2-09-70156/7 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

4.Ajutise halduri arvamus ettevõtte maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Võlgniku avalduse alusel 11.01.2010.a nimetas Tartu Maakohus Valga kohtumaja tsiviilasjas 2-09-70156 mind OÜ X ajutiseks pankrotihalduriks. Eelviidatud kohtumääruse alusel saatsin OÜ X juhatuse liikmetele A. I. ja R. P. ́ile teatise, milles kohustasin juhatuse liiget esitama kogu ettevõtte vara nimekirja, sh andmed raha kohta pangaarvetel ning muud pankrotimenetluses vajalikud olulised andmed. Juhatuse liikme poolt esitatud andmetest selgus, et OÜ X on käesoleval hetkel maksejõuetu, mis võib olla püsivaks osutuv, sest firmal puuduvad varad ja vahendid võlgnevuste likvideerimiseks. Oluliseks negatiivseks teguriks maksejõuetuks muutumisel oli 2008.a üldine majanduslangus, mis väljendus transporditeenuste vähenemises. Juhatuse liikmete selgituste kohaselt on maksejõuetus tingitud kahest põhilisest asjaolust, võlgniku deebitorid ei ole suutnud täita oma kohustusi ja transporditeenuse omahind on sisuliselt suurem kui teenuse osutamisest saadav tulu. Vastavalt esitatud andmetele tuvastasin alljärgnevat: OÜ X asustati 29.01.2004.a mil ettevõte registreeriti Tartu Maakohtu registriosakonnas. Käesoleval hetkel on ettevõtte asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Äriühingu asutajateks olid R. P. , kes on ka osanik 50 % ulatuses ja A. I. osanik 50 % ulatuses. Osakapitali suuruseks on märgitud 160 000 krooni. Äriühingu põhitegevusalaks on olnud trantsport- ja veoteenuste osutamine. Osaühingu igapäevase majandustegevuse juhtorganiks on kaheliikmeline juhatus, nõukogu valitud ei ole. Teenuse osutamine toimub liisingvaraga, kokku on sõlminud 11 liisingulepingut. Tutvunud OÜ X raamatupidamise dokumentidega selgus, et majanduslik olukord hakkas halvenema 2008.a , mil majandusaasta lõppes küll kasumiga summas 355 696.00 krooni, kuid müügitulu oli 2008.a 6 557 767.00 krooni. 2009.a on müügitulu oluliselt langenud 4 014 693.00 kroonini ning majandusaasta lõpetati juba suure kahjumiga – 2 238 912.00 krooni, omakapital – 1 406 216.00 krooni. OÜ X suurimateks võlgnevusteks on maksuvõlad Maksuja tolliameti ees summas 883 784.00 krooni ja võlgnevused tarnijatele summas 715 782.00 krooni. Äriühingus on 5 töötajat, kes ootavad saamatajäänud töötasu ja koondamishüvitist, kokku on võlgnevus töötajatele summas 111 674.00 krooni. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon edastas ajutisele pankrotihaldurile töövaidlusasjas nr.9.42/4672-09 otsuse, mille kohaselt on võlgnik kohustatud töötajale maksma 38 760.00 krooni, mis omakorda suurendab töötjate võlgnevuse summat ning maksuvõlgnevuse summat, sest eelviidatud tasult tuleb tasuda ka riiklikud maksud. Hinnang võlgniku maksevõimele ja tervendamise võimalustele OÜ X varade ja võlgade võrdlus näitab, et võlgniku võlad summas 2 128 852,00 krooni ületavad kümnekordselt varade väärtuse, varasid on ajutise pankrotihalduri hinnangul 207 022,00 krooni. Kuna aga varadest põhiosa moodustab nõuded ostjate vastu (summas 134 110,00 krooni), millised on oma sissenõutavuselt pikaajalised ja osaliselt kaheldavad, sest võlgniku deebitorid keelduvad maksmast oma kohustusi, põhjendades seda vara ja vahendite puudumisega, siis võib olla tõenäoline, et varadest ei piisa ka hilisemate pankrotimenetluse kulude katteks. Kuivõrd kohustused ületavad varade väärtuse üle kümne korra ja kuivõrd omanikel puuduvad võimalused ja tahe teha täiendavaid investeeringuid, siis arvan, et võlgniku tervendamiseks ja saneerimiseks võimalusi ei ole. Samuti, kuna võlgniku

