Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi L V vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2400 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-5 Tallinn 10115) Hageja esindaja August Käära (Jakobi 19-4 Tartu; e-post: [email protected]) Kostja L V (
esindajad
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista L Vilt võlgnevus 4430 krooni Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 19.02.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L V vastu võlgnevuse summas 14 000 kr saamiseks ja menetluskulu 750 kr hüvitamiseks. 23.02.2009 tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas 11.03.2009 vastuväite. Vastuväites tunnustas võlgnik nõuet summas 7000 kr ega tunnustanud summas 7000 krooni. Nõude tunnustatud osas tegi kohus 26.05.2009 määrusena maksekäsu vastavalt TsMS § 489 lg-le 2 ning 26.05.2009.a. määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetlus Era Liisingu Inkassoteenused AS avalduses L V vastu nõude vaidlustatud osas summas 7000 kr ja andis selles osas nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2.13.07.2009.a. esitas Era Liisingu Inkassoteenused AS maakohtule hagi L V vastu võlgnevuse summas 6 460 krooni nõudes, millest laenu põhiosa summas 1 200 krooni, intress summas 1 200 krooni, viivis summas 4 060 krooni. Hagiavalduse kohaselt SMS Laen OÜ (esialgne võlausaldaja) ja L V (kostja) sõlmisid interneti vahendusel 27.06.2008 lepingu nr 165019 (Lisa nr 3 – teenuse kasutamise leping). Lepingu sõlmimisel võimaldas Esialgne Võlausaldaja Kostjale laenu võtmist. 27.06.2008 esitas Kostja laenutaotluse 7 000,00 krooni saamiseks 30-ks päevaks intressiga 1200,00 krooni laenu perioodiks. Esialgne Võlausaldaja rahuldas taotluse ja kandis 27.06.2008 Kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 7 000,00 krooni (Lisa nr. 4 – maksekorraldus nr 42321). Kostja kohustus laenusumma 7 000,00 krooni ja intressi 1200,00 krooni tagasi maksma hiljemalt 27.07.2008. Kostja on pikendanud kolmel korral laenu tagastamise tähtaega ja viimaseks tagastamise tähtajaks on saanud 25.10.2008. Hageja leiab, et Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne Võlausaldaja on korduvalt pöördunud Kostja poole meeldetuletustega ja esitanud Kostjale võlateatised (Lisa nr 5 – võlateatised), milles palus Kostjal võlgnevus likvideerida. Esialgne Võlausaldaja otsustas loovutada nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le, kuna on ilmne, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada ja Kostja oma kohustust ei täida ka tulevikus. Esialgne Võlausaldaja loovutas nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le koos kõikide seadusest ja lepingust nr 165019 p. 12 ja 6.12.2006 nõude loovutamise lepingust nr 061206 (Lisa nr 6 - nõude loovutamise leping nr 061206) tulenevate õigustega. Hageja nõue kostja vastu on järgmine: 1) Tagastamata laenu põhiosa. Esialgne Võlausaldaja kandis Kostja kontole 27.06.2008 laenusumma 7 000,00 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli 25.10.2008. Seega Kostja võlgnevus Hagejale seisuga 26.05.2009 oli 7 000,00 krooni. 2) Tasumata intress. Lepingu p 4 kohaselt moodustab 7 000,00 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 0,57% päevas. Laenu oli väljastatud intressiga 1200,00 krooni laenu perioodi eest, antud kohustust Kostja ei ole tänase päevani täitnud. 3) Tasumata viivis. Lepingu p 13 järgi on Hagejal õigus nõuda Kostjalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summa pealt laenu tagastamise tähtajast 25.10.2008. Hageja arvestab viivise alates 26.10.2008 tagastamata laenupõhiosalt 7000,00 krooni kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni, ehk kuni 19.02.2009. Hageja on arvestanud perioodi 26.10.2008 kuni 19.02.2009 viivist summas 7000,00 x 116p x 0,5%= 4 060,00 krooni. 4) Nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud. Lepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt nõudekirja, korduva nõudekirja väljastamisel ja hagiavalduse kohtusse esitamisel on Hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuste hüvitamisele Kostja poolt alljärgnevas ulatuses: nõudekirja väljastamine – 150,00 krooni, korduva nõudekirja väljastamine – 350,00 krooni. Alates 11.11.2008 kuni 27.01.2009 Hageja on edastanud Kostjale 4(neli) teatise-nõudekirja. Seega
2 (6)
2-09-7104 tasumisele kuulus Hageja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks: 150,00+3x350,00=1200 krooni. Seega seisuga 28.05.2009 oli Kostja võlgnevus ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le: laenu põhiosa summas 7000,00 krooni, intress summas 1200,00 krooni, viivis summas 4060,00 krooni ja nõudeloovutamisega kaasnevad kulud 1200,00 krooni kokku 13 460,00 krooni Kostja on maksekäsu kiirmenetluse raames nõustunud summaga 7000,00 krooni, mida Hageja vastavalt VÕS § 415 lg 2- kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; loeb 1200 krooni kulutuste katteks ja 5800,00 krooni põhikohustuse katteks. Seega seisuga 13.07.2009 oli Kostja võlgnevus ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le: laenu põhiosas summas 1200,00 krooni, intress summas 1200,00 krooni ja viivis summas 4060,00 krooni kokku summas 6460,00 krooni. Hageja palub eeltoodud summa Kostjalt välja mõista. Hagiavalduse õiguslik alus on järgmine: Poolte vahel on sõlmitud leping võlaõigusseaduse § 8 lg 1 mõttes ning laenuleping VÕS § 396 lg 1 mõttes, mille kohaselt laenulepinguga kohustus üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustus tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg 7-le muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-i 1 kohaselt, on võlausaldajal õigus nõuda rikkunud poolelt kohustuste täitmist ning p-i 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Vastavalt VÕS § 164 lg 1-le võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 415 lg 2 kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
3 (6)
2-09-7104 Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VÕS § 8, § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p-d 1,3 ja 6, § 108, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 164 lg 1 ja 2, § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja TsMS § 162 lg 1, 407 lg 1 palub hageja: 1) Rahuldada hagiavaldus; 2) Välja mõista Kostjalt Hageja kasuks võlgnevus summas 6 460,00 krooni millest, laenu põhiosa summas 1 200,00 krooni, intress summas 1 200,00 krooni, viivis summas 4 060,00 krooni; 3) Välja mõista Kostjalt Hageja kasuks viimase poolt tasutud riigilõiv summas 1 000,00 krooni; 4) Välja mõista Kostjalt Hageja kasuks menetluskulud.
