Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 07.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-42996/38
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 07.10.2009
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 2934

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-07-42996

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.oktoober 2009 Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marge Tamme

Kohtuasi

G.H. hagi MTÜ Paadigaraazide ühistu Pungerja vastu 21.07.2007 toimunud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

17.september 2009 Jõhvi

Menetlusosalised

Hageja: Hageja esindaja:

G.H. (IK xxx) Margus Kiir volikirja alusel

Kostja:

MTÜ Paadigaraaźide Ühistu Pungerja (RK 80054056)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt. 1.Tuvastada , et G.H. on mittetulundusühingu PAADIGARAAZIDE ÜHISTU PUNGERJA liige ning omab tulenevalt liikmelisusest õigust PAADIGARAAZIDE ÜHISTU ́le PUNGERJA kuuluva Ida-Virumaal Tudulinna vallas Rannapungerja külas asuva 2-korruselise paadigaraazi hoone nr.3 boksi nr. 17 II korruse ruumide (eksplikatsioonis märgitud ruumide nr.35,36,37,38) ning I korruse garaazi(eksplikatsioonis ruumi nr.15) ainukasutamiseks. 2.Tunnistada kehtetuks mittetulundusühingu PAADIGARAAZIDE ÜHISTU PUNGERJA 21.07.2007 toimunud liikmete üldkoosoleku protokoll nr.4 otsuses nr.2 garaaziboksi nr. 3/1 kinnitamine täies ulatuses üldiseks kasutamiseks PAADIGARAAZIDE ÜHISTU PUNGERJA ́le. 3.Tuvastada mittetulundusühingu PAADIGARAAZIDE ÜHISTU PUNGERJA 21.07.2007 üldkoosoleku nende otsuste tühisus, millistega otsustati PAADIGARAAZIDE ÜHISTU PUNGERJA ümberkujundamine HOONEÜHISTUKS PUNGERJA, kinnistati HOONEÜHISTU PUNGERJA põhikiri ja valiti kolmeliikmeline juhatus koosseisus T. P. ,V. K.,.L. K..

Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Sarnased lahendid

Muud

Asjaolud, hageja nõuded Ida-Virumaa Tudulinna valla Rannapungerja külas alustati 1989 aastal ehitiste - garaazide püstitamist. Valmimisstaadiumis olevate ehitiste maa erastamiseks ja ehitiste edaspidiseks ühiseks majandamiseks asutati mittetulundusühistu Paadigaraazide Ühistu Pungerja. Ehitisteks olid 2-korruselised paadigaraazid ,mida oli kokku 4. Igas paadigaraazis oli 8 garaaziboksi. Iga boksi esimesel korrusel paiknes garaaziruum ja teisel korrusel puhkeruum. Hagi esitamise ajal olid ehitised püstitatud , maa erastatud. Ühistu liikmeteks olid vastavalt hagiavaldusele lisatud paadigaraazide põhikirja p.6-le le paadigaraazide omanikud . Hageja on kirjas ühistu asutajate liikmete nimekirjas ,mis oli esitatud registreerimiseks Lääne-Viru Maakohtu reguistriosakonnale 20.10.1998. Ta on tasunud ühistu liikmemakse ja muid makse ning on hääleõigusega osalenud ühistu koosolekutel. 21.07.2007 toimus järjekordne ühistu liikmete üldkoosolek. Seal hagejat hääleõigusega osaleda ei võimaldatud, kuid ei esitatud ka otsust , et ta on ühistu liikmete hulgast välja arvatud. Koosoleku protokolli tal lugeda ei võimaldatud. Hageja pöördus 12.oktoobril kohtu poole palvega tunnistada kehtetuks mittetulundusühingu PAADIGARAAZIDE ÜHISTU PUNGERJA 21.07.2007.a. toimunud üldkoosoleku otsused, alternatiivina tuvastada nende otsuste tühisus.Välja nõuda 21.07.2007 toimunud üldkoosoleku protokoll koos lisadega ning välja nõuda selle üldkoosoleku materjalid, millega ta on liikmeskonnast välja arvatud. Kohtumenetluse käigus esitas kostja nõutud dokumendid . Hageja esitas kohtule uued nõuded. Lõplikes nõueteks toimunud kohtumenetluses jäid : 1)tuvastada õigussuhte olemasolu .et hageja on mittetulundusühingu PAADIGARAAZIDE ÜHISTU PUNGERJA (RK 80054056) liige ja omab ainukasutusõigust tema kasutuses olevale hoone nr.3 37,1 m2 suurusele garaaziboksile nr 17 , asukohaga Ida-Virumaa Tudulinna vald Rannapungerja küla . 2)tunnistada kehtetuks mittetulundusühingu PAADIGARAAZIDE ÜHISTU PUNGERJA 21.07.2007 toimunud liikmete üldkoosoleku protokollilise otsuse nr.4 punkt 2 3)alternatiivina eelmisele nõudele tuvastada mittetulundusühingu PAADIGARAAZIDE ÜHISTU PUNGERJA 21.07.2007 toimunud liikmete üldkoosoleku protokollilise otsuse nr.4 punkt 2 tühisus 4) tuvastada mittetulundusühingu PAADIGARAAZIDE ÜHISTU PUNGERJA 21.07.2007 toimunud üldkoosoleku otsuste tühisus ,millistega otsustati Paadigaraaziühistu Pungerja

