Tsiviilasja number
2-08-16677
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. märts 2010, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere, Kaupo Paal
Tsiviilasi
Tallinna Kalaspordi Klubi hagi Anileh Invest OÜ vastu kinnistute müügilepingute ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamiseks ning kinnistusraamatu omaniku kannete muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.09.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anileh Invest OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised, nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja Tallinna Kalaspordi Klubi (registrikood 80067946; asukoht Pärnu mnt 41, Tallinn 10119), esindaja adv Ksenia Kravtšenko Kostja Anileh Invest OÜ (registrikood 11038313; asukoht Aiandi tee 5, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harjumaa 74001), esindaja adv Leino Biin Kolmas isik Harry Podneks (IK xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxx xxx x, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxx)
Harju Maakohtu 28.09.2009 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Anileh Invest OÜ kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetluse käik Tallinna Kalaspordi Klubi palus kohtule esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt tühistada poolte vahel 22.04.2008 sõlmitud kinnistute müügilepingud ja asjaõiguslepingud ning tunnustada
hageja omandiõigust Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa numbriga 7544602 kantud kinnistule nimega Tallinna Kalaspordi Klubi ja Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriossa numbriga 719632 kantud kinnistule nimega Jugasaare Kalaspordibaas. Samuti palus hageja kohustada kostjat andma hagejale üle eelnimetatud kinnistute valdus ning kohustada kostjat andma nõusolek kinnistute osas kinnistusraamatu teise jakku omaniku kohta tehtud kannete kustutamiseks seoses õigusliku tähenduse kaotusega. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek kinnistute kohta avatud kinnistusraamatu teisest jaost enda kohta kannete kustutamiseks ja Tallinna Kalaspordi Klubi kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistute uue omanikuna. Kostja ei tunnistanud hagi ning palus jätta selle rahuldamata. Kolmas isik toetas kostja seisukohta. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hageja poolt alternatiivsel alusel esitatud nõuded ning tuvastas kostja kohustuse teha tahteavaldus Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa numbriga 7544602 kantud kinnistu ja Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriossa numbriga 719632 kantud kinnistu omandiõiguse üleandmiseks hagejale, samuti kohustuse anda nõusolek sellekohaste kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. Lisaks kohustas kohus kostjat andma hagejale üle kinnistute valduse. TsMS § 163 lg 1 tulenevalt jättis kohus menetluskulud 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda ning TsMS § 167 lg-st 1 tulenevalt Harry Podneksi menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda. Kohus leidis, et TsMS § 163 lg 2 kohaldamine ei ole õiglane. Kohtuvaidluse on tinginud kostjaga seotud isiku Harry Podneksi poolt kinnistute võõrandamine hageja esindajana. Kohtu poole pöördumine ja sellega seotud kulud olid kujunenud olukorras hageja jaoks põhimõtteliselt vältimatud. Vastasel juhul oleks võinuks hageja õigused ja huvid (eelkõige võimalus kinnistute omandiõiguse taastamiseks) pöördumatult kahjustada saada. Samas on hageja esitanud menetluses tuvastusnõude, mille esitamiseks tegelik õiguslik vajadus puudus. Samuti olid senise kohtupraktika pinnal otsustades õiguslikult väheperspektiivsed hageja nõuded omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kannete parandamiseks. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha märgitud osas uus otsus, jättes menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus on uuritud tõenditest teinud ekslikke järeldusi. Hagi esitati kohtusse samal päeval, kui hageja koostas lepingute tühistamise avalduse. Seega puudus kostjal igasugune võimalus vältida kohtumenetlust. Kostja, saades teada hagist, asus koheselt otsima vaidluse lahendamiseks kompromissi võimalust. Hageja seaduslikud esindajad aga välistasid kompromissi. Seega hiljemalt alates juunist 2008 jätkus menetlus üksnes põhjusel, et hageja ei soovinud menetlust lõpetada, välistades kompromissi sõlmimise. Novembris 2008 oli hageja valmis kompromissi sõlmima, kuid nõudis põhjendamatult suurte menetluskulude tasumist ja seda olukorras, kus kohtusse oli esitatud hageja huvide kaitseks kõlbmatu hagi. Seega seadis hageja kompromissi tingimuseks hüvitise saamise kõlbmatu hagi esitamise eest. Veebruaris 2009 tegi hageja ise kompromissiks ettepaneku, mille kostja koheselt aktsepteeris, kuid hageja sidus kompromissi kostjast mittesõltuva vaidlusega hageja ja kolmanda isiku vahel. Järelikult seadis hageja kompromissi tingimuseks asjaolu, mis ei sõltunud kostja tahtest.
