lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-42996/46

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.03.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-42996/46
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.03.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1785
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-42996

Tsiviilasi

Galina Halipskaja hagi MTÜ Paadigaraažide Ühistu Pungerja vastu 21.07.2007 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

25 000 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Galina Halipskaja apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Galina Halipskaja, esindaja advokaat Margus Kiir

esindajad

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 7. oktoobri 2009 otsus

Vastustaja (kostja): MTÜ Paadigaraažide Ühistu Pungerja (Hooneühistu Pungerja) Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Viru Maakohtu 7. oktoobri 2009 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta poolte menetluskulud maakohtus MTÜ Paadigaraažide Ühistu Pungerja (Hooneühistu Pungerja) kanda. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata.

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus MTÜ Paadigaraažide Ühistu Pungerja (Hooneühistu Pungerja) kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadus ei sätesta teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Galina Halipskaja esitas 12.10.2007 Viru Maakohtusse MTÜ Paadigaraažide Ühistu Pungerja vastu hagi 21.07.2007 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt alustati 1989. a XXX külas ehitiste - garaažide püstitamist. Maa erastamiseks ja ehitiste edaspidiseks ühiseks majandamiseks asutati MTÜ Paadigaraažide Ühistu Pungerja. Ühistu liikmeteks olid põhikirja p 6 järgi paadigaraažide omanikud. Hageja on ühistu asutajaliikmete nimekirjas, mis on esitatud Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnale 20.10.1998. Ta on tasunud ühistu liikmemakse ja muid makse ning on hääleõigusega osalenud ühistu koosolekutel. 21.07.2007 toimus järjekordne ühistu liikmete üldkoosolek, millel hagejal hääleõigusega osaleda ei võimaldatud, kuid ei esitatud ka otsust, et ta on ühistu liikmete hulgast välja arvatud. Hagiavalduse lõplikeks nõueteks jäid: 1) tuvastada õigussuhte olemasolu, et hageja on MTÜ Paadigaraažide Ühistu Pungerja liige ja omab ainukasutusõigust tema kasutuses olevale hoone nr 3 garaažiboksile nr 17, asukohaga XXX vald XXX küla Ida-Virumaa. 2) tunnistada kehtetuks MTÜ Paadigaraažide Ühistu Pungerja 21.07.2007 liikmete üldkoosoleku protokollilise otsuse nr 4 p 2. 3) alternatiivselt tuvastada MTÜ Paadigaraažide Ühistu Pungerja 21.07.2007 liikmete üldkoosoleku protokollilise otsuse nr 4 punkti 2 tühisus. 4) tuvastada MTÜ Paadigaraažide Ühistu Pungerja 21.07.2007 toimunud üldkoosoleku otsuste tühisus, millistega otsustati Paadigaraažiühistu Pungerja ümberkujundamine hooneühistuks Pungerja, kinnitati Hooneühistu Pungerja põhikiri ja valiti kolmeliikmeline juhatus (T.P., V.K., L.K.) ning saata otsuse ärakiri registripidajale 15.01.2008 tehtud kande muutmiseks.
2.Kostja MTÜ Paadigaraažide Ühistu Pungerja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastuväidete järgi on 21.07.2007 üldkoosoleku protokoll õiguspärane. Ühistu juhatuse esimehe vahetumisel ei antud uuele juhatuse esimehele üle kõiki ühistu protokolle ja otsuseid. Ühistu dokumentidest puuduvad dokumendid, mille alusel kanti hageja ühistu liikmete nimekirja.

Hageja ise ei ole ühtegi dokumenti esitanud. Ainsaks aluseks on põhikirjale lisatud liikmete nimekiri koos allkirjadega, kuid allkirjad on seal võltsitud. Seoses nõudega registreerida ühistu äriregistris hooneühistuks, tekkis vajadus esitada algdokumendid hoonete omanike kohta. Hageja omandiõigust tõendavaid dokumente ei esitanud ja koosolek otsustas garaažiboksi jätta ühistu omandisse.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 7. oktoobri 2009 otsusega hagi osaliselt: 1) tuvastas, et Galina Halipskaja on MTÜ Paadigaraažide Ühistu Pungerja liige ning omab tulenevalt liikmelisusest õigust Paadigaraažide Ühistule Pungerja kuuluva Ida-Virumaal XXX vallas XXX külas asuva 2-korruselise paadigaraaži hoone nr 3 boksi nr 17 II korruse ruumide (eksplikatsioonis märgitud ruumide nr 35,36,37,38) ning I korruse garaaži (eksplikatsioonis ruumi nr 15) ainukasutamiseks. 2) tunnistas kehtetuks MTÜ Paadigaraažide Ühistu Pungerja 21.07.2007 liikmete üldkoosoleku protokoll nr 4 otsuses nr 2 garaažiboksi nr 3/1 kinnitamine täies ulatuses üldiseks kasutamiseks paadigaraažide ühistule Pungerja. 3) tuvastas MTÜ Paadigaraažide Ühistu Pungerja 21.07.2007 üldkoosoleku nende otsuste tühisuse, millistega otsustati paadigaraažide ühistu Pungerja ümberkujundamine hooneühistuks Pungerja, kinnistati hooneühistu Pungerja põhikiri ja valiti kolmeliikmeline juhatus koosseisus