Kostja vastused 05.detsembri 2007a vastuses hagile kostja hagi ei tunnista ja leiab , et 21.07.2007 üldkoosoleku protokoll on õiguspärane.(tl 38,39) Ta märgib , et ühistu juhatuse esimehe vahetumisel ei antud uuele juhatuse esimehele üle kõiki ühistu protokolle ja otsuseid .Ühistu dokumentidest puuduvad dokumendid ,mille alusel kanti hageja ühistu liikmete nimekirja. Hageja ise ei ole ühtegi dokumenti esitanud. Ainsaks aluseks on põhikirjale lisatud liikmete nimekiri koos allkirjadega, kuid allkirjad on seal võltsitud. Juunis 1997 koosolekut ei toimunud, kuna kvoorumit ei tulnud kokku. Protokolli ei koostatud. Ei vasta tõele , et hageja oleks ühistu koosolekutest hääleõigusega osa võtnud . Kuna hageja kasutas garaaziboksi , tasus ta ühistu kulude katteks tasu. Seoses nõudega 01.01.2008 registreerida ühistu äriregistris hooneühistuks, tekkis vajadus esitada algdokumendid hoonete omanike kohta. Hageja omandiõigust tõendavaid dokumente ei esitanud ja koosolek otsustas garaaziboksi jätta ühistu omandusse. Kostja oma 29.juuli 2008 vastuses (tl 103,104) kohtule märgib , et ühistu koosolekul ei olnud arutusel paadigaraazide ühistu ümberkujundamine hooneühistuks. Dokumendid registriosakonnale valmistas ette TÜ Soter .Bokside kinnitamist omanike vahel sellel koosolekul arutati. Kostja esitab kohtule mitmesugused dokumendid ,sealhulgas paadigaraazide ühistu Pungerja juhatuse istungi protokolli 18.juunist2006, kus G.H. arvati välja ühistu liikmete nimekirjast, kuna ta oli ainult boksi kasutaja ,mitte omanik. Ning ühistu juba ammu vajas neid ruume. Kostja oma 29.augusti 2008 arvamuses hageja seisukohtadele(tl 167,168) väidab , et juba 2004 aastal nõudis kostja hagejalt tema liikmelisust tõendavaid dokumente. Ütleb , et kõigil liikmetel peaks olema enda käes dokumendi ärakiri, mis tema liikmelisust tõestab. Kostja oma 10.septembri 2009 seisukohas(tl 228,229) ütleb , et hageja arvati juba 18.06.2006 ühistu liikmete nimekirjast välja ja seda otsust on temale tutvustanud kostja seaduslik esindaja. Hageja ei ole seda otsust vaidlustanud. Kui hageja väidab ,et sai otsuse kohtu kaudu , siis on selle vaidlustamise 3-kuuline tähtaeg möödas. Kuna ta on ühistu liikmete hulgast välja arvatud, siis ei saa ta vaidlustada ka 21.07.2007 toimunud üldkoosoleku otsuseid.

