lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-20996/4

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 05.03.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-20996/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.03.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3544
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-09-20996

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.märts 2010, Tallinn

Tsiviilasi

Aktsiaselts Swedbank hagi HLja RPvastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 380 669,02 krooni Hageja: Aktsiaselts Swedbank

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja volitatud esindaja Sirje S (asukoht XXX) Kostja 1: HL(isikukood XXX; elukoht XXX; elukoht 2:

XXX )

Kostja 2: RP(isikukood XXX; elukoht XXX )

Menetlusviis

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista HL(XXX) ja RP’ilt (XXX) solidaarselt 2 997 812,98 krooni (kaks miljonit üheksasada üheksakümmend seitse tuhat kaheksasada kaksteist tuhat krooni ja 98 senti) Aktsiaseltsi Swedbank kasuks.
3.Menetluskulud jäävad täies ulatuses solidaarselt kostjate HL ja RPi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

08.05.2009 AS Swedbank esitas Harju maakohtule hagi HL ja RPi vastu võlgnevuse ja viiviste solidaarselt väljamõistmiseks summas 2 997 812,98 krooni. Hagiavalduse kohaselt 09.12.2004 sõlmisid hageja Swedbank AS (endine AS Hansapank) ja OÜ GS(pankrotis, edaspidi põhivõlgnik) laenulepingu (edaspidi leping 1), mille alusel andis hageja põhivõlgnikule laenu 5 000 000 krooni intressimääraga 5,75 % aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 09.12.2006. Lepingu 1 lisadega muutsid pooled intressimäära ja lõpptähtpäeva, määrates alates 11.06.2006 intressimääraks 6 % ja alates 05.11.2007 6 kuu Euribor + 2,5 % aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks 31.10.2008. Lepingust tulenevalt pidi põhivõlgnik tagama arvelduskontol lepingus toodud tingimustel tagasimaksete tegemiseks vajalike summade olemasolu arvelduskontole, et hageja saaks need tagasimaksete tähtpäevadel arvelduskontolt maha võtta. Selle kohustuse põhivõlgniku poolt rikkumise korral oli hagejal õigus arvestada viivist puudujäävalt summalt makse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast arvates määraga 0,15 % päevas. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Samuti kohustus põhivõlgnik Lepinug 1 punkti 2.16.2. kohaselt iga kvartal tasuma Krediidi – ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusele KredEx käendustasu (tagatistasu) 2,5 % aastas laenusumma Kredexi poolt käendatud osalt üks kvartal ette. Põhivõlgnik pidi tagama, et maksmisele kuuluv käendustasu oleks hageja poolt põhivõlgnikule teatatud kuupäeval olemas põhivõlgniku arvelduskontol, et hageja saaks igas kvartalis käendustasu kontolt maha võtta ja Kredexi kontole kanda. Lepingu 1 lisaga 2 sätestasid pooled alates 11.10.2006 käendustasu määraks 2,8 % aastas. Põhivõlgnik ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning tal tekkis hageja ees võlgnevus. 27.06.2009 hageja saatis põhivõlgnikule teatise Lepingu 1 ülesütlemise kohta, milles informeeris põhivõlgnikku võlgnevuse suurusest ning palus võlgnevuse tasuda 14 päeva jooksul Põhivõlgnik võlgnevust ei tasunud, mistõttu luges hageja 16.07.2008 lepingu 1 erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Viru Maakohtu 27.11.2008 otsusega kuulutati välja põhivõlgniku pankrot. Pankroti väljakuulutamise päeva seisuga on hageja lepingust 1 tulenev nõue 2 497 812,98 krooni , mis koosneb põhiosa võlgnevusest 1 966 533,18 krooni, põhiosa viivistest summas 529 165,87 krooni ja Kredexi tagatistasu viivistest summas 2 114,93 krooni. 05.11.2007 sõlmisid hageja, HL(kostja I) ja RP(kostja II) käenduslepingu (edaspidi käendusleping 1), mille alusel võtsid kostjad endale kohustuse tagada solidaarselt põhivõlgnikuga lepingust 1 ja selle lisadest tulenevate põhivõlgniku kohustuste kohase täitmise hageja ees kuni 3 500 000 krooni ulatuses. Käenduslepingus 1 leppisid pooled kokku, et kostjad vastutavad lepingust 1 tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise eest ka juhul, kui põhivõlgnik esitab hageja nõudele vastuväite, sh kohustuse lõppemise või vähenemise vastuväite põhivõlgniku likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral, või lepingu 1 kehtetuse vastuväite. Hageja teavitas kostjaid võlgnevusest 01.07.2008 (enne lepingu ülesütlemist) ja 16.01.2009 teatistes, paludes neil võlgnevuse tasuda. Kostjad võlgnevust hagejale ei tasunud. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingust 1 tulenev võlgnevus 2 497 812,98 krooni. 08.04.2008 sõlmisid hageja ja põhivõlgnik arvelduskrediidilepingu (edaspidi leping 2), mille kohaselt hageja avas põhivõlgnikule arvelduskrediidi limiidi summas 500 000 krooni põhivõlgniku arvelduskontol. Arvelduskrediit võimaldas põhivõlgnikul teha tehinguid, kasutades arvelduskonto negatiivset saldot arvelduskrediidi limiidi ulatuses. Krediidisumma kasutamise lõpptähtaeg on 30.01.2009. Krediidisumma kasutamise eest kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale intressi 8,,95 % aastas ja kohustistasu 2% aastas. Igakuise intressi ja kohustistasu tasumise tähtpäevaks fikseeriti iga kuu viimane päev. Põhivõlgnik kohustus tähtaegselt omama arvelduskontol lepingust 2 tulenevate varaliste kohustuste tasumiseks piisavat summat, et hageja

