Tsiviilasja number
2-09-20996
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.märts 2010, Tallinn
Tsiviilasi
Aktsiaselts Swedbank hagi HLja RPvastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 380 669,02 krooni Hageja: Aktsiaselts Swedbank
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja volitatud esindaja Sirje S (asukoht XXX) Kostja 1: HL(isikukood XXX; elukoht XXX; elukoht 2:
Kostja 2: RP(isikukood XXX; elukoht XXX )
Menetlusviis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
08.05.2009 AS Swedbank esitas Harju maakohtule hagi HL ja RPi vastu võlgnevuse ja viiviste solidaarselt väljamõistmiseks summas 2 997 812,98 krooni. Hagiavalduse kohaselt 09.12.2004 sõlmisid hageja Swedbank AS (endine AS Hansapank) ja OÜ GS(pankrotis, edaspidi põhivõlgnik) laenulepingu (edaspidi leping 1), mille alusel andis hageja põhivõlgnikule laenu 5 000 000 krooni intressimääraga 5,75 % aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 09.12.2006. Lepingu 1 lisadega muutsid pooled intressimäära ja lõpptähtpäeva, määrates alates 11.06.2006 intressimääraks 6 % ja alates 05.11.2007 6 kuu Euribor + 2,5 % aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks 31.10.2008. Lepingust tulenevalt pidi põhivõlgnik tagama arvelduskontol lepingus toodud tingimustel tagasimaksete tegemiseks vajalike summade olemasolu arvelduskontole, et hageja saaks need tagasimaksete tähtpäevadel arvelduskontolt maha võtta. Selle kohustuse põhivõlgniku poolt rikkumise korral oli hagejal õigus arvestada viivist puudujäävalt summalt makse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast arvates määraga 0,15 % päevas. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Samuti kohustus põhivõlgnik Lepinug 1 punkti 2.16.2. kohaselt iga kvartal tasuma Krediidi – ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusele KredEx käendustasu (tagatistasu) 2,5 % aastas laenusumma Kredexi poolt käendatud osalt üks kvartal ette. Põhivõlgnik pidi tagama, et maksmisele kuuluv käendustasu oleks hageja poolt põhivõlgnikule teatatud kuupäeval olemas põhivõlgniku arvelduskontol, et hageja saaks igas kvartalis käendustasu kontolt maha võtta ja Kredexi kontole kanda. Lepingu 1 lisaga 2 sätestasid pooled alates 11.10.2006 käendustasu määraks 2,8 % aastas. Põhivõlgnik ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning tal tekkis hageja ees võlgnevus. 27.06.2009 hageja saatis põhivõlgnikule teatise Lepingu 1 ülesütlemise kohta, milles informeeris põhivõlgnikku võlgnevuse suurusest ning palus võlgnevuse tasuda 14 päeva jooksul Põhivõlgnik võlgnevust ei tasunud, mistõttu luges hageja 16.07.2008 lepingu 1 erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Viru Maakohtu 27.11.2008 otsusega kuulutati välja põhivõlgniku pankrot. Pankroti väljakuulutamise päeva seisuga on hageja lepingust 1 tulenev nõue 2 497 812,98 krooni , mis koosneb põhiosa võlgnevusest 1 966 533,18 krooni, põhiosa viivistest summas 529 165,87 krooni ja Kredexi tagatistasu viivistest summas 2 114,93 krooni. 05.11.2007 sõlmisid hageja, HL(kostja I) ja RP(kostja II) käenduslepingu (edaspidi käendusleping 1), mille alusel võtsid kostjad endale kohustuse tagada solidaarselt põhivõlgnikuga lepingust 1 ja selle lisadest tulenevate põhivõlgniku kohustuste kohase täitmise hageja ees kuni 3 500 000 krooni ulatuses. Käenduslepingus 1 leppisid pooled kokku, et kostjad vastutavad lepingust 1 tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise eest ka juhul, kui põhivõlgnik esitab hageja nõudele vastuväite, sh kohustuse lõppemise või vähenemise vastuväite põhivõlgniku likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral, või lepingu 1 kehtetuse vastuväite. Hageja teavitas kostjaid võlgnevusest 01.07.2008 (enne lepingu ülesütlemist) ja 16.01.2009 teatistes, paludes neil võlgnevuse tasuda. Kostjad võlgnevust hagejale ei tasunud. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingust 1 tulenev võlgnevus 2 497 812,98 krooni. 08.04.2008 sõlmisid hageja ja põhivõlgnik arvelduskrediidilepingu (edaspidi leping 2), mille kohaselt hageja avas põhivõlgnikule arvelduskrediidi limiidi summas 500 000 krooni põhivõlgniku arvelduskontol. Arvelduskrediit võimaldas põhivõlgnikul teha tehinguid, kasutades arvelduskonto negatiivset saldot arvelduskrediidi limiidi ulatuses. Krediidisumma kasutamise lõpptähtaeg on 30.01.2009. Krediidisumma kasutamise eest kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale intressi 8,,95 % aastas ja kohustistasu 2% aastas. Igakuise intressi ja kohustistasu tasumise tähtpäevaks fikseeriti iga kuu viimane päev. Põhivõlgnik kohustus tähtaegselt omama arvelduskontol lepingust 2 tulenevate varaliste kohustuste tasumiseks piisavat summat, et hageja
