Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud 29.juunil.2005.a. on hageja poolt kohtusse esitatud hagiavaldus, mille kohaselt sõlmisid AS Ritabell, (õigusjärglane AS Tele 2 Eesti) ja kostja 17.08.1998 Q GSM-i liitumislepingu (leping). Lepingu kohaselt osutas AS Tele 2 Eesti kostjale telekommunikatsiooniteenust. Seisuga 17.07.2000 oli kostja võlgnevus osutatud teenuste eest 2 514.73 krooni. Tulenevalt lepingu üldtingimustest lõpetas AS Tele 2 Eesti kostjaga lepingu ennetähtaegselt. 20.04.2005 teavitas AS Tele 2 Eesti kostjat nõude loovutamisest OÜ Aktiva Finants, nõue loovutati põhisummas 2 514.73 krooni koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja on kostjale kohtuvälises menetluses saatnud võlanõude, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Lähtuvalt hea usu põhimõttest nõuab hageja viivist põhivõlaga võrdses summas so. 2 514.73 krooni. Hageja leiab, et vastavalt võlaõiguse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-le 12 lg 1 kohaldatakse enne 1 juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele tsiviilkoodeksit. Õiguslikult põhjendab hageja nõuet Tsiviilkoodeksi (TsK) § 174 kohaselt, mis sätestab, et ühepoolne kohustise täitmine ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, TsK § 191 alusel on lepingus kokku lepitud viivis ja selle suurus. Tegutsedes heas usus, nõuab hageja viivist põhivõla summas so. 2 514.73 krooni. Kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ja TsK § 231 lg 1 kohaselt kuulub tasumisele viivis. 22.02.2010 taotles hageja antud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 407 lg 1 alusel, kuna kostja ei ole tähtaegselt vastanud. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 316 lg 3 kohaselt võib menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka tähitult väljastusteatega, mis ei pea vastama käesolevas seadustikus sätestatud vorminõuetele. Kättetoimetamise tõendamiseks piisab väljastusteate tagastamisest. Kohus selgitas kohtueelses menetluses välja, et kostja UT (T) elukohaks on xxx. Nimetatud aadressile saatis kohus kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude ning väljastusteade tagastati 27.06.2008.a. Kostjalt kirjaliku vastuse nõudes kohus hoiatas kostjat, et hagile kirjaliku vastuse tähtajaks mitteesitamise korral võib kohus lahendada tsiviilasja tagaseljaotsuse tegemisega TsMS § 407 sätestatud korras. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks vastanud. TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et antud asjas puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Poolte vahel on võlasuhe, mis on tekkinud 17.08.1998.a.. sõlmitud Q GSM-i liitumislepingust (leping). VÕSRakS § 12 kohaselt tuleb antud suhtele kohaldada Tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, nende puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 sätestab, et kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Lepingu kohaselt on kostja võtnud endale kohustuse tasuda osutatud teenuste eest hagejale vastavalt hageja esitatud arvetele. Kostja endale võetud kohustust täitnud ei ole ja hageja nõuab rahalise kohustuse täitmist. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustiste täitmist

vastavalt seadusele või lepingule tagada viivisega. Sama seaduse § 191 lg 1 kohaselt loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lõikest 1 tulenevalt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest lepingus kindlaksmääratud protsendimäära. Lepingu osaks olevate tüüptingimuste kohaselt on viivise määraks 0,5 % päevas, hageja nõuab viivist 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 2 514.73 krooni ja viivist 2 514.73 krooni. Seega on õiguslikult põhjendatud nii võlgnevuse kui ka viivise nõue. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Menetluskuludeks on riigilõiv summas 420 krooni ja OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 251.47 krooni. Riigilõivu tasumist tõendab dokument nr 30926 ja õigusabikulude kandmist tõendab arve nr 541197. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisel seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna käesolevas asjas on menetlust alustatud 2005 aastal, kuulub kohaldamisele TsMS (2005) ja menetluskulud tuleb TsMS (2005) § 162 lg 1 alusel välja mõista kostjalt. Katre Poljakova /allkiri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.