saaks need arvelduskontolt maha võtta. Kui põhivõlgniku arvelduskontol ei ole lepingust 2 tulenevate varaliste kohustuste (va intressi) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viiviste arvestamist puudujäävalt summalt makse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast arvates, viivisemääraga 0,15 % päevas. Lepingu 2 kohaselt kohustus põhivõlgnik samuti tasuma igas kvartalis käendustasu Kredexile 2,8 % aastas laenusumma Kredexi poolt käendatud osalt üks kvartal ette. Põhivõlgnik pidi tagama makse tegemiseks vajalike vahendite olemasolu oma arvelduskontol hageja poolt põhivõlgnikule teatatud maksepäeval. Põhivõlgnik ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. 27.06.2008 hageja saatis põhivõlgnikule teatise lepingu 2 ülesütlemise kohta, milles informeeris põhivõlgnikku võla suurusest ning palus võlgnevuse likvideerida 14 päeva jooksul. Põhivõlgnik võlgnevust ei likvideerinud ning hageja luges alates 16.07.2008 lepingu 2 erakorraliselt võlgnevuse tõttu ülesöelduks. Põhivõlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga on hageja lepingust 2 tulenev nõue põhivõlgniku vastu 515 503,91 krooni, millest põhiosa võlgnevus 414 135,84 krooni, põhiosa viivised 88 431,11 krooni, intress 9 793,71 krooni, Kredexi tagatistasu 2 647 krooni ja Kredexi tagatistasu viivis 496,25 krooni. 08.04.2008 hageja ja kostjad sõlmisid käenduslepingu (käendusleping 2), mille alusel võtsid kostjad endale kohustuse tagada solidaarselt põhivõlgnikuga lepingust 2 ja selle lisadest tulenevate põhivõlgniku kohustuste kohase täitmise hageja ees, kuid mitte rohkem kui 500 000 krooni ulatuses. Käenduslepingus 2 pooled leppisid kokku, et kostjad vastutavad lepingust 2 tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise eest ka juhul, kui põhivõlgnik esitab hageja nõudele vastuväite, sh kohustuse lõppemise või vähenemise vastuväite põhivõlgniku likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral, või lepingu 2 kehtetuse vastuväite. Hageja teavitas kostjaid võlgnevusest 01.07.2008 ja 16.01.2009 teatistega, paludes võlgnevuse tasuda. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingust 2 tulenev võlgnevus summas 500 000 krooni.