14.See aga registreeriti 1998 aastal M. nimele,kuna temal oli paat ja H.il ei olnud. Seejärel anti H.le 17-nda boksi II korruse kasutusõigus ,st see anti talle rendile. H. hõivas ka I korruse , pani sinna raudukse. Ta kasutab kogu boksi ,välja arvatud WC . Hageja väidab , et kogu 17.boks on H.te ehitatud. Ta on tasunud erastamise eest ja ühistu maksud. Kohtuistungil 22.septembril 2008 väidab hageja , et juba 1996. aastal andis hageja isa kõik õigused üle hagejale. Nad alustasid boksis nr. 14, see jäi hiljem M.le. Kostja väidab , et H. on omavoliline suvila hõivaja .Ta sattus nimekirja 1998.aastal.Ta ei ole asutajaliige, tema allkiri asutajaliikmena on võltsitud. Kostjal on dokumendid alates 1994.aastast, varasematest aastatest tal dokumendid puuduvad. Kostja ütleb ka , et ei ole põhikirja lisa ,mis on varustatud võltside allkirjadega , registrile esitanud. Esitas ainult kohtule.See ei ole tegelikult põhikirja lisa. Kohtuistungil kuulatakse üle tunnistajad hageja tunnistajad N. M. ;K. P.; T. K. . N. M. :olin ühistu kassiir 1999-2004. Ühistu moodustati kalameeste ühingu tarbeks. Meil oli paat ja boks anti nendele, kellel oli paat. Hiljem H. ostsid endale ka paadi , siis koosolekul arutati boksi eraldamist nendele. See on see boks, mida H. praegu kasutab. See anti neile tingimusega , et nad tualettruumi ehitaksid oma arvel. Mitu aastat boks seisis tühjalt. H. oli teiste ühistu liikmetega võrdne ,maksis maksu. G.H. oli isegi vahepeal garaazibokside vanem, tegeles ühiskondlike töödega. Mina võtsin alati koosolekutest osa, sest mu mehel oli kuulmisega probleeme. 1994 aasta koosolekust võtsin osa kui G. isale eraldati boks, ta oli kalameeste klubi liige. G. isa haigestus 1995,1996. Siis kirjutati boks G. nimele. Boksi üleandmine toimus arvatavasti 1996. Tunnistaja K. P. sõnade kohaselt oli ta kuni möödunud aastani garaazi omanik , siis kirjutas poja nimele. H.l ja Mo.tel ole enne H.le eraldamist ühine boks. Eraldamine võis toimuda 1994.a. augustikuu koosolekul. Koosolek kohustas H.ehitama üldkasutamiseks tualettruumi. G. isal amputeeriti jalad ja enne seda ta kirjutas boksi G.le. G. oli ühistu revisjonis koos minuga. Ta tegeles palju ühiskondlike töödega , haljastusega kogu majale, kus on 8 boksi. Mingit tööriistade hoidmise ruumi ühistule vaja ei ole. Kui, siis ainult muruniidukile. Ma ei mäleta segumasina ostmist ühistule. Ühistul on üks väike majandusruum, umbes 1m2 või rohkem. Tunnistaja T. K. ütleb , et teda valiti kooperatiivi esimeheks arvatavasti 1990-ndatel,et ta viiks ehitustööd lõpuni. Oli esimees kuni 2003.aastani.Selgitab H. poolt boksi saamist :et A. H. saaks endale kindla boksi, pakkusime talle välja välikäimla ehituse .Nad jäid nõusse. Me ei nõudnud H. paadi olemasolu, teadsime, et ta on kalamees ja paati kasutas koos M.. Tal amputeeriti jalg ja ta tegi avalduse , et garaaziboks antaks tütrele. 1996 suri meil esimene kassapidaja ja terve patakas pabereid oli tema käes ,mida ma ei saanud enda kätte. Kassapidaja naist kätte saada mul ei õnnestunud. Meil oli plaanis teha punanurk ,kuid seda ei olnud ühistule vaja. Minu arvates ei ole vaja üldkasutatavat ruumi. Muruniiduk on , võib-olla ka teisi ehitustööriistu. Rentimise mõistet ei olnud, A. võeti kooperatiivi liikmeks. Ka A. väimees ehitas seal. Nad said omale paadi ka ,mille jaoks seal oli hoidmise koht. Mul aitas paberitööd teha J ,R.. Aitas ka K. , kes on surnud. Võibolla jäid osad dokumendid tema kätte. 1995-1996 oli koosolek, kus otsustati , et A. H. asemel saab omanikuks G. H.. Algusaastatel olid koosoleku protokollid ka kassiiri käes, mis võisid jääda tema kätte. Mul oli plaan G. panna vanemaks. Kohtuistungil 16.juunil 2009 kuulatakse üle kostja tunnistajad S. N., L. L.,.A. K.,.T.L..

