Eesti Ämmaemandate Ühingu hagi Mayeri Industries AS vastu võlgnevuse 258 332.92 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
249 999.52 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Ämmaemandate Ühingu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Eesti Ämmaemandate Ühing (registrikood: 80052212), esindaja Elina Madal
Tartu Maakohtu 3. septembri 2009 otsus
Vastustaja (kostja): Mayeri Industries AS (registrikood: 10039055), esindaja Imre Freiberg
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 3. septembri 2009 otsus muutmata.
Tartu
Menetluskulud ringkonnakohtus Ämmaemandate Ühingu kanda.
Eesti
jätta
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Eesti Ämmaemandate Ühing esitas hagi Mayeri Industries AS vastu võlgnevuse 258 333.40 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja AS Flora vahel 30.09.2002 sõlmitud sponsorleping, mille eesmärgiks oli Eesti Ämmaemandate Ühingu tegevuse toetamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja Mayeri Sensitive sarjale Ämmaemandate Ühingu logo kasutusse andmine. Alates 26.11.2003 on AS Flora ärinimi muudetud ning uueks ärinimeks on Mayeri Industries AS. Leping jõustus allkirjastamise hetkest ja pidi kehtima 1 aasta, s.o kuni 30.09.2003. Vastutasuks õigusele kasutada toodetel eelnimetatud logo, kohustus kostja tasuma hagejale 50 000 krooni aastas (aasta on arvestatav septembrikuust septembrikuuni). Kuna kumbki pooltest ei ole enne lepingu tähtaja saabumist kinnitanud lepingu lõpetamise huvi, on leping ilmselt muutunud tähtajatuks. Leping on muutunud tähtajatuks eelkõige seetõttu, et kostja ei lõpetanud logo kasutamist 30.09.2003 ning leping kehtis vähemalt kuni 2009 aprillini, kuna kostja jätkas hageja logo kasutamist. Lisaks toodetel kasutatavale logole kasutab kostja Eesti Ämmaemandate Ühingu väidetavat tunnustatust ka oma interneti kodulehel toodete tutvustuses. Eesti Ämmaemandate Ühing on tunnustuse andmiseks 2002 eeldatavalt tutvunud põhjalikult toodetega, nende retseptide, koostise, ohutusega rasedatele ja väikelastele. Kuna Mayeri Industries AS ei ole teinud toodetes mingeid muudatusi (v.a pakend), siis ei saa väita, et nendel samadel toodetel ei ole tunnustust praegu. Kostja väide, et Eesti Ämmaemandate Ühingu logo ei ole registreeritud kaubamärgina, on asjakohatu. Sellist kohustust hagejal lepingu järgi ei olnud, samuti pole Eesti Ämmaemandate Ühingu tegevus kaup ega teenus, mistõttu ei ole Ühingu logo käsitatav kaubamärgina. Lepingus on kokku lepitud logo kasutamises ja selle kasutamise eest tasumises 50 000 krooni aastas, seega ei ole tähtis, et kostja kasutas logo vaid ühel korral. Kostja on käitunud pahauskselt kasutades hageja logo omavoliliselt. Mayeri Sensitive sarja toodete käive on ajapikku järjest suurenenud, mis võib olla tingitud ka tarbijates Eesti Ämmaemandate Ühingu logo kasutamisest tingitud usalduse tekitamisest. Hageja oli seisukohal, et poolte vahel sõlmitud sponsorilepingu puhul on tegemist litsentsilepinguga sarnase lepinguga ja kostja kohustus nimetatud lepingu järgi maksma hagejale 50 000 krooni aastas logo kasutamise eest. Hageja kohustus tutvustada kostja tooteid oli kõrvalkohustus ja lepingu eesmärk ei olnud maksta selle eest hagejale tasu. Hageja on täitnud omapoolsed kohustused, ta on tutvustanud Mayeri Sensitive sarja tooteid perekoolides töötavatele ämmaemandatele. Tooteid tutvustavaid materjale on hageja saanud jagada vaid niivõrd, kuivõrd kostja ise on hagejat nendega varustanud.