KOSTJATE VASTUSED

Kostja RPon hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud 15.08.2009, kuid ei ole hagile vastanud. Kostja I HL19.06.2009 kirjalikus vastuses ja 22.12.2009 täiendavas vastuses hagi ei tunnista. Kostja I leiab, et temalt nõutav võlgnevus on tekkinud käenduslepingust, mille sõlmimine oli hagejal laenulepingu juurde seatud tüüptingimusena ja esitatakse võta või jäta vormis. Ka ei kontrollinud hageja sel hetkel kostja varalist seisu. Kostjal puudub vara ja sellised sissetulekud, mis võimaldaksid võlgnevust hagejale tasuda, mistõttu hagi rahuldamine viiks paratamatult kostja I isikliku pankrotini. Täiendavas vastuses kostja selgitab, et tema ja R. P kui OÜ GS asutajad, sõlmisid käenduslepingud, millega kohustusid solidaarselt tagama OÜ GS kohustusi hageja ees. Aastate jooksul koos ärimahu kasvuga äriühingu kohustused suurenesid. Äriühingu majandustegevuse iseloomust tulenevalt puudus ettevõttel kinnisvara ja olulises määras põhivahendid, mistõttu oli äriühingul täiendav tagatis riiklikult sihtasutuselt Kredex. Lisatagatisena nõudis pank iga-aastaselt lepingute pikendamisel ka isikliku käenduse suurendamist. Kostja I investeeris oma isiklikud säästud ja pea kogu vara äriühingu majandustegevuse arendamisse ning tema ainsaks väärtust omavaks varaks oligi OÜ GS osa. Samas oli nii kostjale kui hagejale selge, et OÜ GS pankroti korral muutub see osa väärtusetuks. 27.11.2008 kuulutati välja OÜ GS pankrot, kuna majanduskriisi tingimustes seisis äriühing silmitsi hageja paindumatusega laenutingimuste leevendamisel ning nõudis probleemide ilmnemisel laenu kohest tagastamist. Äriühingu pankrotistumisel muutus sisuliselt varatuks ka kostja I.

Kostja I leiab, et hageja kasutas ära tema seotust ja majanduslikku sõltuvust OÜ –st GS ning faktiliselt sundis sõlmima käenduslepinguid üha suuremate summade peale olukorras, kus kostja varaline seisund ega sissetulekud ei võimaldanud tasuda hageja ees ka väikest osa tagatud laenudest. Sellega rikkus hageja head pangandustava ja ühes sellega ka häid kombeid. Vastavalt TsÜS § 88 on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Hea pangandustava kohaselt oleks hageja pidanud analüüsima kostja maksevõimet ja varalist seisundit ega oleks professionaalse krediidituru osalise ja suurt ühiskondlikku vastutust kandva organisatsioonina tohtinud sõlmida lepinguid, mis ei ole reaalselt täidetavad. Hageja kostja maksevõimet ei kontrollinud ja sõlmis lepingu teadlikult isikuga, kellel puudusid majanduslikud võimalused käenduslepingust tulenevaid kohustusi reaalselt täita. Lisaks on käenduslepingu näol tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, mis on kostjale I kui tehingu teisele poolele ebamõistlikult koormav ning seetõttu tühine. Ebamõistlikult koormavate tingimuste hageja poolt kostjale pealsurumist tõendab ka hageja osundus käenduslepingu punktidele 1.1.10 ja 1.2.10, mis sätestavad käendaja vastutuse ka juhul, kui põhivõlgnik esitab hageja nõudele vastuväite, sh kohustuse lõppemise või vähenemise vastuväite põhivõlgniku likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral või lepingu kehtetuse vastuväite. On ilmne, et vähimagi läbirääkimisruumi korral ei sõlmiks ükski mõistlik isik hagejaga sellistel tingimustel käenduslepingut. Hageja poolt väljatöötatud tüüptingimustel sõlmitud käenduslepingud on vastuolus heade kommetega ning teist poolt ebamõistlikult koormavad. Kostja leiab, et käenduslepingud on tühised ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, sh käendajale mingeid kohustusi. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA I VASTUVÄIDETE OSAS