S. N. tunnistas, et kasutab boksi selle ehitamisest alates. Maja karp – neli rida bokse ehitati ühiselt, siis tõmmati liisku, kes millise boksi saab. Üks boks jäi vabaks , see oli ühine. Sisetööd tegi boksis igaüks ise. H. koos M. ehitasid välja 14.boksi. M. läks kitsaks, H. eraldati siis üldboks kasutamiseks selle tingimusega , et ta ehitaks välja WC. Boks 14 jäi M.ile. Üldiseks kasutamiseks ei olnud siis boksi 17 vaja , tehnikat ei olnud, mida seal hoida. Nüüd on palju tehnikat ja ehitusmaterjale. Boksi on üldkasutuseks vaja. Olin 2007aasta koosolekul ja seal otsustati , et boksi ei saa H.le anda. H. ehitas boksi 17 II korruse ja garaazi oma vahenditega. A.K. tunnistas, et üldkasutatavat boksi keelduti müümast , see ei tulnud koosolekutel isegi mitte arutamisele. Esialgselt pidid garaazid olema ühekorruselised. Siis tehti uus projekt, kus oli ettenähtud ka II korrus. T. L. tunnistas , et oli alguses ühistu juhatuses, nüüd on liige. Iga mees ehitas oma boksis. WC-d oli vaja. Siis anti võimalus sellele, kes ehitas WC , elada II korrusel. Vaidlusalused ruumid on ette nähtud üldkasutatavateks ruumideks. Tean juttude järgi , et need anti ajutiseks kasutada H.. Kui kauaks, ei tea. Koosolekul ,kus anti boks H. kasutada ,ma ei osalenud, lähtun kuuldust. L. L. selgitas , et tema on olnud 1998.aastast paadigaraaziühistus, siis isa kirjutas oma osa tema nimele. Teadis isa sõnade kohaselt , et H.le anti ülemine korrus boksis kasutada ajutiselt. Ta ei teadnud, kes H. ruume ehitas. Oli 2007 a juulis koosolekul ,kus oli sügav vaidlus selle üle, kus otsustati kinnitada vaidlusalune boks ühistule. Hageja palub istungil kostjalt välja nõuda kõik ühistu protokollid alates 1993.aastast, kõikide ühistu liikmete vastuvõtmist puudutav dokumentatsioon, üle kuulata tunnistaja T. K., kes oli Paadigaraazide ühistu Pungerja ja selle õiguseellase Paadiühistu Ranna -1 juhatuse esimees. Samuti kuulata üle tunnistaja N. M., kes oli ühistu kassapidaja. Hageja täpsustab nõude õiguslikku alust tuginedes Hooneühistuseaduse § 3. Hageja täpsustab ,milliseid ruume ta nõuab. WC jääb nendest välja Hageja esitab oma täpsustatud nõuded(t/l 80,81). Kohus lükkab asja arutamise edasi ja palub hagejal täpsustada ,millist konkreetset omandit ta tunnustada soovib. Kohustab hagejat esitama plaanid.