saaks need arvelduskontolt maha võtta. Kui põhivõlgniku arvelduskontol ei ole lepingust 2 tulenevate varaliste kohustuste (va intressi) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viiviste arvestamist puudujäävalt summalt makse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast arvates, viivisemääraga 0,15 % päevas. Lepingu 2 kohaselt kohustus põhivõlgnik samuti tasuma igas kvartalis käendustasu Kredexile 2,8 % aastas laenusumma Kredexi poolt käendatud osalt üks kvartal ette. Põhivõlgnik pidi tagama makse tegemiseks vajalike vahendite olemasolu oma arvelduskontol hageja poolt põhivõlgnikule teatatud maksepäeval. Põhivõlgnik ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. 27.06.2008 hageja saatis põhivõlgnikule teatise lepingu 2 ülesütlemise kohta, milles informeeris põhivõlgnikku võla suurusest ning palus võlgnevuse likvideerida 14 päeva jooksul. Põhivõlgnik võlgnevust ei likvideerinud ning hageja luges alates 16.07.2008 lepingu 2 erakorraliselt võlgnevuse tõttu ülesöelduks. Põhivõlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga on hageja lepingust 2 tulenev nõue põhivõlgniku vastu 515 503,91 krooni, millest põhiosa võlgnevus 414 135,84 krooni, põhiosa viivised 88 431,11 krooni, intress 9 793,71 krooni, Kredexi tagatistasu 2 647 krooni ja Kredexi tagatistasu viivis 496,25 krooni. 08.04.2008 hageja ja kostjad sõlmisid käenduslepingu (käendusleping 2), mille alusel võtsid kostjad endale kohustuse tagada solidaarselt põhivõlgnikuga lepingust 2 ja selle lisadest tulenevate põhivõlgniku kohustuste kohase täitmise hageja ees, kuid mitte rohkem kui 500 000 krooni ulatuses. Käenduslepingus 2 pooled leppisid kokku, et kostjad vastutavad lepingust 2 tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise eest ka juhul, kui põhivõlgnik esitab hageja nõudele vastuväite, sh kohustuse lõppemise või vähenemise vastuväite põhivõlgniku likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral, või lepingu 2 kehtetuse vastuväite. Hageja teavitas kostjaid võlgnevusest 01.07.2008 ja 16.01.2009 teatistega, paludes võlgnevuse tasuda. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingust 2 tulenev võlgnevus summas 500 000 krooni.
Kostja RPon hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud 15.08.2009, kuid ei ole hagile vastanud. Kostja I HL19.06.2009 kirjalikus vastuses ja 22.12.2009 täiendavas vastuses hagi ei tunnista. Kostja I leiab, et temalt nõutav võlgnevus on tekkinud käenduslepingust, mille sõlmimine oli hagejal laenulepingu juurde seatud tüüptingimusena ja esitatakse võta või jäta vormis. Ka ei kontrollinud hageja sel hetkel kostja varalist seisu. Kostjal puudub vara ja sellised sissetulekud, mis võimaldaksid võlgnevust hagejale tasuda, mistõttu hagi rahuldamine viiks paratamatult kostja I isikliku pankrotini. Täiendavas vastuses kostja selgitab, et tema ja R. P kui OÜ GS asutajad, sõlmisid käenduslepingud, millega kohustusid solidaarselt tagama OÜ GS kohustusi hageja ees. Aastate jooksul koos ärimahu kasvuga äriühingu kohustused suurenesid. Äriühingu majandustegevuse iseloomust tulenevalt puudus ettevõttel kinnisvara ja olulises määras põhivahendid, mistõttu oli äriühingul täiendav tagatis riiklikult sihtasutuselt Kredex. Lisatagatisena nõudis pank iga-aastaselt lepingute pikendamisel ka isikliku käenduse suurendamist. Kostja I investeeris oma isiklikud säästud ja pea kogu vara äriühingu majandustegevuse arendamisse ning tema ainsaks väärtust omavaks varaks oligi OÜ GS osa. Samas oli nii kostjale kui hagejale selge, et OÜ GS pankroti korral muutub see osa väärtusetuks. 27.11.2008 kuulutati välja OÜ GS pankrot, kuna majanduskriisi tingimustes seisis äriühing silmitsi hageja paindumatusega laenutingimuste leevendamisel ning nõudis probleemide ilmnemisel laenu kohest tagastamist. Äriühingu pankrotistumisel muutus sisuliselt varatuks ka kostja I.