Hageja kostja I vastuväidetega ei nõustu. Väärad on kostja väited, et käenduslepingu sõlmimine oli laenulepingu juurde seatud tüüptingimusena ning hageja ei kontrollinud käenduslepingu sõlmimisel kostja I varalist seisu. Käendusleping ei ole ega saagi olla laenulepingu tüüptingimus. Käenduse näol on tegemist tagatisega. Käendusleping ei ole sõlmitud laenulepingu poolte vahel. Tagatiste vajadus, olemasolu ja seadmine sõltub konkreetsest lepingust ja selle sõlmimise asjaoludest ning on alati nii laenusaaja kui tagatiste andjatega eraldi läbiräägitud. Laenulepingu sõlmimine oli kostja I kui põhivõlgniku ühe osaniku ja juhatuse liikme huvides, mistõttu pakkus kostja I omapoolse käenduse kui võimaliku (lisa)tagatise ise hagejale välja. Käenduslepingu sõlmimise ajal kuulus kostjale I näiteks IEOÜ, OÜ TZ, 1/2 osas OÜ GS ja 1/3 osas OÜ L . Nimetatud äriühingutes oli kostja I ka juhatuse liige(ja on jätkuvalt). Kostjale kuuluvad osalused eelnimetatud äriühingutes ka käesoleval ajal. Seega ei ole õige kostja I väide, et tal puuduvad vara ja sissetulekud, mis võimaldaksid võlgnevust hagejale tasuda. Arvelduskrediidilepingust ja käenduslepingust tuleneva nõude osas kostja I ei ole vastuväiteid esitanud. Vastuväited on üksnes laenulepingupõhised, kuid õiguslikult ja faktiliselt ebaõiged ja mitte asjakohased. Hageja toob esile, et põhivõlgniku pankrotimenetluses kostjad mingeid vastuväiteid hageja nõudele ei esitanud. Kostja 2 ei ole hagile vastanud, mistõttu tuleb lugeda, et ta tunnistab hagi täies ulatuses.

KOSTJATE VASTUS HAGEJA TÄIENDAVALE SEISUKOHALE

22.02.2010 saabus kohtule mõlema kostja poolt allkirjastatud seisukoht. Kostjad jäävad selle juurde, et käendusleping on siiski tüüptingimus, see esitati suulises vormis sellisena, et seda tehakse alati juhatuse liikmete ja omanikega ning et selle mittesõlmimine on pigem erand. Kostjad ei ole isiklikku käendust kunagi välja pakkunud. Kostjad esitasid võimalikud tagatised reaalse vara näol ja hageja pakkus lisatagatiseks Kredexi tagatise ja seadis veel tingimuseks kõikide juhatuse liikmete käenduse. Samuti ei saa hageja väita, et on läbirääkimisi pidanud kostjatega, sest kõikidel läbirääkimistel viibis kohal ainult kostja I. Kokku lepiti laenulepingute

