Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
(tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.veebruar 2010.a Paide
Tsiviilasja number
2-09-60164
Tsiviilasi
Aktiva Finants OÜ hagi Riina Štiba vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
1579.80 EEK
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finants OÜ, registrikood 10746479, asukoht Jõe 3 Tallinn Esindaja: Silver Eensalu volikirja alusel Kostja: Riina Štiba, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
26.veebruaril 2010.a kirjalikus eelmenetluses
Riina Štiba ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Riina Štiba võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Aktiva Finants OÜ võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
16.11.2009.a esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Riina Štiba vastu 1579.80 krooni võla ja 702.28 krooni viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte ja määras talle tähtaja hagile vastamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel.
Tsiviilasi nr 2-09-60164 TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS) ja kostja vahel 13.11.2000.a sõlmitud liitumislepingust (edaspidi Leping), mille lahutamatuks lisaks on Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjad (edaspidi Eeskirjad). Lepinguga kohustus kostja saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu arve tasumiseks vajalik teave oli kirjas kostjale regulaarselt esitatud arvetes. Vastavalt Lepingule ja Eeskirjadele oli kostja arvete tasumisega viivitamise korral kohustatud maksma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja oma Lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, st kasutatud teenuste eest ei tasunud vastavalt esitatud arvetele. Elisa Eesti AS loovutas Lepingust tuleneva nõude kostja vastu summas 1579.80 krooni koos kõrvalnõudega (viivis) hagejale. Hageja nõudis kostjalt võla ja viivise tasumist kohtuväliselt, kuid kostja hageja nõuet ei rahuldanud. Kohtumenetluses nõuab hageja kostjalt põhivõlga summas 1579.80 krooni ja viivist oluliselt vähendatud ulatuses, st summas 702.28 krooni. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Enne 2002.a 01.juulit kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Sama põhimõte kehtib ka alates 01.07.2002.a kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-s 1. TsKS § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Eeltoodut arvestades on hageja nõue põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud koos hagiavaldusega. Nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 1000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja 1000 krooni õigusabikulu. Hagiavalduse esitamisel tasutud 1000 krooni riigilõivu on kantud kooskõlas seadusega, st põhjendatud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud menetluskuluks juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus Riina Štiba vastu samas nõudes jäeti TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata Pärnu Maakohtu 05.10.2009.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-47892. Hageja esitas sama kostja vastu samas nõudes hagiavalduse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 16.11.2009.a, st enam kui ühe kuu möödumisel maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest. Seetõttu puudub õiguslik alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni riigilõivu arvamiseks hageja menetluskuluks. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 750 krooni (s.o peaaegu 50% tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära.
Sirje Lahesoo Kohtunik 2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.