Kostja I leiab, et hageja kasutas ära tema seotust ja majanduslikku sõltuvust OÜ –st GS ning faktiliselt sundis sõlmima käenduslepinguid üha suuremate summade peale olukorras, kus kostja varaline seisund ega sissetulekud ei võimaldanud tasuda hageja ees ka väikest osa tagatud laenudest. Sellega rikkus hageja head pangandustava ja ühes sellega ka häid kombeid. Vastavalt TsÜS § 88 on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Hea pangandustava kohaselt oleks hageja pidanud analüüsima kostja maksevõimet ja varalist seisundit ega oleks professionaalse krediidituru osalise ja suurt ühiskondlikku vastutust kandva organisatsioonina tohtinud sõlmida lepinguid, mis ei ole reaalselt täidetavad. Hageja kostja maksevõimet ei kontrollinud ja sõlmis lepingu teadlikult isikuga, kellel puudusid majanduslikud võimalused käenduslepingust tulenevaid kohustusi reaalselt täita. Lisaks on käenduslepingu näol tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, mis on kostjale I kui tehingu teisele poolele ebamõistlikult koormav ning seetõttu tühine. Ebamõistlikult koormavate tingimuste hageja poolt kostjale pealsurumist tõendab ka hageja osundus käenduslepingu punktidele 1.1.10 ja 1.2.10, mis sätestavad käendaja vastutuse ka juhul, kui põhivõlgnik esitab hageja nõudele vastuväite, sh kohustuse lõppemise või vähenemise vastuväite põhivõlgniku likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral või lepingu kehtetuse vastuväite. On ilmne, et vähimagi läbirääkimisruumi korral ei sõlmiks ükski mõistlik isik hagejaga sellistel tingimustel käenduslepingut. Hageja poolt väljatöötatud tüüptingimustel sõlmitud käenduslepingud on vastuolus heade kommetega ning teist poolt ebamõistlikult koormavad. Kostja leiab, et käenduslepingud on tühised ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, sh käendajale mingeid kohustusi. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata.
Hageja kostja I vastuväidetega ei nõustu. Väärad on kostja väited, et käenduslepingu sõlmimine oli laenulepingu juurde seatud tüüptingimusena ning hageja ei kontrollinud käenduslepingu sõlmimisel kostja I varalist seisu. Käendusleping ei ole ega saagi olla laenulepingu tüüptingimus. Käenduse näol on tegemist tagatisega. Käendusleping ei ole sõlmitud laenulepingu poolte vahel. Tagatiste vajadus, olemasolu ja seadmine sõltub konkreetsest lepingust ja selle sõlmimise asjaoludest ning on alati nii laenusaaja kui tagatiste andjatega eraldi läbiräägitud. Laenulepingu sõlmimine oli kostja I kui põhivõlgniku ühe osaniku ja juhatuse liikme huvides, mistõttu pakkus kostja I omapoolse käenduse kui võimaliku (lisa)tagatise ise hagejale välja. Käenduslepingu sõlmimise ajal kuulus kostjale I näiteks IEOÜ, OÜ TZ, 1/2 osas OÜ GS ja 1/3 osas OÜ L . Nimetatud äriühingutes oli kostja I ka juhatuse liige(ja on jätkuvalt). Kostjale kuuluvad osalused eelnimetatud äriühingutes ka käesoleval ajal. Seega ei ole õige kostja I väide, et tal puuduvad vara ja sissetulekud, mis võimaldaksid võlgnevust hagejale tasuda. Arvelduskrediidilepingust ja käenduslepingust tuleneva nõude osas kostja I ei ole vastuväiteid esitanud. Vastuväited on üksnes laenulepingupõhised, kuid õiguslikult ja faktiliselt ebaõiged ja mitte asjakohased. Hageja toob esile, et põhivõlgniku pankrotimenetluses kostjad mingeid vastuväiteid hageja nõudele ei esitanud. Kostja 2 ei ole hagile vastanud, mistõttu tuleb lugeda, et ta tunnistab hagi täies ulatuses.