pikendamises, kuna hageja väitel ei olnud võimalik sõlmida pikaajalist laenulepingut. Hageja võttis teadlikult riski. Kuna kostja vara ei olnud piisav, taotleti täiendavalt Kredexi tagatist, turusituatsioon sellele äriprojektile oli soodne. Halvale äriprojektile ei anna pank laenu isegi heade tagatiste olemasolul. Hagejale kui laenuandjale oli mugav turusituatsiooni muutumisel laenu enam mitte pikendada. Hageja väited kostja I varandusliku seisundi kohta käenduslepingu sõlmimise ajal on eksitavad. I OÜ ei oma ega ole kunagi omanud mingit reaalset vara. Selle äriühingu peamine tegevus oli põhivõlgnikule OÜ GS tootmislahenduste väljatöötamine ja tootmisvahendite valmistamine. Põhivõlgniku pankrotiga kadus OÜ I peamine tellija. Kostja I on saanud OÜ-st I miinimumpalka, mida peale põhivõlgniku pankrotimenetlust ei ole enam võimalik maksta. TZOÜ-l oli reaalne vara kinnistute näol. Kõik kinnistud olid hinnatud ja koormatud hüpoteekidega hageja kasuks ning on praeguseks realiseeritud hageja kasuks. Lisaks oli laenutagatiseks ka põhivõlgniku vara. Li OÜ oli väga väikese käibega ettevõte, mille kasvulootused kunagi ei realiseerunud, sealt ei ole kostja I kunagi tulu saanud ja seda ei ole võimalik ka lähitulevikus saada, kuna ei ole sellist käivet. Seega on väär hageja väide, et ta kontrollis kostja I varalist seisu enne käenduslepingu sõlmimist. Arvestades, et kostjate kogu vara oli seatud põhivõlgniku laenulepingute tagatiseks ja kostjate palgad olid miinimumpalga suurused, ei saa väita, et 3 500 000 krooni ja veel enam 5 000 000 krooni, isegi solidaarselt jagatuna, oleks käenduslepingute sõlmimisel vastanud kostjate maksevõimele. Selliste käenduslepingute sõlmimist saab pidada kostjaid ebamõistlikult koormavaks. Kosta II ei ole enne olnud oma tervisliku seisundi tõttu võimeline andma vastuseid antud tsiviilasjas. See ei tähenda, et kostja II tunnistab hagi. Kostja II ühineb täielikult kõikide kostja I vastuväidetega. Hageja nõude osas põhivõlgnikule kostjatel vastuväiteid ei ole, selle nõude täitmisele on kostjad igati kaasa aidanud. Kostjad taotlevad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus lahendab poolte nõusolekul asja kirjalikus menetluses. Kostja II tähtaegselt kohtule ei vastanud. 22.02.2010 koos kostjaga I esitatud vastuses kostja II ei avaldanud vastuväiteid kirjalikule menetlusele.
2.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja poolte kirjalike seisukohtadega, uurinud lisatud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3.Hageja nõue kostjate vastu tuleneb käenduslepingutest, millega kostjad tagasid põhivõlgniku OÜ GS(pankrotis) laenulepingust ja krediidilimiidilepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ja OÜ GS vahel 09.12.2004 sõlmitud laenulepingust ja 08.04.2008 sõlmitud arvelduskrediidilepingust tulenevatele põhivõlgniku OÜ GS(pankrotis) kohustuste suurusele kostjad vastu ei vaidle. Vastupidi – kostjad kinnitavad oma 22.02.2010 täiendavas vastuses, et on hagejal põhivõlgniku vastu oleva nõude täitmisele igati kaasa aidanud. Seega poolte vahel ei ole vaidlust, et põhivõlgnikul OÜ-l GS(pankrotis) on täitmata hagiavalduses nimetatud kohustused hageja ees. Poolte vahel on vaidlus hageja ja kostjate vahel 05.11.2007 sõlmitud käenduslepingu ja 08.04.2008 sõlmitud käenduslepingu kehtivuse ning nendest lepingutest kostjatele hageja ees kohustuste tekkimise osas.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib

võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1).

