsiooni- ja tuletõrjesüsteemist, mille maksumuse hüvitamise nõudeõigus võlgnikul üürilepingu kohaselt puudub. Samuti on võlgnik kajastanud varana käibemaksu ettemaksu summas 62 082 krooni, mis Maksu- ja Tolliameti andmetel on 0 krooni. Tulevaste perioodide kuluna (Sääse keskuse ehitus) on võlgnik kajastanud bilansis 1 907 741 krooni, mille tasaarvestamise õigus võlgnikul tulenevalt VÕS § 200 lg 1 p 2 ja lg 4 puudub, kuna võlausaldajal on vastuväite esitamise õigus või ei saa sellele nõudele esitada sissenõuet. Poolte vahel sõlmitud üürileping ei sisalda võlausaldaja kohustust hüvitada üürilepingu lõppemisel võlgniku poolt tehtud parendusi v.a üürileandja kirjalikul nõusolekul, mida võlgnik esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku juhatuse liige rikkunud raamatupidamise korraldamisse kohustust, millest tulenevalt on võlgnik kajastanud oma majanduslikku seisu ebaadekvaatselt ja jätnud äriühingust mulje, kui maksejõulisest äriühingust.
9.Võlgniku põhitegevuseks on olnud kaubandus- ja teeninduspindade allüürile andmine. Võlgnik üüris allrendile antavaid ruume OÜ-lt ME. Seoses üüri- ja kõrvalkulude
2-09-35494 võlgnevusega on üürileandja ja üürniku (võlgniku) kokkuleppel üürilepingud lõpetatud 20.02.2009. Üürilepingute lõpetamisega on lõppenud ka võlgniku majandustegevus 2009. a veebruaris. Kuna nimetatud ajast on lõppenud võlgniku majandustegevus, võlgnikul puuduvad sellest ajast sissetulekud (rahavood), töölepingud töötajatega on lõppenud, võlgnik oli alates 2008. a majandusaastast tegutsenud kahjumiga ning võlgniku kohustused ületasid võlgniku reaalselt eksisteerivat vara, siis pidanuks võlgniku juhatus esitama pankrotiavalduse kohtule tulenevalt ÄS § 180 lg 51 hiljemalt 20 päeva jooksul alates võlgniku maksejõuetuse väljakujunemisest, s.o pankrotiavaldus oleks tulnud esitada kohtule hiljemalt 2009. a märtsis. Pankrotiavalduse esitamise kohustust võlgniku juhatuse liige täitnud ei ole. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud võlgniku maksejõuetuks muutumisel pankrotiavalduse esitamise kohustust ning seetõttu puudub võlgnikul käesoleval ajal arvestatav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldaja nõudeid, mille suuruseks pankrotiavalduse läbivaatamise ajal on vähemalt 2 116 789 krooni ning pankrotiavalduse esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea.
10.Äriregistri andmetel on võlgniku juhatuse liikmeks alates 25.04.2005 olnud AJ(I kd, tl 8182). Ain J kinnitusel ning tulenevalt kohtule esitatud dokumentidest (I kd, tl 14, 30, 36-46, 47, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56-57, 58, 59, 61, II kd, tl 99) selgub, et OÜ MGmajandustegevust on aktiivselt juhtinud Peep Pere. Rahvastikuregistrisse on kantud vaid üks Peep Pere nimeline isik, kelle isikukood kattub Harju Maakohtu 11.09.2009 kohtuotsuses (kriminaalasjas nr 1-0912488) nimetatud Peep Pere isikukoodiga. Harju Maakohtu 11.09.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-12488 on Peep Pere süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 2 ja 188 lg 2 p 2 ettenähtud kuritegude toimepanemises. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Kuna asjas kogutud tõenditest selgub, et OÜ-t MGon aktiivselt juhtinud Peep Pere, siis ei ole võlgniku juhatuse liige AJ ilmutanud piisavat hoolsust äriühingu juhtimis- ja esinduskohustuse täitmisel. Seega on võlgniku juhatuse liige AJ toime pannud juhtimisvea, kuna A. J poolt tema kohustuste täitmata jätmine võimaldas äriühingut juhitda kolmandal isikul, kelle tegevuse tulemusel on äriühing muutunud maksejõuetuks, siis on A. J juhtimisviga käsitletav raske juhtimisveana. Kohus leiab, et oluline ei ole A. J tahtlus oma kohustuste täitmata jätmisega äriühingu maksejõuetuse põhjustamises, kuna tulenevalt VÕS § 103 lg 1 vastutab isik oma kohustuste rikkumise eest, v.a juhul, kui rikkumine on vabandatav. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud andmeid A. J poolt tema kohustuste rikkumise vabandatavuse tõendamiseks.
11.Võlgnik tagastas oma juhatuse liikmele ajavahemikul 23.07.-21.09.2009 laenu kokku 349 400 krooni: 23.07.2009 - 123 000 krooni, 31.08.2009 - 50 000 krooni ja 21.09.2009 176 400 krooni. Nimetatud tagastatud rahalised kohustused on võimalik pankroti väljakulutamise korral tagasi nõuda, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Samuti on võlgnik märkimisväärsetes summades tagastatud juhatuse liikmele laenu 2008. a majandustegevuse käigus. Kohtule ei ole esitatud laenulepingut, mis tõendab, et võlgniku juhatuse liige on võlgnikule laenu andnud. Kohus leiab, et kuigi võlgnikul oli täitmata kohustusi teiste võlausaldajate ees, tagastas võlgnik laenu oma juhatuse liikmele ning kuna pankrotiasja menetlemise ajaks ei ole võlgnikul vara ning ta ei ole rahuldanud teiste võlausaldajate nõudeid, siis on võlgnik oma juhatuse liikmele laenu tagastamisega kahjustatud teiste võlausaldajate huve.
2-09-35494
12.25.01.2010 Harju Maakohtu määrusega määras kohus OÜ MGpankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 40 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l MGei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb pankrotiavalduse menetlus OÜ MGpankroti väljakuulutamiseks lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu.
13.Menetluskulude jaotus Kuna kohus on võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldanud, kuid vara puudusel pankrotiavalduse menetlus raugeb ning arvestades asjaolu, et võlgniku juhatuse liige on toime pannud raskeid juhtimisvigu ja kuriteo tunnustega tegusid, siis tulenevalt PankrS § 150 lg 4 tuleb jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.