Eeltoodust nähtuvalt on hagi esitatud viisil, kus kostjale ei antud võimalust täita vabatahtlikult lepingute tühistamisest tulenevat kinnistute tagastamise nõuet ning vaidlust on jätkatud üksnes menetluskulude nõude rahuldamise eesmärgil. Sisuliselt on kogu kohtumenetlus toimunud olukorras, kus hageja ei ole oma protsessiõigusi kasutanud heauskselt ning on lükanud tagasi kostja kompromissiettepanekud. Riigikohus on erinevates lahendites korduvalt märkinud põhimõtet, mille kohaselt menetluskulude jaotuse regulatsiooni eesmärgiks on lisaks kohtukulude hüvitamisele, ka poolte distsiplineerimine ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine (näiteks Riigikohtu lahend 3-2-1-95-03). Tegelikkusele ei vasta kohtuotsuses märgitud põhjendus, et kohtuvaidluse on tinginud Harry Podneksi kui hagejaga seotud isiku poolt kinnistute võõrandamine. Vaidluse tingis tegelikult asjaolu, et kostjale ei antud võimalust lepingu tühistamise nõuet vabatahtlikult täitaja, kuna hageja keeldus põhjendamatult kompromissist. Seega tuleb menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtuda TsMS § 163 lg-st 2 ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsusest ei nähu, millisest kaalumisprintsiibist lähtudes on määratud menetluskulude otsuses sisalduv jaotus. Eriti kummastav on aga asjaolu, et ka kolmanda isiku, kes otsuse kohaselt on kohtuvaidlust tinginud, menetluskulud jäävad sama proportsiooniga hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium on seisukohal, et Harju Maakohus on jaotanud menetluskulud poolte vahel õiglaselt ja vastavalt seadusele. Kuigi õige on see, et samal päeval, kui hageja esitas kostjale lepingute tühistamiseks avalduse, s.o 30.04.2008, esitas ta hagi kohtule, ei nõustu ringkonnakohus apellandiga, nagu oleks hageja sellega oma menetlusõigusi kuritarvitanud. Toimiku materjalist nähtuvalt oli hagi esitamine tingitud muuhulgas vajadusest seada hagi tagamiseks kinnistusregistrisse vastav keelumärge, sest omandiõigus 22.04.2008 sõlmitud tehingu alusel oli ühe kinnistu osas selleks ajaks juba kostjale üle kantud (Ridala vallas asuva kinnistu omanikukannet muudeti 29.04.2008). Pealegi nähtub asja materjalist, et kostja oleks saanud menetluskulusid vältida või neid olulisel määral vähendada, võttes hagi õigeks (kohene õigeksvõtt annab võimaluse kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-t 6). Seevastu kostja, saades teada kohtumenetlusest, tegi kohtule 06.06.2008 avalduse seoses hageja menetlusabi taotlusega (tl 153-155) ja esitas 10.06.2008 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu (tl 167-170). Veelgi enam, kuigi 25.11.2008 istungil arutlesid pooled kompromissi sõlmimise võimalikkuse üle, on samal istungil kostja esitanud taotluse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. 28.01.2009 määrusega kaasas kohus menetlusse kolmanda isiku kostja poolel ja jätkas menetlust. Seejärel esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse, millele kostja vastas 20.02.2009, vaieldes endiselt hagile vastu (tl 79-81). Eeltoodust nähtuvalt ei ole võimalik teha järeldust, et hagi esitati viisil, kus kostjale ei antud võimalust nõuet vabatahtlikult täita, nagu väidetakse kaebuses. Asja materjaliga ei ole kooskõlas väide kostja soovi kohta sõlmida kompromiss ning sellele tuginev järeldus, et menetluskulude jaotamisel oleks kohus pidanud juhinduma TsMS § 163 lg-st 2.
Kuna kohus rahuldas hagi (vormiliselt küll osaliselt, kuid hagiga taotletud eesmärk on kohtuotsuse tulemusel saavutatud), siis kohaldas kohus õigesti TsMS § 163 lg-t 1, mille kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Nimetatud sätte kohaldamisel ei väljunud maakohus diskretsiooni piiridest kui leidis, et 70% menetluskuludest jäävad kostja kanda. Kolmanda isiku menetluskuludest osa hageja kanda jätmine ei riku kostja õigusi ega mõjuta seetõttu ka kostja apellatsioonkaebuse läbivaatamist ja lahendamist. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis kooskõlas TsMS § 171 lg-ga 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
Ü. Jänes
R. Allikvere
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.