5.Käenduslepinguga on kostjad võtnud endale kohustuse vastutada solidaarselt OÜ GS(pankrotis) laenulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt laenusaajaga. Käenduslepingus on käendajate vastutuse piirmääraks määratud 3 500 000 krooni. Käenduslepingu punkti 2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et käendajad vastutavad lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest ka juhul, kui laenusaaja esitab panga nõudele vastuväite, sh kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite laenusaaja likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral või lepingu kehtetuse vastuväite. Käenduslepingu punktist 4 nähtuvalt oli käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks lepingujärgse iga makse tasumise tähtpäev. Lepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks laenusaaja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad. Käenduslepingule allakirjutamisega andsid käendajad pangale nõusoleku ja õiguse võtta käendajate arvelduskontodelt pangas maha laenusaaja poolt tähtaegselt tasumata käendatava kohustuse makse(d) (käenduslepingu punkt 5). Vaidlust ei ole, et põhivõlgniku poolt kohustuste täitmata jätmise tõttu hageja ütles laenulepingu 27.06.2008 üles. Hageja teavitas kostjaid võlgnevusest 01.07.2008 ja 16.01.2009 saadetud teatistes, paludes võlg tasuda. Kostjad siiani võlga tasunud ei ole. Kostjad ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Põhivõlgniku OÜ GS(pankrotis) pankroti 27.11.2008 väljakuulutamise seisuga võlgnes OÜ GS(pankrotis) laenulepingu alusel hagejale põhivõlana 1 966 533,18 krooni, põhiosa viivistena 529 165,87 krooni ja Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx tagatistasu viivisena 2 113,93 krooni. Seega kokku on kostjad käenduslepingu alusel kohustatud solidaarselt hagejale tasuma võlgnevuse 2 497 812,98 krooni. Kostjate vastuväiteid käenduslepingu kehtivuse kohta käsitleb kohus otsuses edaspidi.
6.08.04.2008 sõlmisid hageja ja kostjad käenduslepingu nr 08-050750-KÄ, mille alusel kostjad võtsid endale kohustuse tagada solidaarselt põhivõlgnikuga 08.04.2008 arvelduskrediidilepingust ja selle lisadest tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmine hageja ees, vastutades võlgnetava summa tasumise eest kuni 500 000 krooni ulatuses. Käenduslepingu muud tingimused kattuvad kohtuotsuse eelmises punktis nimetatud tingimustega. Pankroti 27.11.2008 väljakuulutamise seisuga võlgnes põhivõlgnik arvelduskrediidilepingu alusel hagejale 515 503,91 krooni, sh põhivõlg 414 135,84 krooni, põhiosa viivised 88 431,11 krooni, intress 9 793,71 krooni, KredEx tagatistasu 2 647 krooni ning KredExi tagatistasu viivis 496,25 krooni. Kuna kostjate solidaarne käendus oli piiratud 500 000 krooniga, vastutavad kostjad arvelduskrediidivõlgnevuse eest selle summa ulatuses.
7.Kohus leiab, et kostjate väited käenduslepingute tühisuse kohta ei ole põhjendatud. Kostjad on seisukohal, et käendusleping on tühine kahel alusel: 1) käendusleping on heade kommetega vastuolus, sest hageja kasutas ära kostjate seotust ja majanduslikku sõltuvust põhivõlgnikust ning sundis sõlmima käenduslepingut järjest suuremate summade peale olukorras, kus kostjate sussetulekud ega varalised seisundid ei võimaldanud tasuda hageja ees ka väikest osa tagatud laenudest. Hageja käenduslepingute sõlmimisel kostjate maksevõimet ja varanduslikku seisundit ei kontrollinud ning sellega hageja rikkus head pangandustava ning TsÜS § 88 alusel on käendusleping tühine. 2) käendusleping kui tüüptingimus on kostjaid ebamõistlikult koormav ning on tühine VÕS § 42 lg 1 alusel. Kostjad leiavad, et kohustades isikuid sõlmima lepingut summas, mille reaalne

täitmine käib käendajale ilmselgelt üle jõu, ei vasta nimetatud tüüptingimus ka headele kommetele.

