Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-09-67633 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagi kohaselt sõlmis AS Elisa Mobiilsideteenused kostjaga 13.09.2006.a järelmaksulepingu ja liitumislepingu nr 1574342, millega kostja kohustus tasuma talle müüdud kauba ja osutatud teenuste eest vastavalt arvetele. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, hagi koostamise seisuga 27.11.2009.a. on kostjale esitatud arved tasumata summas 3335.91 krooni ja viivis moodustab perioodi 18.09.2006-27.11.2009 eest 5012.62 kr. 28.12.2008.a loovutas AS Elisa Mobiilsideteenused nõuded hagejale. Hageja palub kohtult mõista kostjalt hageja kasuks välja 6670.82 krooni, millest 3335.91 kr on tagastamata põhivõlgnevus, vähendatud viivised summas 3334.91 kr, lisaks palub hageja välja mõista kostjalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis 0,15% võlalt päevas, jaotada menetluskulud ja väljamõista hageja kasuks 1000 kr riigilõiv ja õigusabi tasu summas 2500 kr. Kostja A.L. kirjalikus vastuses 08.02.2010.a hagile vastuväiteid ei esitanud, nõustus kirjaliku menetlusega, võttis hagi ja menetluskulude nõude õigeks ja teatas, et tema arvates on võimalik lahendada asi maksegraafiku alusel kokkuleppeliselt. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas TsMS § 440 lg.1 ja 3, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ja mõlemad pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostjapoolse õigeksvõtuga. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning TsMS § 174.1 lg. 1 tulenevalt võib kostja õigeksvõtul põhinevas kohtuotsuses määrata kindlaks ka menetluskulude suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, kannab antud asjas menetluskulud kostja A.L.. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna saab tsiviilasja hinda arvestades kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 1200.- krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimummäära. Kostjalt kuulub välja mõistmisele menetluskuluna riigilõiv 1000 kr ja õigusabikulu 1200 krooni. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui menetluskulusid kindlaksmäärav kohtulahend tühistatakse.

Ingrid Hallas Kohtunik 2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.