majandustegevus on suunatud transpordile, siis ei ole võimalik ka ettevõtte tegevust otseselt ümber profileerida. Andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta Pankrotiseaduse mõistes pole käesolevaks hetkeks tuvastatud varade tagasivõitmise võimalusi, mis ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Maksejõuetuse väljakujunemise aeg ja põhjused Tutvunud OÜ X raamatupidamise dokumentidega selgus, et majanduslik olukord hakkas halvenema juba 2008.a. 2009.a langes müügitulu oluliselt ning majandusaasta lõpetati juba suure kahjumiga – 2 238 912.00 krooni. Maksejõuetus on tingitud kahest põhilisest asjaolust: 1) võlgniku deebitorid ei ole suutnud täita oma kohustusi, 2) transporditeenuse omahind on sisuliselt suurem kui teenuse osutamisest saadav tulu. Võlgnik on püüdnud maksejõuetuse vältimiseks leida lahendusi, näiteks püüdnud Maksu-ja tolliametiga saavutada kokkuleppeid, kuid Maksu- ja tolliamet keeldus maksegraafiku sõlmimisest ning krediteerib ettevõtte arvetelt maksevõlga. Seega olen arvamusel, et maksejõuetus võis alguse saada 2008.a teisest poolest, kui süveneva majanduskriis mõjul hakkasid tellijad maksejõuetumaks muutuma ja tellijate turg vähenema, samas toimus oluline kütusehindade tõus. Samas oli võlgnikul täita liisingulepingute kohustused, mis omakorda tekitas käibevahendite puuduse. Võlgniku netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Samas arvestades üldist majanduslangust ja transporditeenuste üldist langust, kui ka kütusehindade tõusu, mis teeb transporditeenuse omahinna kalliks ja kuna ettevõttel puuduvad vabad likviidsed vahendid ja palju kohustustest moodustavad liisingumaksed, siis ei ole võimalik osutada karmis turu tingimuses konkurentsi odavamate hindadega. Seega on ettevõtte maksejõuetuse üheks põhjuseks asjaolu, et veohindade odavnemise ja omahinna vahe on kaldu, kuna selliselt ei ole võimalik saada tellimusi. Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Võlgnikul on käesoleval hetkel: a) rahalisi vahendeid 48 912,00 krooni b) hinnanguliselt vara 24 000,00 krooni; c) kui laekuvad ostjatele võlgnevused 134 110.00 krooni Kokku vara 207 022, 00 krooni Pankrotihalduril on pärast pankrotiotsuse tegemist täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad kohe paratamatult rahalised väljaminekud, nagu näiteks: Massikohustused: 1) pankrotiseaduse §-s 34 lg 1 sätestatud kohustus teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotiotsusest (otsesed väljaminekud kaasnevad vähemalt postmarkide ja ümbrike maksumuse ulatuses, paber, koopiate tegemine) hinnanguliselt summas 5 000.00 krooni; 2) juhul, kui esitatakse hagid võlgnevuse tasumiseks (ostjatelt laekumata arvetelt) kuulub tasumisele riigilõiv hinnanguliselt 30 000.00 krooni. Pankrotimenetluse kulud: 1) Ajutise halduri tasu 18 620.00 krooni

2) halduri tasu hinnanguliselt pankrotivarast (200 000.00 ) 32 000.00 krooni, lisandub sotsiaalmaks summas 10 560.00 krooni, kokku 42 560.00 krooni 3) hagide esitamisel lisandub kohtukulud hinnanguliselt 5 000.00 krooni Kokku pankrotimenetluse kulud kokku hinnanguliselt 101 180.00 krooni Edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleks võtta seisukoht ostjatelt laekumata arvete osas, sest olen seisukohal, et olemasolev vara katab ära ajutise pankrotihalduri menetluse kulud ja esialgsed pankrotimenetluse kulud, juhul kui pankrotimenetluses ei planeerita kohtuvaidlusi. Samas on selge, et OÜ X pankrotimenetlusel puudub mõte juhul, kui pankrotivara ei suudeta läbi pankrotimenetluse suurendada sedavõrd, et oleks võimalik rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. OÜ X pankrotimenetluses on pankrotivara suurendamine halduri hinnangul võimalik aga siiski ainult läbi algatatavate kohtumenetluste, millega seotud kulude katteks käesoleval hetkel X OÜ-l vahendid puuduvad. Samas ei saa ajutine pankrotihaldur kuidagi garanteerida, et pankrotimenetluses läbiviidavate kohtumenetluse tulemusena õnnestub pankrotivara ka faktiliselt niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Seega võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Olen arvamusel, et kui pärast pankroti välja kuulutamist selgub, et olemasolevast varast ikkagi ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks, võib pankrotihaldur teha võlausaldajatele ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa vastavalt PankrS § 158 lg-le 6. Andmed kuriteo tunnustega tegude või raske juhtimisvigade kohta Tuginedes PankS §-le 22 lg 5 peab ajutine pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Tutvunud OÜ X seonduvate dokumentidega olen arvamusel, et esialgselt ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik väita, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Juhatuse liige on pöördunud pankrotiavaldusega kohtu poole, pöördunud lahenduste leidmiseks Maksu-ja Tolliameti poole ning on ka kõigiti kaasaaidanud ajutisel pankrotihalduril ettevõtte majandusolukorra selgitamisele. Kindlasti vajavad ettevõtte tegevusega seonduvad asjaolud pankrotimenetluses veel täpsemat selgitamist, kuid esialgselt saan taolise seisukoha avaldada. Vastavalt PankrS §-le 31 lg 4 juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada ühtki asjaolu, mis võimaldaks käesoleval juhtumil ümber lükata seaduses sätestatud maksejõuetuse eelduse. Olles analüüsinud kõiki esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, olen seisukohal, et OÜ X on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Kõigil ülaltoodud põhjustel leiab ajutine haldur, et kohus peaks välja kuulutama OÜ X pankroti, sest võlgniku majandusseis viitab maksejõuetusele ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 3).

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. X OÜ on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku tunnistab kohtule, et ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole käesoleval hetkel võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Varade tegelik väärtus on oluliselt väiksem ega kata võlgniku kohustusi. Võlgnik on maksejõuetu. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada X OÜ pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade ning nimetada pankrotihaldur. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. PankrS § 86 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 150 lg 1 p 1, 2, 5 sätestab pankrotimenetluse kuludena kohtukulu (menetluskulu) ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotiavalduse rahuldamise korral tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse kulude 2 953 krooni 80 senti ja tasu 18 620 krooni saamiseks. Menetlusosalised summadele vastu ei vaielnud. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel millega hagita menetluses avaldus lahendatakse. Võlgnik tunnistab võlausaldajale ja kohtule, et on maksejõuetu (õigeksvõtt) ning kohus määrab õigeksvõtul põhineva lahendi tegemisel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Seega kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ning tehtud kulutused kogusummas 21 573,80 krooni.