Oma kohustust maksta hagejale 50 000 krooni logo kasutamise eest on kostja täitnud vaid niivõrd, et 31.12.2003 tasus hagejale 12 499.98 krooni arvete 2003-0427, 2003-0429 ja 2003-0428 alusel, 24.01.2005 tasus 10 166.62 krooni arve 2003-1202 alusel ning 03.02.2005 19 000 krooni arve nr 2003-1202 alusel. 01.10.2008 seisuga oleks kostja pidanud hagejale ajavahemikul september 2002 kuni september 2008 eest tasuma kokku 300 000 krooni. Kostja on tasunud kokku 41 666.66 krooni ja kostja võlgnevus hageja ees on 258 333.40 krooni.
2.Kostja Mayeri Industries AS hagi ei tunnistanud ning taotles selle rahuldamata jätmist. Kostja oli nõus sellega, et poolte vahel oli 30.09.2002 sõlmitud sponsorleping. Kostja maksis hagejale tasu vastavalt lepingule graafiku järgi. Kostja on kasutanud hageja logo vaid ühel korral lepingu kehtivuse alguses, pärast seda on pakendit muudetud ja logo ei ole enam kasutatud. Logoga pakendeid telliti vaid üks kord tavapärases koguses seda liiki toodete jaoks. Erinevates jaemüügikanalites tulid tooted reaalselt müügile umbes kuue kuu möödudes lepingu sõlmimisest arvates. Käesoleval ajal ei ole Mayeri Industries AS tuvastanud üheski Tallinna kontrollitud kaupluses müügil vanas pakendis logoga tooteid. Samas ei oma ettevõte mingit kontrolli kogu jaemüügituru üle. Hageja ei ole tutvustanud kostja tooteid perekoolis. Mayer Industries AS tegi seoses lepingu täitmisega hagejale 15.04.2003 järelepärimise, milles palus selgitust logo staatuse, tuntuse ja üldkasutatavuse suhtes. Paluti infot, mis tegevust on hageja teinud omalt poolt alates lepingu sõlmimisest. Kuna ka toodete eeldatav müük osutus väiksemaks, peatas Mayeri Industries AS maksed, ootamaks hageja selgitust ja vaatamaks, kuidas müük reaalselt mõjutatud saab. Kuni käesoleva ajani ei ole saadud selgitust, kuidas teine pool lepingut täitnud on. Kostja kodulehe muutmine on pikaajaline protsess ja kallis tellimustöö, seetõttu ei ole tooteid vahepeal uuesti pildistatud, kuna pakendi muudatus on imeväike. Praeguseks on pakend täielikult ümber kujundatud ja uus kodulehe versioon tuleb täielikult uute piltidega. Kostja arvates viitavad lepingus fikseeritud poolte eesmärgid, õigused ja kohustused kahele lepinguliigile – kasutuslepingule logo kasutamise osas ning teenuste osutamisele lepingule tutvustustegevuse osas. Mõlema puhul oli ühel poolel kohustus tasuda raha, kuid proportsioon kummagi tegevuse eest tasumisele kuuluvas summas oli lepingus konkretiseerimata ja väljendatud ühise summana 50 000 krooni aastas. Pooled on ühiselt aru saanud, et logo kasutamisel oli mingi väärtus ja tegu oli logo kasutamise õiguse üleandmisega raha eest. Leping sarnaneb selles osas VÕS § 368 ettenähtud litsentsilepingule. Kokkulepe tutvustustegevuse tegemiseks vastab osaliselt VÕS § 619 kirjeldatud käsunduslepingule. Kostja leidis, et pooltevaheline leping lõppes tähtaja möödumisega 01.10.2003. Pärast seda ei ole poolte vahel õigussuhet. Kostja taotles hageja nõude suhtes aegumise sätete kohaldamist. Kostja arvates lõppes leping 30.09.2003. Esimene hageja nõue lepingu lõppemise kuupäevale järgnevate perioodide eest oli 01.04.2008 (võlgnevuse tasumiseks) ca 5 aastat hiljem.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 3. septembri 2009 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja Mayeri Industries AS-lt Eesti Ämmaemandate Ühingu kasuks 8333.40 krooni ja jättis Eesti Ämmaemandate Ühingu nõude 249 999.52 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja Eesti Ämmaemandate Ühing ja kostja Mayeri Industries AS 30.09.2002 sponsorlepingu. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Poolte vahel sõlmitud leping vastab oma sisult VÕS-is sätestatud kahe lepinguliigi tunnustele – logo kasutusse andmise osas litsentsilepingu
tunnustele (VÕS § 368) ja kostja toodete tutvustamistegevuse osas käsutuslepingu tunnustele (VÕS § 619). Lepingu eesmärgiks kostja jaoks oli saavutada kostja toodete (Mayeri Sensitiv sari) tuntus ostjate hulgas. Lepingu eesmärgiks hageja jaoks oli saada rahalist toetust ühingu eesmärkide elluviimiseks. Arvestades poolte eesmärke ja lepingu olemust olid poolte õigused ja kohustused alljärgnevad: Mayeri Industries AS-i õigused olid: a) kasutada Eesti Ämmaemandate Ühingu logo Mayeri Sensitive sarja toodetel; b) nõuda hagejalt Mayeri Sensitive sarja tutvustamist perekoolides ämmaemandatele.