Kohus ,kuulanud ära poolte selgitused ja tunnistajate ütlused ning uurinud kohtutoimikus olevaid kõiki materjale , jõudis järeldusele, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.. Hageja liikmelisusest Kohtus on leidnud tuvastamist , et hageja poolt on paadigaraazi hoone nr.3 garaaziboks nr.17 nii I kui II korrusel välja ehitatud. Hageja isa on ehitanud ka üldkasutatava käimla ,millise ehitus pandi talle kohustuseks varem tühjana seisnud boksi nr. 17 temale eraldamisel (tl.216 tunnistaja S.N. ütlused, tl.217 tunnistaja T.L. ütlused) ) Kohtule on esitatud paadigaraazide inventariseerimisjoonised ja ruumide eksplikatsioon. Kohus saab tõenditena arvestada jooniseid tl. 224 ,95 (paadigraazi boksi nr. 17 I korrus) ja tl 96 (paadigaraazi boksi nr. 17 II korrus ).Samuti täpsustatud eksplikatsiooni tl. 225,milliste joonistele ja eksplikatsiooni suhtes pooltel erimeelsusi ei ole. Eksplikatsioonist on näha , et hageja kasutada on garaaziboksist 37,1 m2. Tunnistate ütlused ,kas hageja isale anti garaaziboks kasutada rendisuhte alusel või lubati tal ehitustöid teostada garaaziühistu liikmena, on vastuolulised. Kohus arvestab hageja tunnistajate M.,K. ja P. ütlustega(tl.177,181,179 ), kuna nemad olid ise koosolekul, kus garaaziboks eraldati. Teised tunnistajad, so kostja tunnistajad koosolekul ei viibinud, nende tunnistused olid kaudsed , nad olid kellelti midagi kuulnud ning andsid oma ütlusi teistelt kuuldu põhjal(tl 215-218). Et G.H. oli garaaziühistu liige, annab tunnistust ka see, et ta otsustati 2006.a koosoleku otsusega liikmete seast välja arvata(tl.116 ).Liikmelisusest välja arvata saab aga ainult liiget. Seni oli G.H. käitunud heas usus garaaziühistu liikmena kümne aasta jooksul, s.o alates 1996.aastast kui isa garaaziboksi temale kirjutas.Hageja koos isaga olid teinud nii esimesele kui teisele garaaziboksi korrusele investeeringuid, selle ise välja ehitanud. Seda kinnitas hageja kõikidel kohtuistungitel ning seda kinnitasid ka kõik kostja tunnistajad . Hageja isa oli välja ehitanud üldkasutatava tualeti tehes sellega mitterahalise sissemakse enda liikmeks arvamise kohustuse täitmiseks, mille temale pani juba 1994. a. toimunud üldkoosolek. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Hageja ühistu liikmeskonnast välja arvamise otsus(tl,116) tuleb aga lugeda tühiseks, kuna liikme võib mittetulundusühingust välja arvata tuginedes Mittetulundusühingute seaduse § 16 lg. 1:liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtude korras. Ühistu põhikirjas (tl 12) ei ole ette nähtud ühtegi juhtumit ,millega oleks põhistatud hageja väljaarvamine liikmeskonnast. Ühistu põhikirja p. 13 (tl 12) näeb ette ka seda , et välja arvamise otsus tuleb saata 10 päeva jooksul välja arvamisest välja arvatud liikmele. G.H. sai otsuse välja arvamise kohta kohtu kaudu mitu aastat hiljem. Seetõttu ongi G.H. vaidlustanud ainult seda üldkoosoleku otsust, millega teda ei loetud ühistu liikmete hulka kuuluvaks, so. 21.07.2007a üldkoosoleku otsust. Liikmelisuse tõendamiseks või selle ümber lükkamiseks kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid on samuti vastuolulised. Need on paadigaraazide ühistu liikmete erinevad nimekirjad, kus G.H. mõnes on märgitud ühistu liikmeks ja mõnes ei ole.(tl 15,58/kordus 118/,117,90 ) Nimekirjad toimiku lehtedel 15 ja 90 on esitatud ka registriosakonnale ja hageja oli nendes nimekirjades kirjas. Neid nimekirju, kus hageja kirjas ei ole, kellelegi esitatud ei ole. Kohus loeb 1998.a. seisuga kehtivateks nimekirjad ,mis on registreeritud registriosakonnas, kuna need on seega ka avalikustatud. 10 aastat ei ole keegi neid vaidlustanud ega taotlenud nendesse muudatuste tegemist tagant järele. Pooltel pole vaidlust selle üle, et hageja täitis ka kõiki liikmelisusest tulenevaid kohustusi . Neid nimekirju, kus hagejat kirjas ei ole , kellelegi esitatud ei ole.