T.P., V.K., L.K..

Otsuse põhjenduste kohaselt tõendab G. Halipskaja garaažiühistu liikmelisust asjaolu, et ta otsustati 2006 koosoleku otsusega liikmete seast välja arvata. Liikmelisusest välja arvata saab aga ainult liiget. G. Halipskaja oli käitunud heas usus garaažiühistu liikmena alates 1996, kui isa garaažiboksi tema nimele kirjutas. Hageja isa oli välja ehitanud üldkasutatava tualeti tehes sellega mitterahalise sissemakse enda liikmeks arvamise kohustuse täitmiseks, mille pani temale 1994 toimunud üldkoosolek. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Hageja ühistu liikmeskonnast välja arvamise otsus tuleb lugeda tühiseks, kuna liikme võib mittetulundusühingust välja arvata mittetulundusühingute seaduse § 16 lg 1 alusel, s.o juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel. Ühistu põhikirjas ei ole ette nähtud ühtegi juhtumit, millega oleks põhistatud hageja väljaarvamine liikmeskonnast. Ühistu põhikirja p 13 näeb ette ka seda, et välja arvamise otsus tuleb saata 10 päeva jooksul välja arvatud liikmele. G. Halipskaja sai otsuse väljaarvamise kohta kohtu kaudu mitu aastat hiljem. Seetõttu ongi G. Halipskaja vaidlustanud ainult seda üldkoosoleku otsust, millega teda ei loetud ühistu liikmete hulka kuuluvaks, s.o 21.07.2007 üldkoosoleku otsust. Kohus loeb 1998 seisuga kehtivateks nimekirjad, mis on registreeritud registriosakonnas, kuna need on seega ka avalikustatud. 10 aastat ei ole keegi neid vaidlustanud ega taotlenud nendesse muudatuste tegemist. Kostja on esitanud kohtule kaks 21.07.2007 toimunud koosoleku protokolli. Üks koosoleku protokoll, kus otsustati paadigaraažide ühistu ümber kujundada hooneühistuks ja kus valiti uus juhatus, on esitatud ka registriosakonnale. Kostja on ise 29.07.2008 vastuses märkinud, et seda koosolekut, kus otsustati ühistu ümber kujundamine hooneühistuks, sisuliselt ei toimunud. Küll aga esitati selle koosoleku materjalid registriosakonnale, et mittetulundusühing ümber registreerida hooneühistuks. Kohus leidis, et protokoll, mis oli esitatud registriosakonnale, oli fiktiivne ning oli koostatud ilma koosoleku toimumiseta. Ainuüksi seadusemuudatustele tuginedes ei saa koostada üldkoosoleku protokolle, kui üldkoosolekut ennast pole toimunud. Kuna hageja oleks pidanud paadigaraažide ühistu liikmena osa võtma kõikidest ühistu koosolekutest, oleks ta pidanud osa võtma ka koosolekust, kus toimus asutuse ümberkujundamine. Kuna seda koosolekut ei toimunud, siis rikub see hageja õigusi osaleda