8.Kohus leiab, et kostjate väited on õiguslikult ebapädevad ning esitatud sooviga vabaneda vastutusest. VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse seisu. Laenulepingu või arvelduskrediidilepingu tüüptingimusena saaks olla käsitatav käenduslepingu sõlmimise kohustuse sätestamine vastavalt laenu- või arvelduskrediidilepingu sõlmimise eeldusena. Tüüptingimuseks ei saa olla käenduslepingu sõlmimise tehing iseenesest. Vaidlusaluses laenulepingus on tagatistena nimetatud lisaks kinnistute ühishüpoteegile ja kommertspandile ka HL, RPi ja MJkäendused. Konkreetsete isikute käendus ei vasta VÕS § 35 lg-s 1 sätestatud tüüptingimuse definitsioonile, sest see tingimus on seatud konkreetselt selle lepingu ja nende käendajate jaoks. Eeltoodu alusel kohus ei arvesta kostjate vastuväiteid käenduslepingu kui tüüptingimuse tühisuse kohta.
9.Samuti ei ole hageja käitumine käenduslepingute sõlmimisel kohtu hinnangul vastuolus hea pangandustavaga. Kostjad püüavad panna kogu vastutust lepingute sõlmimise eest hagejale. Seejuures jätavad kostjad tähelepanuta, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste esitamise teel (VÕS § 9 lg 1). Kostjate väidetest jääb mulje, et tegemist on vaimselt keskmisest vähemvõimekate inimestega, kellel puudub selge arusaamine ümbritsevast tegelikkusest ja keda on seetõttu ära kasutatud. Kostjad olid käenduslepingute sõlmimise ajal ja on praegugi OÜ GS(pankrotis) juhatuse liikmed ja osanikud, laenulepingu on põhivõlgniku nimel allkirjastanud samuti H. L . Lisaks on hageja esile toonud ja kostja Lon kinnitanud, et ta oli veel mitme teise äriühingu osanik ja juhatuse liige. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on ka R. P veel teise äriühingu (OÜ M ) ainuosanik ja juhatuse ainuliige. Seega on põhjendatud eeldada, et kostjatel on arusaamine äritegevuse ja rahaasjade korraldusest, sh lepingute sõlmimisega kaasnevatest kohustustest.
10.Põhivõlgniku juhatuse liikmete ja osanikena olid kostjad huvitatud, et nende äriühing saaks laenu. Laenulepingu tühisust ei ole kostjad väitnud, vaid on sellest tulenevaid põhivõlgniku kohustusi kinnitanud. Kostja H. L se märgib oma vastuses, et tulenevalt tegevusala eripärast ei olnud OÜ-l GS kinnisvara ega olulises määras põhivahendeid. Seega on mõistetav, et laenuandja nõudis enne ettevõttele suures summas laenu andmist täiendavaid tagatisi. Kostjad juhatuse liikmetena võisid valida, kas hageja nõudmistega nõustuda või mitte. Kostjad põhivõlgniku juhatuse liikmetena omasid kontrolli ka põhivõlgniku kohustuste täitmise üle. Laenu- ja käenduslepingute sõlmimisel pidid kohtu hinnangul eelkõige kostjad ise hindama põhivõlgniku ja enda maksevõimet ja võimet võetud kohustusi täita.
11.VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 sätestab samuti, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikul (TsÜS § 138 lg 2). Kohus leiab, et kohtumenetluses hagejale käenduslepingute sõlmimisel kostjate varandusliku seisundi hindamata jätmist ette heites ei toimi kostjad heas usus. Kostjad OÜ GS(pankrotis) osanike ja juhatuse liikmetena olid teadlikud põhivõlgniku maksevõimest ja varalisest seisundist, seega oli neil olemas info hindamaks põhivõlgniku võimet täita laenulepingust tulenevaid kohustusi. Sõlmides olulist vara mitteomava äriühingu laenu tagamiseks käenduslepingu, pidid kostjad aru saama, kui suure tõenäosusega neil tuleb äriühingu kohustusi endal reaalselt täitma hakata.
12.Samuti ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega viide hagejapoolsele sunnile ja kostjate sõltuvusseisundi ärakasutamisele. TsÜS § 97 võimaldab füüsilisel isikul tühistada tema poolt

äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. Sellisel alusel tühistamisavalduse esitamiseks näeb TsÜS § 99 lg 1 p 1 ette tähtaja 6 kuud, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Hagi kostjate vastu on esitatud 2007 ja 2008 sõlmitud käenduslepingute alusel. Laenulepingust nähtuvalt sõlmiti laenulepingu tagamiseks käendusleping juba laenulepingu sõlmimisega samal ajal 2004.a. ning kostja vastusest nähtuvalt hiljem sama laenulepingu tagamiseks sõlmitud käenduslepingutega muudeti vaid käendatavat piirsummat. Hiljemalt põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisest 2008 novembris kostjate väidetav sõltuvussuhe põhivõlgnikuga lakkas avaldamast mõju hageja ja põhivõlgniku laenusuhtele ning kostjatel oli võimalik käenduslepingute tühistamisavaldus esitada ilma, et sellega oleks kaasnenud täiendavaid kahjulikke tagajärgi nende äriühingule või nendele endile. Kostjad tühistamisavaldust ei esitanud. Sellises olukorras tehingu kehtivuse vaidlustamine kohtumenetluses pärast seda, kui hageja on asunud nõudma tehingust tulenevate kohustuste täitmist, on oma õiguste pahauskne kasutamine ega ole lubatav.

13.Eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Käenduslepingutest ja VÕS § 65 lg-st 1 tulenevalt vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 165 lg-le 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja