Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-61532 Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud Kohtule on saabunud A.U. AS hagi S.R.’i vastu võla 50 000 kr nõudes. Kohus 18.01.2010.a määrusega jättis hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat 14 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused TsMS § 338 lg. 1 ja § 363 kohaselt. Hageja teatas kohtule 02.02.2010.a kirjalikus avalduses, et loobub hagiavaldusest täielikult, kuna temale teadaolevalt viibib kostja kinnipidamisasutuses ja puudub võimalus võla tagasisaamiseks, riigilõivu nõus maksma ei ole. Esindaja on selgitanud hagejale loobumise tagajärgi ning hageja palub menetluse lõpetada ning ühtlasi lõpetada riigi õigusabi andmine asjas. Avaldusele on lisatud riigi õigusabi korras määratud esindaja adv. Priit Tartu taotlus määrata asjas A. U.’ile osutatud riigi õigusabi tasu summas 1980.- kr. Taotluse kohaselt esindaja on kulutanud esindatava kohtueelsele nõustamisele ja kirjaliku nõude koostamisele 1,5 tundi, hagiavalduse koostamisele 3,0 tundi ja hageja 29.01.2010.a nõustamisele ja kohtule seisukoha koostamisele 1,0 tundi – kokku 5,5 tundi summas 1650.- kr, millele lisandub käibemaks 330.kr. Esindatav on kinnitanud nõustumist õigusabi osutamiseks kulunud aja arvestusega. Kohtu seisukoht TsMS § 371 lg. 1 p. 10 kohaselt keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast, kui sellelt on tasumata riigilõiv. TsMS § 340.1 lg.1 ja lg.2 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kohus leiab, et hageja ei ole hagiavalduse käiguta jätmist tinginud puudusi kõrvaldanud ning on avaldanud soovi menetluse lõpetamiseks. Seega kuulub hagiavaldus tagastamisele. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagiavaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg.6). Kohus selgitab, et antud juhul TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed hagist loobumisele ei kohaldu. Menetluskulud ja riigi õigusabi tasu Tulenevalt TsMS § 168 lg.1, kui asja keeldutakse menetlusse võtmast, kannab menetluskulud hageja. Seega jäävad menetluskulud asjas A.U.’i kanda. Pärnu Maakohtu 11.02.2009.a määrusega anti taotluse alusel A.U.’ile käesolevas asjas kohtueelseks ja kohtus esindamiseks riigi õigusabi ning nimetati riigi õigusabi osutavaks advokaadiks Priit Tartu Advokaadibüroost Priit Tartu OÜ. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg. 1 kohaselt kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides.

2-09-61532 Kohus leiab, et riigi õigusabi tasu taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses esitatud arvestuse alusel. Õigusabi osutanud advokaadi tasu on arvutatud vastavalt 15.12.2009.a Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktides 42-45 sätestatule.

Advokaadi poolt riigi õigusabi osutamiseks kulunud aeg kokku 5,5 tundi on esindaja töömahtu arvestades põhjendatud (esindaja on tegelenud asja ettevalmistamisega ja kliendi nõustamisega ning koostanud hagiavalduse 2 lehel ja hagist loobumise taotluse 1 lehel). Seega määrab kohus riigi õigusabi tasu esindajale summas 1980.- krooni, s.o. 1650.- krooni ( 11 x kehtiv tasumäär: pool tundi/ 150.- kr) + käibemaks 20 % summas 330.- kr. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg.4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi (sh. riigi õigusabi) menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise või läbivaatamata jätmise või asjas menetluse lõpetamise korral menetluskulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg.1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest menetlusosalisena, muuhulgas riigi kasuks väljamõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele jääb käesolevas asjas riigi õigusabi osutanud advokaadile väljamakstav riigi õigusabi tasu summas 1980.00 krooni hageja kanda ning TsMS § 179 lg.1 tulenevalt mõistetakse temalt välja riigituludesse.

Ivika Sillaots Kohtunik

Pärnu Maakohtu 21.04.2010 määruse resolutiivosa: Rahuldada A.U.’i määruskaebus ja tühistada Pärnu Maakohtu 25.02.2010.a kohtumäärus hagejalt riigi õigusabi kulude väljamõistmise osas. Teha asjas uus lahend ja tühistada A.U.’ile Pärnu Maakohtu 11.02.2009.a kohtumääruse alusel riigi õigusabi andmine ja välja mõista A.U.’ilt menetluskuluna riigituludesse temale osutatud ja riigi arvelt advokaadile väljamakstav riigi õigusabi tasu summas 1980.00 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni – alus TsMS § 190 lg. 4 . Anda A.U.’ile tähtaeg riigi õigusabi kulude tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034800017 SEB Pank või 221023778606 Swedbank, mõlemal viitenumber 2800049696) (15) viisteist päeva arvates käesoleva määruse jõustumisest. Määrus saata peale jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.