Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

EDASIKAEBAMISE KORD

Kristel Männiste ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kristel Männiste võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtuistungile ilmumata jäämine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS Era Liisingu Inkassoteenused võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUS

AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Kristel Männiste vastu laenulepingust tuleneva 3000 krooni põhivõla, 700 krooni intressi ja 3000 krooni viivise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista ka enda menetluskulud, st 1200 krooni riigilõivu. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale kätte TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras. Kostja on kohtule kinnitanud, et sai hagimaterjalid isiklikult kätte 28.01.2010.a. Kohus andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmisel võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks

Tsiviilasi nr 2-09-55343 kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaks-võetuks. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega ulatuses, milline on hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja üldiselt ka põhjendava osa.

ASJAOLUD

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja interneti vahendusel 28.02.2008.a lepingu nr xxxxxxxxxxx (edaspidi Leping), mille alusel sai kostja korduvalt võtta kiirlaenu. 28.02.2008.a esitas kostja laenutaotluse 3000 krooni saamiseks 30-ks päevaks intressiga 700 krooni laenu perioodiks. Samal kuupäeval kandis SMS Laen OÜ laenusumma kostja märgitud pangakontole. Kostja kohustus laenusumma tagastama ja intressi tasuma hiljemalt 29.03.2008.a. Kostja nimetatud kohustusi ei täitnud ja seda vaatamata SMS Laen OÜ meeldetuletustele ja võlateatisele. SMS Laen OÜ loovutas Lepingust tuleneva nõude koos kõigi seadusest ja Lepingust tulenevate õigustega Era Liisingu Inkassoteenused AS-le, st hagejale. Hageja nõudis kostjalt nii suuliselt kui kirjalikult võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja jättis hageja nõuded tähelepanuta. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. ÕIGUSLIKUD ALUSED ja PÕHJENDUSED VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 mõtte kohaselt tuleb laenult maksta intressi, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eeltoodu alusel on hageja nõue Lepingust tuleneva tagastamata põhivõla, tasumata intressi ja sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude ni mekiri on esitatud hagiavalduses. Nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 1200 krooni, millest 750 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 450 krooni täiendavalt hagimenetluse alustamisel. Vajadus riigilõivu tasumiseks hageja kantud ulatuses tuleneb seadusest, st et hageja kulu riigilõivule on põhjendatud. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses.

Sirje Lahesoo Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.