töötavatele
Mayeri Industries AS-i kohustuseks oli: a) tasuda hageja logo kasutusõiguse ja tutvustustegevuse eest 50 000 krooni igakuiste maksetena ühe aasta jooksul; b) kooskõlastada hagejaga logo kasutamise viisid; c) informeerida hagejat kõikidest Mayeri Sensitive sarja toodetega toimuvatest muudatustest. Eesti Ämmaemandate Ühingu õigused olid: a) nõuda ühingu toetamist ja tasu logo kasutusõiguse ja tutvustustegevuse eest; b) nõuda logo kasutusviiside kooskõlastamist; c) nõuda infot muudatustest Mayeri Sensitive toodetes. Eesti Ämmaemandate Ühingu kohustuseks oli: a) lubada kasutada oma logo; b) tutvustada Mayeri Sensitive tooteid ja jagada perekoolides materjale. Mayeri Industries AS kohustus tasuma hagejale 50 000 krooni ühe aasta jooksul igakuiste maksetena. Kostja tasus hagejale lepingu järgi kokku 41 666.60 krooni. Kostja jättis hagejale tasumata 8333.40 krooni. Kostja väitel ei olnud hagejal õigust nõuda kohustuse täitmist, kuna hageja ise ei täitnud nõuetekohaselt oma kohustust tutvustada Mayeri Sensitive tooteid. Kuid see ei saa antud juhul olla kostja rikkumist vabandavaks asjaoluks. Seega kostja rikkus lepingus ettenähtud kohustuse ja hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda õiguskaitsevahendina kohustuse täitmist. Kohus rahuldas hageja nõude 8333.40 krooni väljamõistmiseks. Kostja taotles hageja nõude suhtes aegumise kohaldamist. TsÜS § 146 lg 1 näeb ette, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust, olles sellest teadlik. Seega TsÜS § 146 lg 4 alusel on hageja nõude aegumistähtaeg kümme aastat. Hageja nõue muutus sissenõutavaks pärast lepingu lõppemist, s.o hageja võis nõuda kostjalt maksekohustuse täitmist alates 01.10.2003. Poolte tahe oli suunatud tähtajalise lepingu sõlmimisele ning pärast lepingu tähtaja möödumist ei muutunud leping tähtajatuks, samas puudusid poolte vahel lepingulised suhted pärast lepingu tähtaega. Mayeri Industries AS tõendas, et ta ei kasutanud hageja logo pärast lepingu lõppemist. Kostja toodete müük hageja logo kandvates pakendites pärast ühe aasta möödumist oli tingitud kostja toodete tootmise ja turustamise eripärast. Hageja logo kasutamine kostja tootepakenditel kui kostja enda tahtlik tegevus (hageja logo kandvate tootepakendite tellimine) on leidnud aset üheaastase lepingutähtaja jooksul ja pärast üheaastase lepingutähtaja lõppemist ei ole kostja tellinud hageja logo kandvaid tootepakendeid.
