Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1 (3)

2-09-57212 ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti 10.05.2002.a. Liitumislepingu nr 10175698 kostjale teleteenuste osutamiseks. Kostja jättis tasumata nimetatud lepingu alusel esitatud arved summas 2151.63 krooni, millele lisandub viivis. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 2151.63 krooni ja lepingujärgne viivis vähendatud kujul põhivõla lähedases ulatuses summas 2150.63 krooni, kokku 4302.26 krooni. Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel, arvesse võttes, et hageja on tasunud asjas hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 250 kr, hagimenetluses riigilõivu 1000 krooni ja kandnud õigusabi kulutusi 2500 kr (sisaldab käibemaksu). Kohtu seisukoht Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuivõrd hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kostjale on hagimaterjalid hageja taotlusel avalikult kätte toimetatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega 13.01.2010.a ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg 1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Hageja põhivõla, viivise, intressi ja võla sissenõude kulude nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust, mida hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda. Hagejal on õigus nõuda ka VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist lepinguga sätestatud määras. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega, tuleb seda teha ka käesoleva otsuse puhul, juhindudes TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5 sätetest. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta poole kanda, kelle kahjuks otsust tehakse, s.o. kostja L.V.’i kanda. TsMS § 173 ja § 1741 lg 3 alusel kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hageja kantud riigilõivud: hagi esitamiselt 1000 kr, hagimaterjalide Ametlikes Teadaannetes kättetoimetamise eest 100 kr ning

2 (3)

2-09-57212 TsMS § 144 lg. 7 alusel kohtuvälise menetluskuluna samas nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 250 kr. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna saab kostjalt välja mõista esindajale tasutud õigusabikulud vähendatud ulatuses summas 1100.krooni (s.o. ligikaudu 50 % tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimummäära. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Ingrid Hallas Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.