Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-09-41791 Tsiviilasi Reval Credit AS-i hagi Merle Urbi vastu 35 755,72 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 17 877,86 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Reval Credit AS (reg.nr 10589092, Tallinn, Pärnu mnt 21), hageja esindaja Tiit Kull, kostja Merle Urb ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxx, xxx x-x) Resolutsioon Välja mõista Merle Urbilt 35 755,72 krooni Reval Credit AS-i kasuks. Menetluskulud jätta Merle Urbi kanda. Välja mõista Merle Urbilt riigilõiv 4250.- krooni ja tasu õigusabi eest 2000.- krooni Reval Credit AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Merle Urb võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 11.08.2006 laenulepingu nr xxxxxxxx, mille alusel kostja laenas hagejalt 20 000.- kr. Sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja laenu koos intressidega tagastama 10.08.2008, mida ei ole täielikult tehtud kuni hagi kohtusse esitamiseni. 30.03.2007 saatis hageja kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 24.04.2007. Kostja ettenähtud ajal võlga ei tasunud. 11.06.2007 saatis hageja kostjale nõudekirja, milles paluti võlgnevus tasuda hiljemalt 01.07.2007. Kostja jättis võla tasumata. 06.09.2007 saatis hageja kostjale hoiatuse võlanõudega ja lepingust ülesütlemise hoiatuse, milles paluti võlgnevus tasuda 26.09.2007. Kostja jättis võla tasumata. 04.10.2007 saatis hageja kostjale lepingust ülesütlemise avalduse, mis jõustus 23.10.2007. Täitmata põhikohustus on 17 877,86 kr. Kokkuleppeline intress laenulepingu põhitingimuste p 3.6 aluse4l on 50,5% aastas laenusumma tasumata jäägilt. Intressi võlg lepingu lõpetamise päeva seisuga on 5788.- kr. Lepingu põhitingimuste p 3.8 ja üldtingimuste 12.1 kohaselt on kokkuleppeline viivisemäär 1% päevas tasumata summalt. Lepingu lõppemisele järgnevast päevast alates 24.10.2007 kuni 17.08.2009 on viivist arvestatud põhiosa summalt 1% päevas 647 päeva eest kokku 115 669,75 kr. Hageja vähendab viivise nõuet 12 089,86 kroonini. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja T.Kull palub VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) põhivõla 17 877,86 kr, intressi 5788.- kr, viivise 12 089,86 kr; riigilõivud 4250.- kr, tasu õigusabi eest 2000.- kr. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 30.01.2010. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.