22.02.2010 saabus kohtule mõlema kostja poolt allkirjastatud seisukoht. Kostjad jäävad selle juurde, et käendusleping on siiski tüüptingimus, see esitati suulises vormis sellisena, et seda tehakse alati juhatuse liikmete ja omanikega ning et selle mittesõlmimine on pigem erand. Kostjad ei ole isiklikku käendust kunagi välja pakkunud. Kostjad esitasid võimalikud tagatised reaalse vara näol ja hageja pakkus lisatagatiseks Kredexi tagatise ja seadis veel tingimuseks kõikide juhatuse liikmete käenduse. Samuti ei saa hageja väita, et on läbirääkimisi pidanud kostjatega, sest kõikidel läbirääkimistel viibis kohal ainult kostja I. Kokku lepiti laenulepingute
pikendamises, kuna hageja väitel ei olnud võimalik sõlmida pikaajalist laenulepingut. Hageja võttis teadlikult riski. Kuna kostja vara ei olnud piisav, taotleti täiendavalt Kredexi tagatist, turusituatsioon sellele äriprojektile oli soodne. Halvale äriprojektile ei anna pank laenu isegi heade tagatiste olemasolul. Hagejale kui laenuandjale oli mugav turusituatsiooni muutumisel laenu enam mitte pikendada. Hageja väited kostja I varandusliku seisundi kohta käenduslepingu sõlmimise ajal on eksitavad. I OÜ ei oma ega ole kunagi omanud mingit reaalset vara. Selle äriühingu peamine tegevus oli põhivõlgnikule OÜ GS tootmislahenduste väljatöötamine ja tootmisvahendite valmistamine. Põhivõlgniku pankrotiga kadus OÜ I peamine tellija. Kostja I on saanud OÜ-st I miinimumpalka, mida peale põhivõlgniku pankrotimenetlust ei ole enam võimalik maksta. TZOÜ-l oli reaalne vara kinnistute näol. Kõik kinnistud olid hinnatud ja koormatud hüpoteekidega hageja kasuks ning on praeguseks realiseeritud hageja kasuks. Lisaks oli laenutagatiseks ka põhivõlgniku vara. Li OÜ oli väga väikese käibega ettevõte, mille kasvulootused kunagi ei realiseerunud, sealt ei ole kostja I kunagi tulu saanud ja seda ei ole võimalik ka lähitulevikus saada, kuna ei ole sellist käivet. Seega on väär hageja väide, et ta kontrollis kostja I varalist seisu enne käenduslepingu sõlmimist. Arvestades, et kostjate kogu vara oli seatud põhivõlgniku laenulepingute tagatiseks ja kostjate palgad olid miinimumpalga suurused, ei saa väita, et 3 500 000 krooni ja veel enam 5 000 000 krooni, isegi solidaarselt jagatuna, oleks käenduslepingute sõlmimisel vastanud kostjate maksevõimele. Selliste käenduslepingute sõlmimist saab pidada kostjaid ebamõistlikult koormavaks. Kosta II ei ole enne olnud oma tervisliku seisundi tõttu võimeline andma vastuseid antud tsiviilasjas. See ei tähenda, et kostja II tunnistab hagi. Kostja II ühineb täielikult kõikide kostja I vastuväidetega. Hageja nõude osas põhivõlgnikule kostjatel vastuväiteid ei ole, selle nõude täitmisele on kostjad igati kaasa aidanud. Kostjad taotlevad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1).
täitmine käib käendajale ilmselgelt üle jõu, ei vasta nimetatud tüüptingimus ka headele kommetele.
äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. Sellisel alusel tühistamisavalduse esitamiseks näeb TsÜS § 99 lg 1 p 1 ette tähtaja 6 kuud, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Hagi kostjate vastu on esitatud 2007 ja 2008 sõlmitud käenduslepingute alusel. Laenulepingust nähtuvalt sõlmiti laenulepingu tagamiseks käendusleping juba laenulepingu sõlmimisega samal ajal 2004.a. ning kostja vastusest nähtuvalt hiljem sama laenulepingu tagamiseks sõlmitud käenduslepingutega muudeti vaid käendatavat piirsummat. Hiljemalt põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisest 2008 novembris kostjate väidetav sõltuvussuhe põhivõlgnikuga lakkas avaldamast mõju hageja ja põhivõlgniku laenusuhtele ning kostjatel oli võimalik käenduslepingute tühistamisavaldus esitada ilma, et sellega oleks kaasnenud täiendavaid kahjulikke tagajärgi nende äriühingule või nendele endile. Kostjad tühistamisavaldust ei esitanud. Sellises olukorras tehingu kehtivuse vaidlustamine kohtumenetluses pärast seda, kui hageja on asunud nõudma tehingust tulenevate kohustuste täitmist, on oma õiguste pahauskne kasutamine ega ole lubatav.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.