KOSTJA PÕHJENDUSED
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub vähendada viivist 4060 krooni, kuna ta on töötu. Kostja palub hagejalt välja mõista kohtukulud, kuna ta on töötu ja makseraskustes /t.l. 50/. Hageja poolt pakutud kompromissiga ei olnud kostja nõus /t.l. 65/. Kostja kinnitusel ei küündi tema sissetulek toimetuleku piirini kuus ning seega ei ole tal võimalik hagejale midagi maksta. Kostja saab tööbüroost aprillini 2010 900 krooni kuus, millele lisandub lasteraha 600 krooni. Kostja abikaasa on töötu ja ülalpidamisel 2 last. Kostja lubab tööle saades maksma hakata /t.l. 71/.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 5.28.01.2010.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 1.03.2010 /t.l. 67/.
6.Hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on laenuandja, kellelt hageja on nõude omandanud, andnud kostjale tarbijakrediiti 7000 krooni (SMS-laen). Laen anti kostjale 27.06.2008.a. internetis laenuandja kodulehel sõlmitud laenulepingu alusel 30 päevaks 1200 kroonise intressiga ja tagasimaksmise tähtaeg oli 27.07.2008.a. Laenu tagastamise tähtaega pikendati kostja taotlusel 3-korral ja viimaseks laenu tagastamise tähtajaks sai 25.10.2008.a.
7.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 4 (6)
2-09-7104 VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Vastavalt VÕS § 164 lg 1-le võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 415 lg 2 kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
8.Asjas on tõendatud, et kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ning kokkulepitud tähtajaks laenu ega intressi tagastanud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt laenu tagastamist, intressi maksmist ja viivise tasumist, samuti nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude hüvitamist. Kostja on maksekäsu kiirmenetluse raames nõustunud hageja nõudega summas 7000 krooni, mida hageja vastavalt VÕS § 415 lg 2 alusel loeb 1200 krooni ulatuses kulutuste katteks ja 5800 krooni ulatuses põhikohustuse katteks. Seega seisuga 13.07.2009 oli kostja võlgnevus hageja ees laenu põhiosa summas 1200 krooni, intress summas 1200 krooni ja viivis summas 4060, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et nõue põhivõlgnevuse ja intressi väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele eeltoodud sätete alusel ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1200 krooni ja intress summas 1200 krooni. Lisaks eelnevatele summadele palub hageja kostjalt välja mõista ka viivise summas 4060 krooni. Lepingu p 13 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summa pealt laenu tagastamise tähtajast 25.10.2008. Hageja on arvestanud viivise alates 26.10.2008 tagastamata laenupõhiosalt 7000 krooni kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni, ehk kuni 19.02.2009. Hageja on arvestanud perioodi 26.10.2008 kuni 19.02.2009 viivist summas 7000 x 116p x 0,5% = 4 060 krooni. Kohus leiab, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist määras, mis vastab pooltevahelises lepingus kokkulepitud määrale. Kostja palub kohtul viivist vähendada, kuna ta on töötu. Kostja ei soovi viivist üldse maksta. Hageja leiab, et töötuks olemine ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 8 võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seega on lepingupoole majandusliku seisundi hindamine VÕS § 162 lg 1 järgi üheks viivisenõude vähendamise eelduseks. Kostja on Eesti Tööturuameti 14.01.2010 otsuse alusel alates 7.09.2009 töötu ja talle on määratud töötutoetus 14.01.-13.04.2010 päevamääraga 32.90 krooni so ca 900 kr kuus /t.l. 72/. Töötutoetusele lisandub kostjal lasteraha 600 krooni kuus. Kostja abikaasa on väidetavalt töötu ja nende ülalpidamisel on 2 last. Eeltoodu kinnitab, et kostja majanduslik seisund on VÕS § 162 lg 1 kohaselt aluseks viivise vähendamiseks. Kohus peab sissenõutavaks muutunud viivist 4060 krooni kostja jaoks 5 (6)
2-09-7104 ebamõistlikult suureks ja vähendab seda 1⁄2 ulatuses so 2030 kroonini. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 2030 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4430 krooni. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.
9.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et on käesolevas asjas tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reena Undrest Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.