2-09-62994/5 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-09-62994 hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud 26.11.2009.a esitas AS Swedbank Liising hagiavalduse, milles palus välja mõista kostjalt põhivõla 11 864.45 kr, intressi 648.72 kr ja menetlustasu 50.- kr, kokku 12 563.17 krooni ja alates 24.11.2009.a kuni põhivõla tasumiseni tekkinud viivise seaduses sätestatud määras ning jätta kõik hageja kohtukulud, s.o. maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagi esitamiselt tasutud riigilõiv kostja kanda. Menetluse käik Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning andis hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva hagi kättesaamisele järgnevast päevast alates. Hagimaterjalid on kostjale edastatud samas eluruumis elava isiku kaudu 10.12.2009.a. aadressil Soometsa küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale selgitati, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 31.12.2009.a tagaselja kohtuotsusega kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldas kohus hagi summas 12 563.17 krooni, jättis kõik menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 1000.- krooni. Kohus ei pidanud võimalikuks arvata menetluskuludesse TsMS § 144 p.7 järgi maksekäsu kiirmenetluses kättetoimetamise võimatuse tõttu rahuldamata jäänud avalduselt makstud riigilõivu 250.- kr ning selgitas, et tulenevalt TsMS § 174.1 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda 07.01.2010.a esitas hageja taotluse teha asjas täiendav kohtuotsus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendava menetluskuluna riigilõiv summas 2250.- krooni (s.o. hagilt tasutud riigilõiv 2000.- kr ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250.- kr). Taotluse kohaselt on hageja tasunud vastavalt tsiviilasja hinnale põhinõude järgi hagilt riigilõivu 3000.- kr, kuid ilmse trükiveana on hagiavalduses märgitud taotletava riigilõivu hüvitise suuruseks 1000.- kr. Tegelikult soovib hageja kogu riigilõivu summas 3000.- kr hüvitamist. Kohtu seisukoht TsMS § 448 lg. 1 p. 1 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Hageja nõue menetluskulu saamiseks on õiguslikult põhjendatud hageja poolt 07.01.2010.a esitatud avalduses märgitud asjaoludel, sest hagejal on õigus TsMS § 162 ja § 174.1 alusel taotleda tagaseljaotsuses menetluskulude jaotamist, kindlaks määramist ja väljamõistmist. Hageja on taotlenud jätta kõik menetluskulud kostja kanda, olles tasunud hagiavalduse esitamiselt 24.11.2009.a maksekorraldusega riigilõivu 3000.- kr (tl 13). Pärnu Maakohtu 2 (3)