Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
2.03.2010 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-71964
Hagi ese Hagi hind Menetlusosalised
Rahalise kohustuse täitmise nõue 39 032.05 krooni Hageja: Swedbank AS registrikood 10060701, asukoht: Tallinn, Liivalaia 8 Esindaja: Silva Kark Jõhvi, Rakvere 5 Kostjad: Meelis Kaljula isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx Jaanika Hanschmidt isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx, xxxxxxx xx-x
Istungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista Meelis Kaljula’lt ja Jaanika Hanschmidt’ilt solidaarselt Swedbank AS kasuks 55 000 (viiskümmend viis tuhat) krooni ja Meelis Kaljulalt lisaks solidaarkohustusele veel 20 086 (kakskümmend tuhat kaheksakümmend kuus) krooni ja 86 senti. Meelis Kaljula ja Jaanika Hanschmidt on kohustatud solidaarselt tasuma viivist põhinõudelt (39 032.05 krooni) alates 29.12.2009.a. kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras.
Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-09-71964 kannavad Meelis Kaljula ja Jaanika Hanschmidt 7500 krooni ulatuses solidaarselt. Meelis Kaljulalt kuuluvad täiendavalt väljamõistmisele menetluskulud summas 391 krooni. Meelis Kaljula ja Jaanika Hanschmidt on kohustatud solidaarselt tasuma viivist menetluskuludelt summas 7500 krooni ja Meelis Kaljula menetluskuludelt summas 391 krooni alates kohtulahendi jõustumisest kuni nimetatud kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui pooled ei taotle asja arutamist kohtuistungil Asjaolud ja hageja nõue 28.02.2002.a. sõlmis hageja Meelis Kaljulaga laenulepingu nr.xx-xxxxxx-xx summas 50 000 krooni, intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.03.2006.a. 14.04.2003.a. sõlmis hageja Meelis Kaljulaga lanulepingu nr.xx-xxxxxx-xx lisa, millega võimaldati kostjale maksepuhkus ja pikendati lepingu lõpptähtaega 15.09.2006.a. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksmisega võlgnevusse 15.11.2003.a. alates ning perioodil 15.11.2003.a. kuni 15.09.2006.a. kostja laenu tagasi ei maksnud. Lepingu p.10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestusega panga hinnakirjas fikseeritud määras tähtaegselt tasumata summalt tasumise tähtajale järgnevast päevast alates. 14.04.2004.a. sõlmis hageja Jaanika Hanschmidtiga käenduslepingu nr.xx-xxxxxx xxx, mille kohaselt võttis kostja endale kohustuse vastutada Meelis Kaljula ja hageja vahel sõlmitud lepingust ja selle lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste eest solidaarselt laenusaajaga 55 000 krooni ulatuses. Kuna Meelis Kaljula oma lepingulisi kohustusi ei täitnud, ütles hageja 12.08.2008.a. lepingu üles. 28.12.2009.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus 75 086.86 krooni, millest laenu põhiosa moodustab 39 032.05 krooni, intress 18 524.60 krooni ja viivis (perioodil 15.11.2003.a. kuni 28.12.2009.a.) 17 530.21 krooni. Hageja taotleb Meelis Kaljulat eelnimetatud summa väljamõistmist, millest 55 000 krooni tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt. Samuti taotleb hageja kostjatelt viivise väljamõistmist põhinõudelt ja menetluskuludelt kuni nimetatud kohustuste kohase täitmiseni. Hageja toetub oma nõudes VÕS §-dele 8 lg.2, 23 lg.1,76 lg.1, 142 lg.1, 145 lg.1, 101 lg.1 p.1 ja 6, 113 lg.1 ja TsMS §
Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjad on selle õigeks võtnud ja hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel olid lepingulised suhted. VÕS § 8 lg.2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg.1 p.1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult selle täitmist ja sama seaduse p.6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et nõutakse viivist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostjad on hagi õigeks võtnud, võib kohus TsMS § 174-1 lg.3 kohaselt määrata otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse ja menetluskulude mittetasumise korral viivise tasumise kohustuse. Hageja menetluskulud, mille väljamõistmist ta taotleb, koosnevad nimetatud hagiga seoses tasutud riigilõivust summas 7891 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele mõlemalt kostjalt. TsMS § 468 lg.1 p.1 kohaselt tuleb hagi õigeksvõtul põhinev otsus tunnistada viivitamatult täidetavaks, so kohtuotsus on vastavalt TsMS § 467 lg.1 täidetav enne selle jõustumist. Kohus peab võimalikuks ja otstarbekaks lahendada kõnesolev asi kirjalikus menetluses, kuna pooled on sellega nõustunud ning hagi eseme suhtes õiguslik vaidlus puudub.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.