asutuse ümberkujundamise protsessis. Seetõttu on hageja õigusi ühistu liikmena piiratud ning tal oli õigus paluda kohtult ümberkujundamisotsuse tühisuse tuvastamist. Ümberkujundamine on avalikustatud äriregistri teabesüsteemi kaudu. Teabesüsteemis on elektroonilisel kujul näha, et kanne nr 3 registreeriti 15.01.2008 ja see on ümberkujundamiskanne. Hageja on kohtult taotlenud kande tühisuse tuvastamist ning kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. Küll aga ei rahulda kohus hageja taotlust kande muutmise osas. Peale kande tühisuse tuvastamist on hagejal endal võimalus pöörduda ebaõige kande osas registriosakonda, esitades vastavad taotlused. Seoses 3. kande tühisusega muutuksid registreerimiskaardil ka mitmete veergude kanded. Hagejal tuleb registriosakonnale teha ise täpne ja sõnaselge avaldus, mida ja mille alusel ta registriosakonnal teha palub. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja taotles kohtuistungil menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Tuginedes TsMS § 162 lg-le 4 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kumbki pool ei ole pahatahtlikult põhjustanud teise poole kohtuskäimisi. Kui jätta menetluskulud kostja kanda, siis peaks ka hageja ühistu liikmena kostja kulusid kandma, mis oleks antud juhul ebamõistlik.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Galina Halipskaja taotleb apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsiooniastme menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Kaebuse põhjenduste järgi on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja menetluskulude kostjalt välja mõistmine oleks ebamõistlik. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas puudub alus eeltoodud normi kohaldamata jätmiseks. Hageja nõuded on täies ulatuses rahuldatud ja asjas puuduvad erandlikud asjaolud, mille põhjal saaks järeldada, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks ebamõistlik. Maakohtu järeldus pahatahtluse puudumisest kohtuskäimise põhjustamisel ei põhine seadusel. Vastav alus menetluskulude jaotamisel seaduses puudub, seega ei ole ka alust TsMS § 162 lg-st 1 kõrvalekaldumisest. Hageja kohtusse pöördumise põhjustas kostja ebaseaduslik tegevus, mille kohus ka tuvastas ning hageja kõik kohtueelsed pöördumised on kostja jätnud tähelepanuta. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ja tõlgendanud TsMS § 162 lg-s 4 sätestatut, leides, et kostja kohustus kanda menetluskulud kajastub ka hageja kohustuses neid ühistu liikmena kanda, mis on ebamõistlik. Menetluskulude kandmise jaotuse ühistu liikmete poolt otsustab vastustaja pädev organ ning juhul kui organ sellise sisuga otsuse vastu võtab, on see eelduslikult vastuolus heade kommetega (TSÜS § 38 lg 2) ja seega tühine. Isegi kui asuda seisukohale, et apellant peab kandma ühistu menetluskulusid, hõlmab see kulude proportsionaalset osa ning ei ole igal juhul ebamõistlik lähtuvalt TsMS § 162 lg 4 mõttest. Ekslik on maakohtu järeldus hagi osalise rahuldamise kohta kohtuotsuse resolutsioonis, kuna maakohus on rahuldanud kõik hageja nõuded ja menetluskulude jaotamine poolte vahel ei ole aluseks hagi osaliseks rahuldamiseks. Ekslik on ka maakohtu järeldus, et hageja peab pöörduma peale registrikande aluseks oleva otsuse tühisuse tuvastamist registriosakonda taotluste ja kandeavaldusega. Tulenevalt TSÜS § 38 lg-st 8, kui kehtetuks tunnistatud otsuse või otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande

muutmiseks. Seega registrikande muutmise aluseks on maakohtu poolt registripidajale edastatav kohtuotsus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on vaidlustatud maakohtu otsus osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas.
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda, tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Vaidlustatud otsuse põhjendava osa lõpus on maakohus lahendanud menetluskulude jaotuse ning jätnud poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohtu põhjendus, et kuna kumbki pool ei ole pahatahtlikult põhjustanud teise poole kohtuskäimist ning menetluskulude kostja kanda jätmisel peaks hageja ühistu liikmena kandma kostja kulusid, ei ole kooskõlas TsMS § 162 lg-s 4 sätestatuga. Asja materjalidest nähtub, et kostja jättis hageja kohtueelsed pöördumised tähelepanuta ning vaidles hageja nõuetele kohtus vastu. Maakohus rahuldas kõik hageja nõuded. Sellistel asjaoludel on TsMS § 162 lg 1 alusel põhjendatud jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Nimetatud sättest tulenevalt peab menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel olema märgitud kohtuotsuse resolutsioonis. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb poolte menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus jätta kostja kanda. TsÜS § 38 lg 8 teise lause kohaselt kui kehtetuks tunnistatud otsuse või otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. Märgitud sättest tulenevalt on kohtu kohustuseks saata otsuse ärakiri registripidajale kande muutmiseks ning maakohtu otsuse põhjendus, mille kohaselt peab hageja tegema registriosakonnale avalduse kande muutmiseks, tuleb vaidlustatud otsuse põhjendustest välja jätta. Apellandi vastavasisuline märkus apellatsioonkaebuses on põhjendatud.

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja