2-09-53931/3 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2-09-53931 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kaja kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi Pärnu Maakohtu arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034799018, või AS Swedbank nr. 221013921094, viitenumber 3100057277. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 16.10.2009.a. esitas S Ho maakohtule hagi K K vastu põhivõla 7252 krooni ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs kostja K K (lisa 1) 8. märtsil 2008.a. sõiduauto GG (riiklik registreerimismärk GGG) hageja elukaaslasele FFile. Müügilepingus on kostja kinnitus, et müüdavale sõidukile ei ole kolmandatel isikutel mingeid õigusi. Liiklusregistris sõiduki ümberregistreerimisel ARK Taebla büroos aga ilmnes, et kostjale kuulunud sõiduki võõrandamine on kohtutäituri keelumärke seadmise avalduse alusel keelatud alates 29. oktoobrist 2007. a (lisa 2). Hageja võttis sõiduki arestimisest ja liiklusregistrisse kantud käsutuskeelust teadasaamisel kostjaga ühendust ja kostja lubas nädala jooksul kohtutäituriga sõiduki arestimisega ja liiklusregistri kandega seonduva lahendada, kuid miskipärast ta ei teinud seda. Seejärel võttis hageja ühendust sõiduki arestinud kohtutäituriga ja tasus 24. aprillil 2008. a kostja K Lepinguline esindaja: K eest kohtutäitur Igor Prigoda ametialasele pangakontole 7 262 krooni (lisa 3) kostja suhtes algatatud täitemenetlustes sissenõudmisel olevate trahvide ja seadusega ettenähtud kohtutäituri tasude (lisa 4) eest, kuna teistel tingimustel ei olnud võimalik sõidukit ostja nimele ARK-is ümber registreerida. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Kostja ja hageja kohtusid 28. aprillil 2008.a. kostja ettepanekul Haapsalus ja kostja lubas, et hüvitab hagejale tema eest kohtutäiturile täidetud rahalised kohustused, kuid seda ei ole ta senini teinud. Kostja saatis 3. mail 2008. a hagejale telefoni teel sõnumi (lisa 5), et 3. mail 2008. a hageja poolt tehtud kulutuste hüvitamist ei toimuja lubas maksta 8. mail 2008. a 400 krooni ja 9. mail 2008. a 1000 krooni. Iseenesest mõistetavalt jäid lubadused vaid lubadusteks ja rohkem ei ole kostja vaevaks võtnud end koormata hagejale kulutuste hüvitamisega. Hagejale kulutuste hüvitamise kohustus on sissenõutavaks muutunud. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

2-09-53931 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Hagejal on VÕS § 113 lõigete 1 ja 3 alusel õigus nõuda arvates kulutuste tegemist viivist arvates kulutuse tegemisest. Hageja nõue viivise osas hagi esitamise päeva seisuga on 1 061.13 krooni järgnevate arvutuse kohaselt: 1) 7 262 kr x (11 % : 365) x 67 päeva (25.05.2009-30.06.2008) = 145.97 krooni 2) 7 262 kr x (11 % : 365) x 184 päeva (01.07.2009-31.12.2008) = 400.86 krooni 3) 7 262 kr x (9,5 % : 365) x 181 päeva (01.01.2009-30.06.2009) = 341.75 krooni 4) 7 262 kr x (8 % : 365) x 108 päeva (01.07.2009-16.10.2009) = 172.55 krooni Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja kulutuste hüvitamise nõue on 7 262 krooni, siis hageja taotleb kostjalt arvates 17. oktoobrist 2009. a viivise väljamõistmist 1,6 krooni päevas kuni 31. detsembrini 2009. aja arvates 1. jaanuarist 2010. a viivise väljamõistmist VÕS § 113 ja § 94 alusel (7 % + Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär) kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi viivis samadel alustel protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist pärast kohtuotsuse tegemist protsendina põhinõudest seetõttu, et ei ole teada, millal kostja põhinõude tasuda suvatseb. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et hageja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Võlaõigusseaduse § 94 lõike 1, § 113 lõigete 1 ja 3, § 1041 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 alusel palub hageja:

2-09-53931 Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on hagis taotlenud tagaseljaotsuse tegemise, juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt antud tähtajaks kohtule. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele VÕS § 94 lg 1, § 113 lg 1 ja lg 3, § 1041, TsMS § 367 alusel. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv hagi esitamise eest 1600 krooni /t.l 23/, panga ülekande kulu 17 krooni ja õigusabitasu 4150 krooni, millele lisandub käibemaks 830 krooni, kokku õigusabitasu seega 4980 krooni /t.l 26/. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.