Kostja on esitanud kohtule kaks 21.07.2007a toimunud koosoleku protokolli(tl 40-42 ja tl 87). Protokollidest lugedes on mõlemad koosolekud alanud kl. 12, üks neist on lõppenud kl. 13 Teise koosoleku lõppemise aega protokollis märgitud ei ole. Ühe koosoleku protokoll, kus otsustati paadigaraazide ühistu ümber kujundada hooneühistuks ja kus valiti uus juhatus, on esitatud ka registriosakonnale.Ei ole tuvastatav , et ühel ja sellelsamal koosolekul arutati küsimusi ,mis olid kirjas nii ühe kui teise koosoleku protokollis. Kostja on ise oma 29.juuli 2008 seisukohas (tl 103-104) märkinud, et seda koosolekut, kus otsustati ühistu ümber kujundamine hooneühistuks, sisuliselt ei toimunud „Hooneühistu registreerimise küsimusi üldkoosolekul 21.07.07 ei arutatud, kuna see oli vajalik vastavalt seaduse nõuetele.“ Küll aga esitati selle koosoleku materjalid registriosakonnale, et mittetulundusühing saaks ümber registreeritud hooneühistuks. Seega leiab kohus , et protokoll, mis oli esitatud registriosakonnale ,oli fiktiivne ning oli koostatud ilma selleta , et koosolekut üldse oleks toimunud. Kohus leiab , et ainult üldkoosolekul antud liikmete tahteavaldusena oleks saanud ühistut ümber kujundada. Ka ühistu põhikiri (tl 11) ei sisalda ühtegi punkti ühistu ümberkujundamise võimalikkusest. Kui seadus ümberkujundamise kohustuslikuks tegi ,oleks seda pidanud ühistu üldkoosolekul liikmetele teada andma ja ümberkujundamisküsimusi arutama. Ainuüksi seadusemuudatustele tuginedes ei saa koostada üldkoosoleku protokolle kui üldkoosolekut ennast pole toimunud. Kuna hageja oleks pidanud paadigaraazide ühistu liikmena osa võtma kõikidest ühistu koosolekutest ,oleks ta pidanud osa võtma ka koosolekust ,kus toimus asutuse ümberkujundamine. Kuna seda koosolekut ei toimunud ,siis rikub see hageja õigusi osaleda asutuse ümberkujundamise protsessis. Seetõttu loeb kohus, et hageja õigusi ühistu liikmena on piiratud ning tal oli õigus paluda kohtult ümberkujundamisotsuse tühisuse tuvastamist. Ümberkujundamine on avalikustatud äriregistri teabesüsteemi kaudu( hageja kohtule väljatrükki ei ole esitanud).Teabesüsteemis on elektroonilisel kujul näha, et kanne nr. 3 registreeriti 15.01.2008 ja see on ümberkujundamiskanne. Hageja on kohtult taotlenud kande tühisuse tuvastamist. Eeltoodu põhjal kohus leiab , et hageja taotlus on põhjendatud. Küll aga ei rahulda kohus hageja taotlust kande muutmise osas. Peale kande tühisuse tuvastamist on hagejal endal võimalus pöörduda ebaõige kande osas registriosakonda esitades vastavad taotlused. Seoses 3-nda kande tühisusega muutuksid registreerimiskaardil ka mitmete veergude kanded. Hagejal tuleb registriosaskonnale teha ise täpne ja sõnaselge avaldus, mida ja mille alusel ta registriosaskonnal teha palub.