Pooled on määratlenud lepingu kestuse (üks aasta), mida tuleks tõlgendada nii, et kostja tegevus logo kandmiseks pakenditele, reklaamidele ja muul viisil nähtavaks tegemiseks võib kesta ühe aasta jooksul. Eelpooltoodu põhjal lõppes poolte vahel sõlmitud tähtajaline sponsorleping 30.09.2003. Pooltevahelise lepingu tähenduses sai hageja logo kasutamine kostja poolt tähendada kostja tahtlikku tegevust logo nähtavakstegemise eesmärgil. Sellise tegevuse hulka kuulub ka hageja logo nähtavakstegemine kostja kodulehel. Kuna lepingulised suhted poolte vahe lõppesid 30.09.2003, siis puudus kostjal alus hageja logo kasutuselevõtmiseks oma kodulehel pärast seda kuupäeva. Hageja ei ole nõudnud kostjalt logo kasutamise lõpetamist, milline õigus tal oli pärast lepingu lõppemist. Pärast lepingu lõppemist oli hageja nõus, et logo on kostja juures üleval ja pesupulbrit müüakse logoga pakendites. Seega ei ole tegemist hageja omandi (logo) kasutamisega kostja poolt õigustatud isiku nõusolekuta – hageja oli teadlik ja nõus, et tema logo on kostja tootepakenditel. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja on rikastunud tema arvel või tekitanud hagejale kahju, kui kostja toode oli hageja logoga pakendites müügil pärast lepingu lõppemist. Seega puudub hageja rahalisel nõudel alus osas, mis ületab makseid rohkem kui ühe aasta eest. Pooltevaheline leping lõppes 30.09.2003, seega ei saa hageja nõuda kostjalt maksekohustuste täitmist pärast seda lepingu alusel. Hageja ei ole tõendanud ka muu lepinguvälise või seadusest tuleneva aluse esinemist nõude alusena.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Eesti Ämmaemandate Ühing esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 3.septembri 2009 otsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata Eesti Ämmaemandate Ühingu nõue Mayeri Industries AS vastu 249 999.52 krooni väljamõistmiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) muutus leping tähtajatuks, kuna kumbki pooltest ei ole enne lepingu tähtaja saabumist kinnitanud lepingu lõpetamise huvi. Lisaks lepingu lõpetamise kinnituse puudumisele kasutas kostja Eesti Ämmaemandate Ühingu logo osaliselt vähemalt 2009 märtsini, kusjuures puuduvad poolte vahel muud kokkulepped logo kasutamiseks peale 30.09.2002 sõlmitud lepingu; 2) kohustus kostja tasuma hagejale Eest Ämmaemandate Ühingu logo kasutamise eest 50 000 krooni aastas. 01.10.2008 seisuga oleks kostja pidanud hagejale ajavahemiku september 2002 kuni september 2008 eest tasuma kokku 300 000 krooni. Kostja on tasunud kokku 41 666.66 krooni ja kostja võlgnevus hageja ees 258 333.40 krooni; 3) ei nõustu Eesti Ämmaemandate Ühing, et logo kasutamiseks tuleb lugeda logo kandmist toote pakendile ning kuna pakendeid telliti ajavahemikul september 2002 kuni september 2003 vaid üks kord, on logo kasutatud vaid ühel korral. Kuigi pooled ei ole lepingus kokku leppinud, mida nad logo kasutamise all silmas peavad, ei nähtu lepingu eesmärgist, et poolte ühine tahe oleks olnud trükkida Eesti Ämmaemandate Ühingu logo Mayeri Industries AS-i toodetele. Logo trükkimine toodetele on vaid vahend, mille abil teostati lepingu eesmärki - suurendada Mayeri Industries AS-i toodete müüki. Nimetatud asjaolu kinnitab ka see, et vastustaja on kasutanud apellandi logo oma internetikodulehel. Lepingu eesmärgikohase logo kasutamisena tuleb mõista logo nähtavaks tegemist toote sihtgrupile. Logo selline kasutamine on aset leidnud vähemalt kuni 2009 kevadeni; 4) ei nõustu Eesti Ämmaemandate Ühing, et kostja avaldas juba 2003 aprillis tingimusliku soovi lepingulise suhte lõpetamiseks. Ei ole tõendamist leidnud, et apellant sellise teate oleks kätte saanud. Kuna kostja ei ole lõpetanud logo kasutamist ka pärast väidetava kirja saatmist, on
hageja arvamusel, et seda kirja ei ole üldse saadetud ning kostja tahe oli lepingut jätkata. Hageja on seisukohal, et pooltevaheline leping, mis oli sõlmitud küll tähtajalisena, kehtis vähemalt kuni 2009 aprillini, kuna kostja jätkas lepingu täitmist apellandi logo kasutamise osas. Sõltumata selleks tehtud kulutustest, oleks vastustaja pidanud apellandi logoga tähistatud pakendite kasutamise lõpetama 30.09.2003, kui ta pidas silmas, et soovib lepingut lõpetada.
5.Mayeri Industries AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole millegagi tõendatud, et Eesti Ämmaemandate Ühingu logoga tooted olid müügil 2009 märtsis; 2) kajastatakse ebaõigesti fakti, et Mayeri Industries AS senini kasutab Eesti Ämmaemandate Ühingu logo kodulehel toodete tutvustuseks. Mayeri Industries AS küsis menetluse käigus korduvalt hagejalt, milline grammatiline formuleering neid rahuldaks, kuid vastus ei olnud saadud. Hetkel on kodulehel teave, et 2002 andis Eesti Ämmaemandate Ühing tunnustuse; 3) on tõendatud lepingulise suhte lõpetamisele suunatud tegevuste olemasolu ning ta on seisukohal, et leping poolte vahel lõppes 30.09.2003.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
3.septembri 2009 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebust ei ole esitatud maakohtu otsuse peale osas, millega hagi rahuldati 8333.40 krooni ulatuses ning selles osas ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust. Kuna Tartu Maakohtu otsus vaidlustatud osas on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Apellandi väite kohaselt kuna kumbki pooltest ei ole enne lepingu tähtaja saabumist, s.o enne 30.09.2003, kinnitanud lepingu lõpetamise huvi, siis muutus leping tähtajatuks ja kehtis vähemalt 2009 märtsikuuni (kaebuses märgitud ka 2009 kevadeni, 2009 aprillikuuni). Vastustaja on sellele väitele vastu vaielnud ning leidnud, et tähtpäeva saabumisel leping lõppes, sest pooled ei ole lepingus ega ka hilisemalt kokku leppinud lepingu pikenemises või selle tähtajatuks muutumises. Nähtuvalt 30.09.2002 allkirjastatud sponsorluslepingus märgitust (tl 4) jõustus leping allkirjastamise hetkest ja kehtis üks aasta. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et pärast 30.09.2003 leping pikenes ja muutus tähtajatuks. Selleks, et 30.09.2002 allkirjastatud sponsorlusleping oleks muutunud pärast lepingu lõppemist seoses tähtpäeva saabumisega 30.09.2003 tähtajatuks, oli vajalik lepingu muutmine.
8.Vastavalt VÕS § 13 lg-le 1 võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.
Antud juhul ei ole lepingupoolte kokkuleppel muudetud 30.09.2002 allkirjastatud lepingut lepingu kehtivuse aja osas. Samuti ei ole lepingu kehtivuse pikenemist ette nähtud lepingus endas ning ka seadusest ei tulene alust, mille kohaselt vaidlusalune leping oleks muutunud tähtajatuks. Lähtudes eeltoodust oli poolte vahel lepinguline suhe 30.09.2002-30.09.2003. Alates 01.10.2003 puudus poolte vahel lepinguline suhe ning kuna hageja on esitanud oma nõude 249 999.52 krooni väljamõistmiseks alates 01.10.2003 - aprill 2009, siis on maakohus õigesti jätnud nõude rahuldamata. Hageja ei saa 249 999.52 krooni väljamõistmise nõude alusena tugineda asjaolule, et 30.09.2002 oli poolte vahel sõlmitud leping, sest sellises suuruses nõue ei tulene lepingust.
9.Juhul, kui hageja tõendaks kostja poolt hageja logo kasutamist pärast 01.10.2003, võiks nõude alusena tulla kõne alla mõni lepinguväline kohustus, kuid antud juhul ei ole hageja sellisel alusel nõuet esitanud. Samuti ei saaks sel juhul olla nõude suuruse arvutamisel aluseks 30.09.2002 lepingus märgitud summa 50 000 krooni.
10.Kuna hageja on esitanud nõude alusena lepingulise suhte, kuid seda poolte vahel ei ole, siis puudub vajadus hinnata apellandi väiteid kostja poolt logo kasutamise kohta kuni 2009 aprillikuuni. Samas on maakohus õigesti hinnanud kostja poolt hageja logo kasutamisega seoses olevaid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega, siis ei korda neid.
11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.